Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

kodumaa sünnipäevalauale

Rukkipõhjal kilu-kodujuustupirukas

by 2 kommentaari

Täna, suure pidupäeva eelõhtul, tahaks jagada veel üht täiesti eestipärast ja väga maitsvat soolast pirukat. Rukkipõhi, täidises kilu , kodujuust ja munad – tulemus on meile nii tuttavliku ja südamelähedase maitsega, armas ja kodune pirukas.  Õhukese põhja ja küllusliku täidisega. Eesti maitsega! Pirukale annavad värvi ja mahlasust kirsstomatid, veidi on peale puistatud ka soolakas-särtsakaid kappareid.

Ja mis siin enam pikka juttu rääkida. Homme on nii tähtis päev! Meil on lõputult palju põhjuseid olla rõõmsad ja uhked oma kalli Eesti üle.  See on parim paik maailmas. Palju õnne meile kõigile!

Prindi

Rukkipõhjal kilu-kodujuustupirukas

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus 10 lõiku

Koostisosad

Põhi:

100 g rukkijahu

50 g nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

3 sl külma vett

Täidis:

4 muna

600 g kodujuustu

2 sl värsket hakitud tilli

4-6 kirsstomatit

10  kilufileed

1 sl kappareid

1 tl soola, musta pipart

Juhised

Taina jaoks sega omavahel jahud ja sool. Haki sisse külm või ja pudista näppude vahel või haki pika noaga puruseks. Lisa külm vesi ja suru tainaks. Seda on mugav teha ka köögikombainis: haki lõiketeradega kuivained ja või teraliseks, lisa vesi, töötle tainaks. Vajuta tainapall lapikuks, keera toidukilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Täidise valmistamiseks klopi munad kahvliga lahti ja sega kodujuustuga. Maitsesta segu soola ja pipraga, sega hulka hakitud till.

Suru tainas õhukese kihina võiga määritud lahtikäiva pirukavormi põhja ja äärtesse. Kasutan selle küpsetamiseks 24 cm diameetriga madalate laineliste servadega vormi. Võib kasutada ka tavalist lahtikäivat vormi, lainelised servad ei ole kohustuslikud. Tee kahvliga põhja sisse augud. Eelküpseta põhja 180 kraadi juures 8 minutit. Kui võimalik, kasuta eelküpsetamisel raskust (küpsetuspaberile tõstetud oad, herned, kruubid, riisiterad või spetsiaalsed keraamilised küpsetuskuulikesed).

Vala seejärel põhjale täidis. Laota sellele kilufileed ja poolitatud kirsstomatid ning kapparid. Küpseta pirukat 180 kraadi juures 25-30 minutit. Lase enne lahtilõikamist paarkümmend minutit jahtuda. Pirukas sobib söömiseks nii soojalt kui külmalt.

Köök Eesti

See minu retsept ilmus ka Prisma kliendilehes, “Ma armastan Eesti kööki” kampaania raames.

Vürtsikilumääre

by Leave a Comment

Tõenäoliselt on rukkileib vabariigi astapäeval peolaudadel aukohal. Mida aga leiva peale panna? Meile nii kalli kiluvõileiva kuldne trio -vürtsikas kilu, maheda mekiga muna ja värske aromaatne till- on absoluutselt täiuslik maitsekooslus. Vahelduseks tavalisele kiluvõileivale võiks aga katsetada neistsamadest koostisosadest hoopis mõnusat soolakat määret, kus kilu, muna ja värske tilli seob mõnusalt kreemjaks toorjuust. Lisaks leivale määrimisele saab kilumääret edukalt kasutada ka pidulikuvõileivatordi kreemina, suupistelaua ampsudes rukkinööpide täidisena, õõnestatud värske kurgi poolikute sees, kindlasti on valikuid veelgi! Tegelikult võib sellise määrde toorjuustu asemel teha ka toasooja (pehme) võiga – leiva peal väga-väga maitsev, samas rammusam. Valikud, valikud…:) Kilumäärde valmistamine on lihtsamast lihtsam, vajad vaid koostiosi, mis näha alloleval pildil:

Neist neljas koostisosast valmib imehea soolakas määre: toorjuust, vürtsikilu kilufileed, keedetud muna ja kodumaine Grüne Fee till.

Prindi

Vürtsikilumääre

Valmistusaeg

Kokku

Kogus väike kausitäis

Koostisosad

2 muna+1 kaunistuseks

100 g maitsestamata toorjuustu

u 100 g vürtsikilu fileesid

3-4 sl hakitud värsket tilli, lisaks kaunistuseks

Juhised

Keeda munad. Jahuta munad, koori ja haki kahvliga peeneks. Jäta üks muna kaunistuseks. Tõsta kaussi toorjuust, hakitud munad, kilufileed ja till. Sega, samal ajal kahvliga kilufileesid katki vajutades.  Tulemus ei pea olema ühtlane kreem, kilu- ja munatükikesed annavad määrdele mõnusa tekstuuri. Kui kilud on väga kõvad ega taha hästi katki minna, võid nad enne segamist noaga hakkida.

Tõsta määre serveerimiskaussi ja kaunista hakitud muna ning värske hakitud tilliga.

 

Postitus sündis koostöös Grüne Feega

Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega

by 6 kommentaari

Ma pole ühtegi karaskit rohkem küpsetanud, kui seda – metspähklite ja kuivatatud jõhvikatega rukkikaraskit. Läbi eelmise aasta oli mul au olla juhendajaks retseptikonkursil “Otsime uut Eesti rahvustoitu”. Minu ülesandeks oli koos retsepti konkursile esitanuga proovida, kuidas saaks toidu veel paremaks tuunida. Ühes voorus sattus mulle töömaterjalina retseptiks kanamaksa-kukeseenepasteet (autor Reelika Paane). Pasteet oli tore, aga kuidas sa seda pasteeti ikka paljalt sööd – leiutasin kõrvale Eesti teemaga hästi haakuva rukkikaraski! Et maitset ja küpsemisaega parajaks saada, oli tükk tegu. Ja siinkohal vabandused kõige kaduva teed läinud rukkikaraskitele – see kõik oli ülla eesmärgi nimel ja teie üürike eksistents ei olnud sugugi asjatu! Lõpuks sain korralikult toimiva retsepti ja karask õnnestus kenasti igal korral, kui seda Toiduakadeemias küpsetasime. Retsepti võib leida ka konkursi tulemusena ilmunud raamatust “Tänapäevane Eesti köök” (Varrak). See karask on selle poolest eriline, et keeksi- või leivavormis küpsetatuna näeb ta täitsa rukkileiva moodi välja, samas kergitajaks on sooda, nagu karaski puhul ikka. Nii et täitsa kiirleib!

Katsetasin erinevate rukkijahudega ja tuleb tunnistada, et päris täisterarukkijahuga jäi karask liiga nätske ja sooda ei jaksanud teda kergitama hakata. Tulemus oli maitsev, aga liiga tihke. Nii et soovitan kasutada peenemat jahvatust. Rukki püülijahu, mis oleks ideaalne selle karaski jaoks, on keeruline leida. Veski Matil on muidu olemas küll, lillatriibulises pakis, nimetus lihtsalt Rukkijahu. Olen seda leidnud müügil ainult Coopis. Väga hästi sobib karaskiteoks aga ka Tartu Milli Kalew-sarja rukkikroovjahu, mis on peenema jahvatusega, kui täisterajahu. Ja kui kellelgi tekib küsimus, mis on see tume siirup, mis retseptis kirjas, siis Dansukkeril ongi selline toode täitsa olemas ja poes ilusti müügil. Kui siiski tumedat ei leia, sobib ka hele siirup. Hapupiima valiku osas olen mina seda karaskit alati teinud Farmi hapendatud täispiimaga, teistega ei ole proovinud. Niisamuti ei ole katsetanud keefiri ega jogurtiga karaski küpsetamist.

Taina kogus on paras 12×28 cm keeksivormi jaoks (mõõdetud koos servadega), aga kui vorm on suurem – pole hullu, karask küpseb ikka kenasti! Küpsetada võib ka madalamas ahjuvormis, siis on karask madalam ja seetõttu ka küpsetusaeg lühem, u 40 minutit.

Ehkki kindlasti on kange kiusatus karaskit kohe kuumalt lõigata, soovitan siiski oodata, kuni ta jahtub, kasvõi enam-vähem. Siis on lihtsam lõigata. Karask säilib uskumatult hästi mitu päeva lihtsalt lahtiselt, toatemperatuuril. Kui soovid enne söömist talle värskust anda, võid viile röstida või kuumast ahjust korraks läbi lasta.

Lisandite osas on muidugi igaühel vabad käed- ei pea sugugi kasutama vaid pähkleid ja jõhvikaid.  Ka naturaalsel kujul, täitsa ilma lisandusteta, on rukkikarask üks tore eestipärane amps.

Prindi

Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus 1 päts

Koostisosad

260 g rukkijahu

60 g nisujahu

1 sl soodat

1 tl soola

0,5 l hapupiima

1,5 dl tumedat siirupit

60 g kuivatatud jõhvikaid

60 g terveid metspähkleid (võivad olla röstitud, aga sobivad ka tavalised)

Juhised

Sega suures kausis omavahel jahud, sooda ja sool. Lisa hapupiim ja siirup ning sega ühtlaseks. Lõpuks sega hulka jõhvikad ja pähklid. Määri keeksivorm korralikult võiga kokku. Küpseta karaskit 180 kraadi juures u 1 tund. Lase vormis u 15 minutit jahtuda, seejärel kummuta välja. Kui soovid karaski peale krõbedamat koorikut, võid ta tõsta veel tagurpidi ahjurestile, 180 kraadi juurde u 10 minutiks.

Köök Eesti

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale. EV100.

by 4 kommentaari

Ja ongi vaid loetud nädalapäevade jagu jäänud aasta suurima sünnipäevani, Eesti sajanda juubelini. Olen pea igal aastal teinud blogisse vabariigi aastapäeva puhul postituse soovituste ja mõtetega, mida siis tähtsa pidupäeva puhul lauale panna. Seekord, nagu eelmiselgi aastal, on postituse koostööpartneriks Kaubamaja Toidumaailm – kõik kasutatud toiduained on pärit justnimelt sealt. Kui varem olen peamiselt mõelnud vabariigi aastapäeva peolaua osas suupistete ja väiksemate ampsude suunal, siis seekord mõtlesin teha hoopis piduliku neljakäigulise õhtusöögi. Kõik kogused on mõeldud neljale. Kooki tõenäoliselt nelja peale pintslisse ei pista, eriti küllusliku õhtusöögi lõpuks (kuid kes teab, inimvõimed on ettearvamatud), aga siis ongi hea järgmisel hommikul tükike kohvi kõrvale võtta. Mingeid erilisi kulinaarseid uperpalle neis roogades ei ole, toidud on puhta ja koduse maitsega, mõeldud armsaks koduseks peoks. Märksõnadeks meie mets, meri ja põllumaad. Täitsa mitmed asjad saab siit ette ära teha, et mitte tervet 24-ndat veebruari pliidi ääres veeta. Peet peabki külm olema, nii et parem on ta valmis röstida eelmisel päeval. Siiatartari tarbeks saab munad ka varem valmis keeta, muus osas on nii tartari valmistamine kui serveerimine käkitegu. Metsseapada nagu hautised ikka, ongi maitsvam järgmisel päeval üles soojendatuna, nii et seegi varem valmis teha on hea mõte. Koogi saab samuti juba eelmisel päeval külmkappi tarduma tõsta. Ega tegelikult ei pea ju sugugi kõiki neid toite ühtse menüüna tegema, täitsa vabalt võib neist igaühte ka iseseisvalt valmistada.Tean omast käest, et teinekord on kõiksugu tähtpäevaroogade puhul pea tühi mis tühi, või siis teistpidi – ideede üleküllus on nii suur, et ei suudagi enam midagi valida.  Loodan, et ehk õnnestub mul seekordse peolaua toitude valikul veidikenegi inspiratsiooni pakkuda. Panen postituse lõppu lingid ka varasematele vabariigi aastapäeva postitustele.

Seekordne menüü sai selline:

Esimene eelroog
Peedicarpaccio rukola, kitsejuustu, metspähklite ja astelpajumarjadega

Teine eelroog
Soolasiia tartar vutimunade, leivaõhikute ja siiamarjaga

Pearoog
Metsseapada kukeseente ja pohlade (või jõhvikatega), kõrvitsa-kruubipuder

Magustoit
Pohla-kamakook

Nüüd siis retseptide juurde. Esimeseks eelroaks või “koka tervituseks”, kuidas soovite, on peedicarpaccio rukola, kitsejuustu, metspähklite ja astelpajumarjadega. Kui muidu sobib peedisalatite juurde hästi balsamico, siis siin annavad kodumaised astelpajud vägagi sarnase efekti – hapuka ja särtsaka. Külmpressi rapsiõli on hästi mõnusa pähklise maitsega ja sobib nii hästi selle roa juurde. Kui seda aga ei õnnestu saada, siis sobib kenasti ka külmpressi oliiviõli.

Taldrikul on mahepeet (Tarvastu-Saariku talu), rukola (Grüne Fee), kitsepiima toorjuust (Kalamatsi Meierei), astelpajumarjad (Marjamaa talu), metspähklid. Joogiks Eesti õuntest valmistatud poolkuiv ja mahedamaitseline õunavahuvein Elagu Eesti! (Mull)

Prindi

Peedicarpaccio rukola, kitsejuustu, metspähklite ja astelpajumarjadega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

500 g mahepeeti

potike rukolat

120 g kitsepiima toorjuustu

4 sl hakitud metspähkleid

2-3 sl astelpajumarju

4 sl külmpressitud rapsiõli

soola, pipart

Juhised

Mässi peedid fooliumisse ja küpseta 180-kraadises ahjus umbes 45 minutit. Mässi fooliumist lahti ja lase jahtuda. Viiluta nii õhukeselt kui võimalik. Laota ringikujuliselt neljale taldrikule. Lisa igale peediringile rukolalehti. Pudista peale kitsejuustu. Puista peale hakitud pähkleid ja särtsuks mõned astelpajumarjad. Nirista carpacciole õli, lisa soola ja musta pipart.

Järgmiseks on kord kala käes: soolasiia tartar vutimunade, leivaõhikute ja siiamarjaga. Kui õnnestub ülivärske kala peale sattuda, võib muidugi tartari võib muidugi teha ka soolamata siiast, lisa siis ise maitse järgi soola.

Soolasiiga müüakse lahtiselt Toidumaailma kalaletis, vutimunad on Järveotsa talust, rukkileiva õhikud Buxhöwdeni pagaritelt, siiamari kapten Grantilt, till ja murulauk Grüne Fee kasvuhoonest.

Prindi

Soolasiia tartar vutimunade, leivaõhikute ja siiamarjaga

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

200 g soolasiia lõike 

1 väike punane sibul

12 vutimuna 

100 g siiamarja

4 sl hakitud tilli

4 sl hakitud murulauku

u 50 g rukkileiva õhikuid 

soovi korral lisaks roseepipart

Juhised

Aja vesi keema. Tõsta vutimunad lusikaga vette ja keeda u 2,5 minutit. Ehmata, koori ja poolita. Haki kala väikesteks tükikesteks. Haki ka sibul võimalikult peeneks. Sega siiatükid ja sibul omavahel. Tõsta taldrikute keskele ümarad kuhilad tartari. Selle ümber puista ringina hakitud till.Tõsta taldriku serva ringina vahledumisi poolitatud vutimunad, väiksemaks murtud leivakrõpsud ja siiamari. Puista toidule hakitud murulauk. Kui soovid, lisa tartarile kaunistuseks veel mõned terad roseepipart.

Pearoog on metsateemaline – metsseapada kukeseente ja pohladega koos kõrvitsa-kruubipudruga. Pikalt haudunud pajas saavad kokku kodumaine metssealiha, kukeseened ja pohlad. Viimaste asemel võib ka jõhvikaid kasutada. Maitset annavad kadakamarjad ja hautamise alguses lisatud sortsuke konjakit või viskit. Hautise kaaslaseks sobib imehästi röstitud kõrvitsast ning kergelt krõmpsuvatest odrakruupidest puder. 

Metssealiha on Linnamäe lihatööstuselt, kukeseened Eesti And’ilt ja pohlad Marjamaa talust.

Prindi

Metsseapada kukeseente ja pohladega, kõrvitsa-kruubipuder

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

Metsseapada:

700-800 g metssealiha tagatükki

2 sl rapsiõli

2 tl kuivatatud tüümiani

2 sl konjakit või viskit

1 rosmariinioks

2 sibulat

4 küüslauguküünt

1 sl kadakamarju

1 dl vett

300 külmutatud kukeseeni

peotäis külmutatud pohli või jõhvikaid

400 ml 35%list koort

soola, musta pipart

4 sl värsket tilli

Kõrvitsa-kruubipuder:

1,5 dl odrakruupe

4,5 dl vett

1 kg muskaatkõrvitsat (puhastamata tükk)

50 g võid

Juhised

Kuumuta haudepoti põhjas rasvaine. Lõika liha 1 cm paksusteks viiludeks. Särista pannil õlis mõlemalt küljelt pruuniks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Tõsta haudepotti. Lisa alkohol, kuivatatud tüümian ja rosmariinioks. Koori sibul ja küüslauguküüned. Viiluta sibul ja tõsta lihale, terved küüslauguküüned pista lihatükkide vahele. Haki kadakamarjad noaga veidi peenemaks ja lisa lihale. Lisa ka vesi. Hauta vaiksel kuumusel 2 tundi.  Lisa seejärel potti kukeseened. Vala peale koor. Hauta veel 15-20 min. Lõpuks lisa marjad ja hakitud till. Kata kaanega ja lase tõmmata veel umbes 10 minutit. Selle ajaga pohlad pehmenevad ja tilli maitse imendub kastmesse.

Kõrvitsa-kruubipudru tegemiseks loputa kruubid sõelal. Puista soolaga maitsestatud keeva vette ja keeda madalal kuumusel kaane all 45 minutit. Samal ajal küpseta kõrvits. Eemalda kõrvitsalt pehme seemneosa, koor võib peale jääda. Lõika kõrvits paksudeks viiludeks. Tõsta ahjuplaadile ja rösti 180-kraadises ahjus 45 minutit. Eemalda koor ja püreesta kõrvits saumikseriga. Sega kõrvitsapüree hulka kruubid. Sulata või, lisa ka see. Maitsesta soola ja pipraga. Sega puder lusikaga ühtlaseks ja kohevaks.

Kama lihtsalt peab vabariigi aastapäeva pidustustel rahvustoiduna  esindatud olema! Seekord panin ta maitseks kerge ja hapuka pohlakoogi sisse. Kook on tarretatud, nii et ahju selle tegemiseks sisse lülitada ei olegi tarvis. Kui kooki söövad ka lapsed, jäta Vana-Tallinn välja.

Prindi

Pohla-kamakook

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus 10 lõiku

Koostisosad

Põhi:

200 g kaeraküpsiseid (Selveri köök)

70 g võid

Täidis:

80 g külmutatud pohlasid

30 g suhkrut

200 ml 35% koort

150 g maitsestamata Kreeka jogurtit

300 g maitsestamata kohupiimatoru

80 g suhkrut

4 sl (rukki)kama

3 sl Vana-Tallinna likööri

poole sidruni mahl ja riivitud koor

7-8 lehte želatiini (see on maitse asi: 8-ga saab kõvema tordi, 7-ga veidi pehmema, kuid mõlematmoodi seisab kook kenasti koos)

kaunistuseks 50 g kamašokolaadi, pohli, kuivatatud rukkililleõisi

Juhised

Purusta küpsised köögikombainis peeneks puruks. Sulata või ja sega küpsistega. Kata 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga. Vajuta küpsisesegu tihedasti põhjale. Täidiseks purusta sulatatud pohlad 30g suhkruga püreeks. Vahusta koor suhkruga. Sega vahukoore hulka kohupiim, maitsestamata jogurt, pohlapüree, kama, Vana-Tallinn ja sidrunikoor. Leota želatiinilehti küma veehga kaetult 5 minutit. Pigista käe vahel kuivemaks. Kuumuta väikese kastrulis sidrunimahl ja sulata želatiinilehed selles. Vala sulatatud želatiin peene joana täidise hulka, pidevalt segades. Vala täidis tordipõhjale, lase külmkapis vähemalt 4 tundi tarretuda. Kaunista tort riivitud kamašokolaadi, pohlade ja kuivatatud rukkililleõitega.

 

Rõõmsat valmistumist meie ühiseks peoks!

**********************************************************

Kui tundub, et: “Justkui tahaks veel midagi…”, vaata ka neid:
last but not least:

Jõhvikaparfee

by 7 kommentaari

Jagan täna teiega üht oma lemmikut jäätiste seas. Ehkki, parafraseerides tuntud tsitaati kultuslikust Eesti mängufilmist: see polegi jäätis, see on rohkem pooljäätise moodi jäätis! Magustoitude terminoloogia järgi on jah parfee tõepoolest pooljäätis. Valmistamine on väga lihtne, jäätisemasinat tarvis pole, aeg kulub vaid külmutamisele. Parfee koostises on alati kindlasti munakollased, suhkur ja vahukoor. Lisandid võib valida meelepärased. Mulle meeldib väga parfee, kus on kasutatud mõrkjaid marju – jõhvikaid, pihlakaid, pohli või astelpajusid.

Olen jõhvikaparfeed teinud palju kordi ja alati on ta saanud kiidusõnu. Eriti hästi sobib see magustoiduks suuremale seltskonnale, sest tast saab lõigata 12-14 viilu, oleneb perenaise/-mehe lahkusest viilude paksuse osas :). Lisan ka veidike želatiini, sest nii saab tekstuur parem, ei teki jääkristalle. Želatiini plussiks on ka see, et kui parfee hakkab söömist oodates juba sulama, ei valgu ta laiali, vaid hoiab kuju kauem. Kusjuures, huvitaval kombel on veidi sulanud jõhvikaparfee nii nostalgiliselt roosamanna maitsega. Beseed ei pea ju tegelikult parfee juurde tegema, ta maitseb hästi niisamagi. Kui aga niikuinii parfee valmistamisest munavalged üle on, miks mitte nad siis plaadiga ahju pista ja hiljem parfee kaunistuseks kasutada.

Magusmõrkjas jõhvikaparfee sobib imehästi nii Eesti sünnipäevakuule hoo sisse lükkamiseks kui ka peolauale. Maiuse saab varem valmis teha, nii et tähtsal hetkel pole muud, kui õrnroosa hõrgutis sügavkülmast välja tõsta, viilud lõigata ja taldrikutesse serveerida.

Prindi

Jõhvikaparfee

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus u 12 lõiku

Koostisosad

4 munakollast

1,5 dl suhkrut

400 ml 35% koort

1 sl vanillisuhkrut

200 g jõhvikaid (külmutatud jõhvikad sulata)

3 želatiinilehte

3 sl pohla- või jõhvikalikööri (soovi korral)

Besee:

4 munavalget

200 g suhkrut

2 sl külmkuivatatud pohli või muid külmkuivatatud marju (võid ka marjajahu kasutada)

kaunistuseks jõhvikaid ja tuhksuhkrut, milles neid veeretada

Juhised

Vahusta munakollased suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Vahusta koor vanillisuhkruga. Püreesta jõhvikad. Sega omavahel munavaht, vahukoor ja jõhvikapüree. Kui kasutad alkoholi, lisa ka see.

Pane želatiinilehed viieks minutiks külma veega kaetult likku. Kuumuta väikeses potis paar supilusikatäit vett. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivemaks. Lisa kuumale veele ja sega hoolsalt, kuni kogu želatiin on lahustunud. Lisa želatiin ühtlase nirena kreemile ja sega vispliga ühtlaseks. Vala kreem küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi (u 11x31 cm). Tõsta vähemalt kuueks tunniks, veel parem üleöö, sügavkülma.

Besee tegemiseks vahusta munavalged sutsu soolaga pehmeks vahuks. Lisa kolmes jaos suhkur, iga lisamise järel vahustades, kuni lõpuks saad kõva läikiva vahu.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Määri munavalgevaht õhukese kihina küpsetuspaberile. Pudista peale sõrmede vahel murendatud külmkuivatatud marjad või marjajahu. Võid spaatliga õrnalt veel beseekihi peal joonistada, et kuivatatud marjatükikesed osaliselt besee sisse läheksid.

Küpseta 110 kraadises ahjus 1 tund. Besee peaks täiesti läbi kuivama, jäädes siiski lumivalgeks. Keera ahjukuumus kinni ja lase beseel lahtise uksega ahjus täielikult jahtuda. Beseed tuleb rohkem, kui parfee kaunistamiseks kulub, nii et saad sellega niisamagi maiustada. Paku parfeed viiludena, lisandiks murenda peale beseetükke, lisa ka tuhksuhkrus veeretatud jõhvikaid.

Käigud Magustoit

 Koostööpostitus D-kokaraamatuga

Pohla-Brita

by 9 kommentaari

Kirjutades juba teist järjestikust magusat postitust on ilmselge, et siin blogis on aasta magusaim aeg on käes. Otse loomulikult ei pea end jõulude ajal suhkrust lolliks sööma. Aga kui ma muul ajal olen ikka ülimalt tagasihoidlik koogisõber, siis jõulude ajal küpsetan juba ainuüksi traditsioonide hoidmise pärast rohkem. Piparkoogid, kaneelikuklid, jõulukeeks ja stollen lihtsalt käivad meie pere jõuludega kaasas. Lisaks on väljas nii pime ja kole, et tuleb kodus ennast ja lähedasi poputada ja hellitada, ahjud ja südamed soojad hoida. Ja suud magusamaks teha, kui muul, energiarohkemal aastaajal. Kui üldjoontes käia ikka tervisliku toidu rada, ei tee need harvad suhkrused hetked midagi ja on seda enam hinnatud.

Aga kui üldse küpsetada, siis midagi eriti-eriti head. Nagu näiteks see pohladega Brita kook. Pehme põhi, krõbe beseekiht, hapukas-mõrkjad pohlad, siiidine ja külluslik mascarpone kreem – puhas paradiis ju! Ja üldsegi, kes siis Britat ei armastaks! Nii armas oli kuulda, et selle hooaja Parima Pagari naaberriikide küpsetiste saates tegi Getter vaarikatega Brita koogi minu suvise Brita-koogi retsepti järgi – tervitused siinkohal sulle, Getter!:) Lisaks tollele vaarikatega Britale, mis on hästi klassikaline, on blogis ka kevadine rabarberiga Brita tort. Tegelikult selle modifikatsioon ongi nüüd see jõulune Pohla-Brita.

Traditsioonilise Brita koogi põhi küpsetatakse ahjuplaadil ja lõigatakse seejärel kaheks ühesuuruseks koogipõhjaks. See koogike on aga pigem nagu tort ja põhjadki küpsevad järjestikku ümmarguses lahtikäivas koogivormis. Kui sul on kaks ühesuurust 23 cm läbimõõduga vormi, saad põhjad küpsetada ühel ajal. Mul on üks, nii et põhjad käivad ahjus kordamööda. Selle koogi tegemine nõuab umbes 1,5-2 tundi aega, aga keerulist pole küll midagi. Lihtsalt muudkui keeda, sega, vahusta ja küpseta – puhas isetegemise rõõm ja zen-hetk köögis, väike põgenemine jõulukiirustamistest, kui soovite.

3 häält

Prindi

Pohla Brita

Valmistusaeg

Kokku

Kogus 12 lõiku

Koostisosad

Pohlatäidis:

3 dl külmutatud pohlasid

0,5 dl vett

85 g suhkrut

1 sl maisitärklist+0,5 dl vett

Põhi:

125 g toasooja võid'

100 g suhkrut

4 munakollast

noaotsaga soola

180 g nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

100 ml piima

Beseekate:

4 munavalget

200 g suhkrut

6 sl mandlilaaste

Vahukoore-mascarpone kreem:

2 dl 35% koort

1 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

200 g mascarponet

(soovi korral kreemi maitsestamiseks veidi kaneeli või kardemoni)

kaunistamiseks tuhksuhkrut ja pohlasid

Juhised

Alusta pohlatäidise valmistamisest, sest see peab enne koogi vahele panemist jahtuma. Tõsta pohlad koos 0,5 dl vee ja suhkruga potti. Lase vaikselt keema tõusta ja keeda u 5 minutit. Sega tärklis külma veega ja lisa pohladele. Aja pidevalt segades keema ja keeda veel minutijagu, saad paksu kiselli moodi segu. Tõsta tulelt ja lase täielikult jahtuda. Mõttekas on pohlasegu tõsta kausiga külmkappi, nii jahtub ta kiiremini.

Nüüd põhja juurde. See koosneb tainaosast ja beseekihist. Vahusta pehme või suhkruga kreemiks. Lisa ükshaaval lahtiklopitud munakollased, samal ajal vahustamist jätkates. Sega jahu küpsetuspulbri ja sutsu soolaga. Lisa jahusegu ja piim muna-võivahule, sega ühtlaseks. Kata 23 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga. Määri pool tainast ühtlaselt küpsetuspaberile. Teine pool jäta ootele, võid tõsta külmkappi. Valmista beseekiht. Vahusta munavalged näpuotsa soolaga pehmeks vahuks. Kolmes jaos suhkrut lisades vahusta edasi, kuni saad kõva ja läikiva valge vahu. Määri pool sellest see tainapõhjale. Puista peale pooled mandlilaastudest.Küpseta põhja 180 kraadises ahjus 20 minutit. Beseekiht muutub küpsedes lainetavaks, nii see peabki nii olema. Tõsta valminud põhi ahjust, eemalda vormist ja lase jahtuda. Küpseta samamoodi ka teine koogipõhi. Lase selgi jahtuda.

Kreemiks vahusta koor suhkru ja vanillisuhkruga, mikserda hulka toasoe mascarpone. Kui soovid, võid kreemi veelgi jõulusemaks maitsestada, kasutades selleks kardemoni või kaneeli. Sega lõpuks kreemi hulka jahtunud pohlatäidis.

Aeg kook kokku panna! Tõsta üks põhi tordialusele. Määri sellele täidis. Tõsta teine koogipõhi peale. Puista peale tuhksuhkrut ja kaunista pohladega. Torti võib süüa kohe, aga ta on veelgi maitsvam ning mugavam on ka tükke lõigata, kui saab mõne tunni kuni üleöö külmkapis seista

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale

by 2 kommentaari

Tõenäoliselt mõlgub postituse pealkirjaks olev lausejupp praegu paljude peas. Ütlematagi on selge, et selle õhtu toit on eestimaine: kas siin kasvatatud või valmistatud. Eestimaa põllud, farmid, talud, metsad, meri – need võiksid olla märksõnad, millest toitude valikul lähtuda. Ja kui mõttel lasta neis suundades lennata, jagub ju inspiratsiooni kuhjaga!
Oma koduse peolaua peaproov on mul tegelikult juba tehtud, kuna sain vahva võimaluse Kaubamaja Toidumaailma lettide vahel jalutades korvi tõsta just neid toite ja tooraineid, mis mulle kõige enam tähtsa pidupäevaga seostuvad. Jagan selle poeskäigu tulemusel valminud ampse ja ideid teiegagi, ehk jõuavad mõned neist maitsvatest paladest ka teie lauale.
Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata. Enda puhul võin kindlalt väita seda, et järgmisel fotol olev vaagen saab olema meie peolaual sama kindlalt, kui kindlalt on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Kiluvõileivad, nendeta ei saa!
Kiluvõileivad

kiluvõikud

Kiluvõileibade vaagnal on Gourmet Club’i kadakamarjaleib, millel õrnad ja parajalt soolakas-vürtsikad Briis vürtsikilu fileed. Poolpehmeks keedetud Järveotsa vutifarmi vutimunad sobivad kiluvõikude juurde imeliselt hästi. Tilli ja murulauku ka värviks ja värskuseks ning peolaua staar ongi olemas!

Korvikesed metsaseenesalatiga

Vana hea klassika, hapukoorega seenesalat, valmib lihtsalt ja maitseb võrratult. Seenehullukeste (mina-mina!) kohustuslik peolaua suupiste.

seenesalatiga rukkikorvikesed

Metsaseenekorvikeste tegemiseks vajad:
300 g kupatatud ja soolatud metsaseeni (kasutasin Eesti And soolatud männiriisikaid)
1 väike mugulsibul
2-3 sl hapukoort
1 sl hakitud tilli
16 korvikest (kasutasin Eesti leivatööstuse rukkikorvikesi)
Leota soolaseeni külma veega kaetult, olenevalt soolasusest tund-paar.  Nõruta. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor ja till. Tõsta salat korvikestesse.

 

seenesalatiga rukkikorvikesed

Sült
Sült ei ole sugugi vaid jõulutoit, vaid sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk – võrratu Eesti toit!

 

ulukisült, kukeseened, mädarõigas, hapukurk
Pildil on Linnamäe Lihatööstuse sült põdralihaga, supermaitsev Treppoja sahvri mädarõikaäkine, mahekasvatatud minikartul, marineeritud kukeseened ja hapukurk. Kaks viimast on valmistanud Eesti And.
Sooja leiba, mõtelge!
 
Kõik ei ole leivaküpsetajad. Värske leiva lõhn meeldib aga küll igaühele. Kodu saab mõnusat leivalõhna täis ja ahjusoojad leivad lauale vaid 15 minutiga tänu küpsetusvalmis leibadele. Gourmet Club’i kadakamarjaleib ja rosina-pähklileib on head kasvõi lihtsalt võiga! Aga loomulikult saab neid sobitada ka erinevate maitsvate katetega.
leivad
Just ahjust tulnud kadakamarjaleib ja pähkli-rosinaleib. Kuumale leivale veel peale karulauguvõid…mmmm
peedihummus
Gourmet Club’i ahjusoe kadakamarjaleib ja peedihummus. Peedihummus pole küll sajaprotsendiliselt eestipärane, kuid maavillase miksimine maailma maitsetega on tänapäeval iseenesestmõistetav ja värskendav lähenemine.

 

Veiseliha tartar
Meie oma rohumaa lihaveise lihast saab ülihea puhta maitsega tartari. Kaubamajas müüakse Liivimaa Lihaveise steike lahtiselt lõikudena. Et tartari valmistamiseks kulub liha vähe (näiteks 12 serveerimislusika tarbeks läks tarvis üht 200-grammist steigilõiku), on liha lõigukaupa osta mugav ja praktiline. Tartari retsept pildi järel.

 

lihaveise tartar

Veiseliha tartari valmistamiseks läheb tarvis:
200 g lihaveise liha (kasutasin Liivimaa Lihaveise steiki)
1 munakollane
2 vürtsikilu fileed
1 väike (punane) sibul
mõned tilgad Tabascot
1-2 tl Worcesterhire kastet
soola, musta pipart
kaunistuseks ja maitseks kadakamarju ja murulauku
Eemalda lihalt kelmed, kui neid on. Kaabi liha noaga väikesteks tükikesteks. Soovi korral võid liha lasta läbi hakklihamasina. Haki sibul peeneks hakkeks ja sega kõik ained omavahel tartariks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri tartari kas röstsaialt või hoopis serveerimislusikatelt, nagu pildil. Kaunista tartar kadakamarjade ja hakitud murulauguga.
Vääriskalad

 

ev99 suupisted
Leivakrõpsudesse on sätitud kodumaine vikerforelli piprafilee (Aravuse kalatööstus) ja Saaremaa õrnsoola siiafilee (valmistatud Nasvas Ösel Fish OÜ poolt)

soolasiia- ja suitsuforelli suupisted

 

Krõbedad snäkid
 
Kodumaisel tšipsivaagnal on koha leidnud omatehtud verikäkikrõpsud ja Mulgi Krõpsude hapukapsa-, peedi- ja kaalikakrõpsud. Verikäkikrõpsude tegemine on hästi lihtne, tulemus imehea. Lõika verikäkist (kasutasin selle foto jaoks Arke Lihatööstuse rukkilinnastega verikäkki) paari millimeetri paksused lõigud, laota ahjurestile ja küpseta 175 kraadi juures (võimalusel kasuta pöördõhku 25-30 minutit. Lase krõpsudel lahtise uksega ahjus jahtuda. Naudi niisama või pohlamoosiga.

 

köögiviljakrõpsud ja verikäkikrõpsud

Juustuvaagen
Meie oma juustumeistrid valmistavad nii häid juuste, et patt oleks neid peolauale panemata jätta.

 

eestimaised juustud väiketootjatelt
Juustud ülalt paremale: Nopri sõir, Nopri Gouda ürtidega, Nõmmiku talu tšillijuust, Andre Farmi Grand Old. Lisanditeks õuna ja Põltsamaa Kuldse juustumoos ja viigimarja-konjakisinep (Gourmet Club)
Kamavaht
 
Pole paremat aega kamavahuga maiustamiseks, kui vabariigi aastapäev. Kamavaht on ühtaegu kodune ja pidulik ja nii meie oma, kui veel olla saab. Karli ja Linda maiustuste mahe käsitöö-kamašokolaad ja Pagar Võtaks mahedad kaerahelbeküpsised teevad magusalaua veelgi mõnusamaks.

kamavaht

Kamavahu tegemiseks läheb tarvis:
200 ml 35% koort
3 sl suhkrut
400 g kohupiimapastat
3 sl kamajahu (kasutasin Tartu Milli rukkikama)
lisaks kaeraküpsiseid, kamašokolaadi, marju
Vahusta koor suhkruga, sega hulka kohupiimapasta ja kamajahu. Pudista magustoidupokaalide põhja kaeraküpsiseid. Tõsta kamavaht pokaalidesse. Kaunista riivitud kamašokolaadi ja marjadega.

kamavaht

Ideederohket peolaua planeerimist! Peaasi, et kilud ostunimekirjast välja ei unune! :)

kiluvõikud

 

Kõik postituses kasutatud toiduained on pärit Kaubamaja Toidumaailmast.


*************

Kui tundub, et: “Justkui tahaks veel midagi…”, vaata ka neid: 
last but not least:

Panna cotta mustikatega

by Leave a Comment

panna cotta with blueberries

Veel hommikul polnud mul õrna aimugi, et teen tänase tähtsa päeva puhul seda magustoitu. Niisamuti polnud üldse plaanis pommitada blogi ja oma armsaid lugejaid kahe postitusega päevas.
Igatahes, peale hommikusele räimepostitusele punkti toksimist panin arvuti kinni ilma igasuguse kavatsuseta seda täna enam avada. Läksime perega paraadi vaatama ja tagasi tulles õhtust peolauda plaanides selgus, et soolase poolega oli kõik suurepärane, ettevalmistused tehtud. Aga magus…Ups, täitsa tavaline minu puhul, et see osa kipub ununema.
Kiire revisjon kappides selgitas, et õnneks leidus nii koort kui želatiini – korras, panna cotta! Et itaallast Eesti pidupäeva puhul kodustada, tegin talle omakorjatud mustikatest mõnusalt hapuka katte ning kaunistasin suvel peenralt nopitud ja sügavkülma pistetud rukkililleõitega. Rukkililletrikki teen juba aastaid, kirjutasin sellest pikemalt viie aasta taguses aastapäevapostituses.
Magustoit sai väga maitsev ja igati tänasesse päeva sobiv. Pehmet, magusat ja külluslikku koorest õndsust täiendamas hapukad mustikad, kõige krooniks kaunilt sinised rukkililled.
Saagu nüüd retsept kiiresti kirja pandud, enne kui meelest läheb. Järgmisel aastal samal ajal siis lihtsam:)

Panna cotta mustikatega 
4-5 portsjonit

Panna cotta:
2 dl 35%-list koort
2 dl 10%-list koort
1 vanillikaun (võib ka muu vanilliga asendada, aga vanillimaitse on siin täitsa kohustuslik)
1 dl suhkrut
2 želatiinilehte

Mustikakiht:
2 dl külmutatud mustikaid
1 dl vett
0,5 dl suhkrut
1,5 želatiinilehte

külma vett želatiinilehtede leotamiseks, kaunistamiseks rukkilille õielehti

Alusta panna cotta tegemisest. Kuumuta kooresegu suhkruga keemiseni. Poolita vanillikaun, eemalda seemned. Pane kaun ja seemned kuuma koore sisse, katta pott kaanega ja lase pool tundi tõmmata. Muud sorti vanilli kasutamisel saad selle tõmbamisperioodi lihtsalt vahele jätta.
Leota želatiinilehti külmas vees umbes 5 minutit. Võta potist vanillikaun (kui seda kasutasid) välja ja kuumuta koor uuesti keemiseni. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivaks ja lahusta need hoolikalt segades kuumas kooresegus. Vala panna cotta purgikestesse, pokaalidesse, väiksematesse kohvitassidesse või muudesse sobivatesse vormidesse ja pane külmkappi. Enne mustikakatte lisamist peaks ta külmas seisma vähemalt 2 tundi ning olema kergelt tarretunud.
Mustikakatteks tõsta mustikad, vesi ja suhkur kastrulisse. Kuumuta keemiseni. Leota želatiinilehti külmas vees umbes 5 minutit. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivaks ja lahusta need hoolikalt segades kuumas mustikasegus. Vala või tõsta lusikaga mustikad ja vedelik ettevaatlikult pooleldi tardunud panna cottadele. Lase külmas lõplikult tarduda, selleks kulub 3-4 tundi. Kunista rukkilille õielehtedega.

panna cotta with blueberries

panna cotta with blueberries

Räimed kolmel moel

by Leave a Comment

räimed kolmel moel/pickled baltic herring, three ways

Räim on fenomenaalne kala. Kasvõi ses mõttes, et ühest küljest peetakse teda odavaks igapäevatoiduks, teisalt ei puudu aga rahvuskala ju üheltki traditsiooniliselt peolaualt. Universaalne kalake, mis meile nii armas ja omane, lihtsalt peab koos musta leivaga särama ka Eesti Vabariigi aastapäeva hõrgutiste hulgas. Veel parem, kui mitmel moel!
Mnjah, olgem ausad – soovitus neidsamu räimi siin vabariigi aastapäeva lauale panna tuleb ses mõttes liiga hilja, et kalade valmimine võtab aega mitu päeva. Kõigepealt peavad nad äädikamarinaadis üleöö või terve päeva “küpsema” ja maitsestuma. Seejärel lähevad kalad vähemalt ööpäevaks (veel parem kui paariks, seda pehmem ja õrnem on tulemus) kolme erinevasse kastmesse, millest igaüks annab kaladele täiesti omamoodi ja teistest eristuva maitse.
Et aga terve veebruar võiks minna Eesti toidu tähe all, on aega räimedega katsetusteks veel küll ja küll. Ja üldse, üks maitsev kalaamps võiks kogu aeg külmkapist võtta olla!
Sedamoodi toorelt marineeritud räimi on blogis varemgi, näiteks need sidrunimahla ja peterselliga räimed või tsitrusräimed. Selle postituse triost kuulub mu isiklik sümpaatia sinepiräimedele, aga teised on ka head.

  • Soovitan sel moel marineerimiseks valida väiksemad kalad, kuna need on õrnemad.
  • Eriti pehmeks ja hõrguks tulemuseks võiks eemaldada fileelt naha. Ma ei ole pidanud seda vajalikuks, pealegi on hõbedaselt helklev kalanahk ilus (viimane lause kõlab ju hästi küll, aga tegelikult muidugi vabandan sel moel välja oma lihtlabast laiskust).
  • Ei pea vist mainimagi, aga värskus on kala puhul päriselt ka kriteerium number üks.
  • Külmutatud räimefileed jäävad vintsked, järgi proovitud, seega kasutage kindlasti värsket räime.
  • Mina kasutasin siin ilma roota liblikfileed. Äädikavette võib aga panna ka rümba, peale äädikavees ligunemist eemaldub selgroog hõlpsalt.
  • Kui on õnne saada värsket kilu, võib julgelt räimed sellega asendada, kilu liha on veelgi õrnem ja maitsvam.

Räimed kolmel moel*

Äädikavesi:

1,5 kg räimefileed
Äädikavesi:
1,5 l vett
12 sl 30 % äädikat
6 tl meresoola
1 sl suhkrut

Sega kõik ained omavahel kokku. Vala räimedele nii, et nad oleksid üleni kaetud. Hoia vähemalt 6 tundi (veel parem, kui 12 tundi ning ka terve ööpäev on igati OK) külmkapis.Vala marinaad ära ja jaga räimed kolme kaussi.

räimed sinepikastmesSinepi-tilliräimed

500 g äädikavees marineeritud räimesid
Kaste:
4 sl sinepit
1 sl valge veini äädikat
1 dl (külmpressi) rapsiõli
2 sl rafineerimata roosuhkrut
3-4 sl värsket hakitud tilli
1 tl soola
musta pipart

Vispelda kõik kastme ained kokku ja vala kaladele, sega õrnalt läbi. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda.

räimed jogurti, rosmariini, küüslaugu ja sidruniga


Rosmariini- sidruniräimed500 g äädikavees marineeritud räimesid
2 dl maitsestamata Kreeka jogurtit
3 sl hakitud värsket rosmariini
3 õhukeselt viilutatud või läbi pressi surutud küüslauguküünt
poolest sidrunist välja pigistatud mahl ja riivitud koor
2 sl suhkrut
1 tl soola

Sega omavahel kõik kastmeained. Sega õrnalt räimedega. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda.



Kadakamarja-džinniräimed
räimed džinni ja kadakamarjadega
500 g äädikavees marineeritud räimesid
1-2 viilutatud punast sibulat
2 õhukeselt viilutatud küüslauguküünt
2 sl hakitud kadakamarju
1,5 dl oliiviõli
poolest sidrunist välja pressitud mahl
4 sl džinni
2 sl heledat suhkrusiirupit
1 tl soola

Lao räimed sibula, küüslaugu ja kadakamarjadega kihiti purki või kaussi. Sega omavahel kõik ülejäänud kastmeained ning vala kaladele. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda.

 

Head vabariigi aastapäeva!

 

räimed kolmel moel/pickled baltic herring, three ways

Postitus valmis koostöös D-kokaraamatuga
__________________________________________________________________
* Otse loomulikult võib teha räimi ka ühel moel, selleks pane 1,5 kg asemel äädikavette 500 g räimi ja äädikavee kogused jaga lihtsalt kolmega. Ülejäänu läheb kõik vastavalt valitud retseptile.

Kartulikoogikesed seenesalatiga

by Leave a Comment

kartulipliinid seenesalatiga

See pilt on tegelikult tehtud juba suvel, kui kokkasin ja pildistan Eesti Kartuli veebilehe tarvis kartulitoite. Kui mõnd mu toiduprojekti kõrvalt vaadates käivad lapsed kauge kaarega mööda ja väljastavad nii verbaalseid kui kehakeelelisi sõnumeid teemal “midagi normaalset siin majas ju süüa ei anta”, siis kartuliteema oli neile küll vägagi meeltmööda. Nii kui midagi valmis sai ja pildistamiseks läks, oldi kohal ja ootel. Ühele pildile sobis kartuliampsu näppav tütar nii hästi, et jätsingi ta sinna käemodelliks.
Sellised kartulikoogikesed on kindlasti väga paljude perede retseptirepertuaaris. Kartuliputru jääb vahest ju ikka üle ja see on vägagi maitsev viis seda ära kasutada. Iseenesest ongi nii kartulikoogid kui ka soolaseenesalat hästi lihtsad ja argisedki, aga maitsevad ju nii hästi! Seepärast ei näe ma ühtki põhjust, miks ei võiks neid vormistada ka vähe pidulikumalgi puhul suupisteteks.
Eile jäi silma Eesti Toiduainetööstuse üleskutse panna vabariigi aastapäeva pidulauale ainult Eesti toitu. No ma ei kujuta küll ausalt öeldes ette, kuidas üldse muudmoodi saakski. Seegi toit on samuti nii eestimaisest toorainest kui vähegi olla saab. Pisikesteks suupisteteks prae väiksemad ja õhemad pätsid ja katteks võib seenesalatile asemel ju tõsta ka muud, näiteks pliinide kombel kalamarja, hapukoort ja sibulat. Ja kui kartulipätse pole plaanis praadida, siis sedasama imelihtsat seenesalatit võib ju pakkuda kasvõi rukkileivaga.
Olgu need retseptid siia kirja pandud kui väike meeldetuletus lihtsatest ja maitsvatest Eesti maitsetest.

Kartulikoogid:
(5 pätsikest. Kui on rohkem kartuliputru, saab lihtsalt koguseid suurendada)

2,5 dl või ja piimaga tehtud kartuliputru
1 muna
veidi soola
praadimiseks või ja õli segu

Klopi muna lahti ja sega kartulipudruga ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soolaga. Vormi käte vahel viis pätsikest ja prae need pannil madalal kuumusel või ja õli segus mõlemalt küljelt kuldseks.

Seenesalat:

1 dl leotatud ja hakitud soolaseeni
1 dl hapukoort
(soola)
rohelist sibulat või tilli

Seenesalatiks sega hakitud seened hapukoorega, maitsesta vajadusel soolaga. Paku kartulipliine seenesalatiga, kaunistuseks haki rohelist sibulat või tilli.