Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

Main navigation

kodumaa sünnipäevalauale

Mida panna vabariigi aastapäeva peolauale

by 2 Comments

Tõenäoliselt mõlgub postituse pealkirjaks olev lausejupp praegu paljude peas. Ütlematagi on selge, et selle õhtu toit on eestimaine: kas siin kasvatatud või valmistatud. Eestimaa põllud, farmid, talud, metsad, meri – need võiksid olla märksõnad, millest toitude valikul lähtuda. Ja kui mõttel lasta neis suundades lennata, jagub ju inspiratsiooni kuhjaga!
Oma koduse peolaua peaproov on mul tegelikult juba tehtud, kuna sain vahva võimaluse Kaubamaja Toidumaailma lettide vahel jalutades korvi tõsta just neid toite ja tooraineid, mis mulle kõige enam tähtsa pidupäevaga seostuvad. Jagan selle poeskäigu tulemusel valminud ampse ja ideid teiegagi, ehk jõuavad mõned neist maitsvatest paladest ka teie lauale.
Et suurem osa eestlastest rivistab end ilmselt 24. veebruari õhtul televiisori ette, on mugav ja otstarbekas katta suupistelaud, kust siis igaüks saab endale meelepäraseid palu napsata. Enda puhul võin kindlalt väita seda, et järgmisel fotol olev vaagen saab olema meie peolaual sama kindlalt, kui kindlalt on 24. veebruaril Eesti Vabariigi 99. sünnipäev. Kiluvõileivad, nendeta ei saa!
Kiluvõileivad

kiluvõikud

Kiluvõileibade vaagnal on Gourmet Club’i kadakamarjaleib, millel õrnad ja parajalt soolakas-vürtsikad Briis vürtsikilu fileed. Poolpehmeks keedetud Järveotsa vutifarmi vutimunad sobivad kiluvõikude juurde imeliselt hästi. Tilli ja murulauku ka värviks ja värskuseks ning peolaua staar ongi olemas!

Korvikesed metsaseenesalatiga

Vana hea klassika, hapukoorega seenesalat, valmib lihtsalt ja maitseb võrratult. Seenehullukeste (mina-mina!) kohustuslik peolaua suupiste.

seenesalatiga rukkikorvikesed

Metsaseenekorvikeste tegemiseks vajad:
300 g kupatatud ja soolatud metsaseeni (kasutasin Eesti And soolatud männiriisikaid)
1 väike mugulsibul
2-3 sl hapukoort
1 sl hakitud tilli
16 korvikest (kasutasin Eesti leivatööstuse rukkikorvikesi)
Leota soolaseeni külma veega kaetult, olenevalt soolasusest tund-paar.  Nõruta. Loputa voolava vee all. Haki seened ja sibul võimalikult väikesteks tükkideks. Sega juurde hapukoor ja till. Tõsta salat korvikestesse.

 

seenesalatiga rukkikorvikesed

Sült
Sült ei ole sugugi vaid jõulutoit, vaid sobib rahvustoiduna igati hästi ka vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Juurde kuumad keedetud kartulid, mädarõigas, marineeritud seened ja hapukurk – võrratu Eesti toit!

 

ulukisült, kukeseened, mädarõigas, hapukurk
Pildil on Linnamäe Lihatööstuse sült põdralihaga, supermaitsev Treppoja sahvri mädarõikaäkine, mahekasvatatud minikartul, marineeritud kukeseened ja hapukurk. Kaks viimast on valmistanud Eesti And.
Sooja leiba, mõtelge!
 
Kõik ei ole leivaküpsetajad. Värske leiva lõhn meeldib aga küll igaühele. Kodu saab mõnusat leivalõhna täis ja ahjusoojad leivad lauale vaid 15 minutiga tänu küpsetusvalmis leibadele. Gourmet Club’i kadakamarjaleib ja rosina-pähklileib on head kasvõi lihtsalt võiga! Aga loomulikult saab neid sobitada ka erinevate maitsvate katetega.
leivad
Just ahjust tulnud kadakamarjaleib ja pähkli-rosinaleib. Kuumale leivale veel peale karulauguvõid…mmmm
peedihummus
Gourmet Club’i ahjusoe kadakamarjaleib ja peedihummus. Peedihummus pole küll sajaprotsendiliselt eestipärane, kuid maavillase miksimine maailma maitsetega on tänapäeval iseenesestmõistetav ja värskendav lähenemine.

 

Veiseliha tartar
Meie oma rohumaa lihaveise lihast saab ülihea puhta maitsega tartari. Kaubamajas müüakse Liivimaa Lihaveise steike lahtiselt lõikudena. Et tartari valmistamiseks kulub liha vähe (näiteks 12 serveerimislusika tarbeks läks tarvis üht 200-grammist steigilõiku), on liha lõigukaupa osta mugav ja praktiline. Tartari retsept pildi järel.

 

lihaveise tartar

Veiseliha tartari valmistamiseks läheb tarvis:
200 g lihaveise liha (kasutasin Liivimaa Lihaveise steiki)
1 munakollane
2 vürtsikilu fileed
1 väike (punane) sibul
mõned tilgad Tabascot
1-2 tl Worcesterhire kastet
soola, musta pipart
kaunistuseks ja maitseks kadakamarju ja murulauku
Eemalda lihalt kelmed, kui neid on. Kaabi liha noaga väikesteks tükikesteks. Soovi korral võid liha lasta läbi hakklihamasina. Haki sibul peeneks hakkeks ja sega kõik ained omavahel tartariks. Maitsesta soola ja musta pipraga. Serveeri tartari kas röstsaialt või hoopis serveerimislusikatelt, nagu pildil. Kaunista tartar kadakamarjade ja hakitud murulauguga.
Vääriskalad

 

ev99 suupisted
Leivakrõpsudesse on sätitud kodumaine vikerforelli piprafilee (Aravuse kalatööstus) ja Saaremaa õrnsoola siiafilee (valmistatud Nasvas Ösel Fish OÜ poolt)

soolasiia- ja suitsuforelli suupisted

 

Krõbedad snäkid
 
Kodumaisel tšipsivaagnal on koha leidnud omatehtud verikäkikrõpsud ja Mulgi Krõpsude hapukapsa-, peedi- ja kaalikakrõpsud. Verikäkikrõpsude tegemine on hästi lihtne, tulemus imehea. Lõika verikäkist (kasutasin selle foto jaoks Arke Lihatööstuse rukkilinnastega verikäkki) paari millimeetri paksused lõigud, laota ahjurestile ja küpseta 175 kraadi juures (võimalusel kasuta pöördõhku 25-30 minutit. Lase krõpsudel lahtise uksega ahjus jahtuda. Naudi niisama või pohlamoosiga.

 

köögiviljakrõpsud ja verikäkikrõpsud

Juustuvaagen
Meie oma juustumeistrid valmistavad nii häid juuste, et patt oleks neid peolauale panemata jätta.

 

eestimaised juustud väiketootjatelt
Juustud ülalt paremale: Nopri sõir, Nopri Gouda ürtidega, Nõmmiku talu tšillijuust, Andre Farmi Grand Old. Lisanditeks õuna ja Põltsamaa Kuldse juustumoos ja viigimarja-konjakisinep (Gourmet Club)
Kamavaht
 
Pole paremat aega kamavahuga maiustamiseks, kui vabariigi aastapäev. Kamavaht on ühtaegu kodune ja pidulik ja nii meie oma, kui veel olla saab. Karli ja Linda maiustuste mahe käsitöö-kamašokolaad ja Pagar Võtaks mahedad kaerahelbeküpsised teevad magusalaua veelgi mõnusamaks.

kamavaht

Kamavahu tegemiseks läheb tarvis:
200 ml 35% koort
3 sl suhkrut
400 g kohupiimapastat
3 sl kamajahu (kasutasin Tartu Milli rukkikama)
lisaks kaeraküpsiseid, kamašokolaadi, marju
Vahusta koor suhkruga, sega hulka kohupiimapasta ja kamajahu. Pudista magustoidupokaalide põhja kaeraküpsiseid. Tõsta kamavaht pokaalidesse. Kaunista riivitud kamašokolaadi ja marjadega.

kamavaht

Ideederohket peolaua planeerimist! Peaasi, et kilud ostunimekirjast välja ei unune! :)

kiluvõikud

 

Kõik postituses kasutatud toiduained on pärit Kaubamaja Toidumaailmast.


*************

Kui tundub, et: “Justkui tahaks veel midagi…”, vaata ka neid: 
last but not least:

Panna cotta mustikatega

by Leave a Comment

panna cotta with blueberries

Veel hommikul polnud mul õrna aimugi, et teen tänase tähtsa päeva puhul seda magustoitu. Niisamuti polnud üldse plaanis pommitada blogi ja oma armsaid lugejaid kahe postitusega päevas.
Igatahes, peale hommikusele räimepostitusele punkti toksimist panin arvuti kinni ilma igasuguse kavatsuseta seda täna enam avada. Läksime perega paraadi vaatama ja tagasi tulles õhtust peolauda plaanides selgus, et soolase poolega oli kõik suurepärane, ettevalmistused tehtud. Aga magus…Ups, täitsa tavaline minu puhul, et see osa kipub ununema.
Kiire revisjon kappides selgitas, et õnneks leidus nii koort kui želatiini – korras, panna cotta! Et itaallast Eesti pidupäeva puhul kodustada, tegin talle omakorjatud mustikatest mõnusalt hapuka katte ning kaunistasin suvel peenralt nopitud ja sügavkülma pistetud rukkililleõitega. Rukkililletrikki teen juba aastaid, kirjutasin sellest pikemalt viie aasta taguses aastapäevapostituses.
Magustoit sai väga maitsev ja igati tänasesse päeva sobiv. Pehmet, magusat ja külluslikku koorest õndsust täiendamas hapukad mustikad, kõige krooniks kaunilt sinised rukkililled.
Saagu nüüd retsept kiiresti kirja pandud, enne kui meelest läheb. Järgmisel aastal samal ajal siis lihtsam:)

Panna cotta mustikatega 
4-5 portsjonit

Panna cotta:
2 dl 35%-list koort
2 dl 10%-list koort
1 vanillikaun (võib ka muu vanilliga asendada, aga vanillimaitse on siin täitsa kohustuslik)
1 dl suhkrut
2 želatiinilehte

Mustikakiht:
2 dl külmutatud mustikaid
1 dl vett
0,5 dl suhkrut
1,5 želatiinilehte

külma vett želatiinilehtede leotamiseks, kaunistamiseks rukkilille õielehti

Alusta panna cotta tegemisest. Kuumuta kooresegu suhkruga keemiseni. Poolita vanillikaun, eemalda seemned. Pane kaun ja seemned kuuma koore sisse, katta pott kaanega ja lase pool tundi tõmmata. Muud sorti vanilli kasutamisel saad selle tõmbamisperioodi lihtsalt vahele jätta.
Leota želatiinilehti külmas vees umbes 5 minutit. Võta potist vanillikaun (kui seda kasutasid) välja ja kuumuta koor uuesti keemiseni. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivaks ja lahusta need hoolikalt segades kuumas kooresegus. Vala panna cotta purgikestesse, pokaalidesse, väiksematesse kohvitassidesse või muudesse sobivatesse vormidesse ja pane külmkappi. Enne mustikakatte lisamist peaks ta külmas seisma vähemalt 2 tundi ning olema kergelt tarretunud.
Mustikakatteks tõsta mustikad, vesi ja suhkur kastrulisse. Kuumuta keemiseni. Leota želatiinilehti külmas vees umbes 5 minutit. Pigista želatiinilehed käe vahel kuivaks ja lahusta need hoolikalt segades kuumas mustikasegus. Vala või tõsta lusikaga mustikad ja vedelik ettevaatlikult pooleldi tardunud panna cottadele. Lase külmas lõplikult tarduda, selleks kulub 3-4 tundi. Kunista rukkilille õielehtedega.

panna cotta with blueberries

panna cotta with blueberries

Räimed kolmel moel

by Leave a Comment

räimed kolmel moel/pickled baltic herring, three ways

Räim on fenomenaalne kala. Kasvõi ses mõttes, et ühest küljest peetakse teda odavaks igapäevatoiduks, teisalt ei puudu aga rahvuskala ju üheltki traditsiooniliselt peolaualt. Universaalne kalake, mis meile nii armas ja omane, lihtsalt peab koos musta leivaga särama ka Eesti Vabariigi aastapäeva hõrgutiste hulgas. Veel parem, kui mitmel moel!
Mnjah, olgem ausad – soovitus neidsamu räimi siin vabariigi aastapäeva lauale panna tuleb ses mõttes liiga hilja, et kalade valmimine võtab aega mitu päeva. Kõigepealt peavad nad äädikamarinaadis üleöö või terve päeva “küpsema” ja maitsestuma. Seejärel lähevad kalad vähemalt ööpäevaks (veel parem kui paariks, seda pehmem ja õrnem on tulemus) kolme erinevasse kastmesse, millest igaüks annab kaladele täiesti omamoodi ja teistest eristuva maitse.
Et aga terve veebruar võiks minna Eesti toidu tähe all, on aega räimedega katsetusteks veel küll ja küll. Ja üldse, üks maitsev kalaamps võiks kogu aeg külmkapist võtta olla!
Sedamoodi toorelt marineeritud räimi on blogis varemgi, näiteks need sidrunimahla ja peterselliga räimed või tsitrusräimed. Selle postituse triost kuulub mu isiklik sümpaatia sinepiräimedele, aga teised on ka head.

  • Soovitan sel moel marineerimiseks valida väiksemad kalad, kuna need on õrnemad. 
  • Eriti pehmeks ja hõrguks tulemuseks võiks eemaldada fileelt naha. Ma ei ole pidanud seda vajalikuks, pealegi on hõbedaselt helklev kalanahk ilus (viimane lause kõlab ju hästi küll, aga tegelikult muidugi vabandan sel moel välja oma lihtlabast laiskust). 
  • Ei pea vist mainimagi, aga värskus on kala puhul päriselt ka kriteerium number üks. 
  • Külmutatud räimefileed jäävad vintsked, järgi proovitud, seega kasutage kindlasti värsket räime.
  • Mina kasutasin siin ilma roota liblikfileed. Äädikavette võib aga panna ka rümba, peale äädikavees ligunemist eemaldub selgroog hõlpsalt.
  • Kui on õnne saada värsket kilu, võib julgelt räimed sellega asendada, kilu liha on veelgi õrnem ja maitsvam.

Räimed kolmel moel*

Äädikavesi:

1,5 kg räimefileed
Äädikavesi:
1,5 l vett
12 sl 30 % äädikat
6 tl meresoola
1 sl suhkrut

Sega kõik ained omavahel kokku. Vala räimedele nii, et nad oleksid üleni kaetud. Hoia vähemalt 6 tundi (veel parem, kui 12 tundi ning ka terve ööpäev on igati OK) külmkapis.Vala marinaad ära ja jaga räimed kolme kaussi.

räimed sinepikastmesSinepi-tilliräimed

500 g äädikavees marineeritud räimesid
Kaste:
4 sl sinepit
1 sl valge veini äädikat
1 dl (külmpressi) rapsiõli
2 sl rafineerimata roosuhkrut
3-4 sl värsket hakitud tilli
1 tl soola
musta pipart

Vispelda kõik kastme ained kokku ja vala kaladele, sega õrnalt läbi. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda.

räimed jogurti, rosmariini, küüslaugu ja sidruniga


Rosmariini- sidruniräimed

500 g äädikavees marineeritud räimesid
2 dl maitsestamata Kreeka jogurtit
3 sl hakitud värsket rosmariini
3 õhukeselt viilutatud või läbi pressi surutud küüslauguküünt
poolest sidrunist välja pigistatud mahl ja riivitud koor
2 sl suhkrut
1 tl soola

Sega omavahel kõik kastmeained. Sega õrnalt räimedega. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda. 



Kadakamarja-džinniräimed
räimed džinni ja kadakamarjadega
500 g äädikavees marineeritud räimesid
1-2 viilutatud punast sibulat
2 õhukeselt viilutatud küüslauguküünt
2 sl hakitud kadakamarju
1,5 dl oliiviõli
poolest sidrunist välja pressitud mahl
4 sl džinni
2 sl heledat suhkrusiirupit
1 tl soola

Lao räimed sibula, küüslaugu ja kadakamarjadega kihiti purki või kaussi. Sega omavahel kõik ülejäänud kastmeained ning vala kaladele. Lase enne söömist vähemalt ööpäev külmas maitsestuda.


Head vabariigi aastapäeva! 

räimed kolmel moel/pickled baltic herring, three ways

Postitus valmis koostöös D-kokaraamatuga
__________________________________________________________________
* Otse loomulikult võib teha räimi ka ühel moel, selleks pane 1,5 kg asemel äädikavette 500 g räimi ja äädikavee kogused jaga lihtsalt kolmega. Ülejäänu läheb kõik vastavalt valitud retseptile.

Kartulikoogikesed seenesalatiga

by Leave a Comment

kartulipliinid seenesalatiga

See pilt on tegelikult tehtud juba suvel, kui kokkasin ja pildistan Eesti Kartuli veebilehe tarvis kartulitoite. Kui mõnd mu toiduprojekti kõrvalt vaadates käivad lapsed kauge kaarega mööda ja väljastavad nii verbaalseid kui kehakeelelisi sõnumeid teemal “midagi normaalset siin majas ju süüa ei anta”, siis kartuliteema oli neile küll vägagi meeltmööda. Nii kui midagi valmis sai ja pildistamiseks läks, oldi kohal ja ootel. Ühele pildile sobis kartuliampsu näppav tütar nii hästi, et jätsingi ta sinna käemodelliks.
Sellised kartulikoogikesed on kindlasti väga paljude perede retseptirepertuaaris. Kartuliputru jääb vahest ju ikka üle ja see on vägagi maitsev viis seda ära kasutada. Iseenesest ongi nii kartulikoogid kui ka soolaseenesalat hästi lihtsad ja argisedki, aga maitsevad ju nii hästi! Seepärast ei näe ma ühtki põhjust, miks ei võiks neid vormistada ka vähe pidulikumalgi puhul suupisteteks.
Eile jäi silma Eesti Toiduainetööstuse üleskutse panna vabariigi aastapäeva pidulauale ainult Eesti toitu. No ma ei kujuta küll ausalt öeldes ette, kuidas üldse muudmoodi saakski. Seegi toit on samuti nii eestimaisest toorainest kui vähegi olla saab. Pisikesteks suupisteteks prae väiksemad ja õhemad pätsid ja katteks võib seenesalatile asemel ju tõsta ka muud, näiteks pliinide kombel kalamarja, hapukoort ja sibulat. Ja kui kartulipätse pole plaanis praadida, siis sedasama imelihtsat seenesalatit võib ju pakkuda kasvõi rukkileivaga.
Olgu need retseptid siia kirja pandud kui väike meeldetuletus lihtsatest ja maitsvatest Eesti maitsetest.

Kartulikoogid:
(5 pätsikest. Kui on rohkem kartuliputru, saab lihtsalt koguseid suurendada)

2,5 dl või ja piimaga tehtud kartuliputru
1 muna
veidi soola
praadimiseks või ja õli segu

Klopi muna lahti ja sega kartulipudruga ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soolaga. Vormi käte vahel viis pätsikest ja prae need pannil madalal kuumusel või ja õli segus mõlemalt küljelt kuldseks.

Seenesalat:

1 dl leotatud ja hakitud soolaseeni
1 dl hapukoort
(soola)
rohelist sibulat või tilli

Seenesalatiks sega hakitud seened hapukoorega, maitsesta vajadusel soolaga. Paku kartulipliine seenesalatiga, kaunistuseks haki rohelist sibulat või tilli.

Mascarpone-kama trühvlid

by Leave a Comment

mascarpone-kama trühvlid

Veebruar on pidude ja tähtpäevade kuu. Vastlapäev, sõbrapäev, vabariigi aastapäev. Meie peres kahel lapsel sünnipäevad ka veel! Põhjust maiustamiseks igatahes jagub.
Need kreemja sisuga trühvlid on tehtud tegelikult ühe siinse varasema postituse ainetel, lisasin seekord täidisesse veel valget šokolaadi ja marjadeks on kodumaised külmkuivatatud pohlad ja mustikad. Külmkuivatatud metsamarjadele ei ole lisatud suhkrut ja nad jäävad trühvlites hästi mõnusad hapukad. Külmkuivatamisel on säilinud kõik marjade kasulikud omadused. Kui külmkuivatatud marju ei õnnestu hankida, võib kasutada tavalisi kuivatatud jõhvikaid. Haki need enne lisamist veidi peenemaks, et trühvlites oleksid väiksemad tükid. 
Kasutasin trühvlites Esko talu mascarponet, mille konsistents ei ole taotluslikult päris kreemjas, vaid pigem selline veidi kohupiimane. Mitmes muus kohas kasutamiseks on ta ka niimoodi ka väga hea, aga et trühvlite sisu oleks siidine, saumikserdasin mascarpone koos šokolaadiga läbi. Kui kasutada kreemise ja ühtlase konsistentsiga mascarponet, võib selle sammu vahele jätta.
Katteks võib kasutada erinevaid variante, mis aga endale sobivaim tundub. Minu lemmik on ikka õhuke krõmpsuv šokolaadikate, see on pehme kreemja sisuga toredasti kontrastis. Aga ka kakao ja kama-kaneeli-suhkruseguga kaetud kommid on igati head.
Kamamaitse ei ole siin kommides selline, mis kõigest üle käiks. Pigem jääb ta tagasihoidlikuks taustalauljaks, kelleta siiski ei kõlaks muusika nii kaunilt, kui võiks. Ühtlasi aitab kama trühvlisisu siduda ja ühtlasemaks muuta.
Trühvleid tuleks toorjuustust sisu arvesse võttes hoida külmkapis ja säilitamisel lähtuda mascarpone säilivusajast. Karta aga muidugi on, et nad saavad enne otsa…

Mascarpone-kamatrühvlid
mascarpone-kama trühvlidu 23 tk.
200 g valget šokolaadi
250 g mascarponet
30 g külmkuivatatud pohlasid või mustikaid või mõlemaid pooleks (võib asendada tavaliste kuivatatud jõhvikatega, haki need veidi peenemaks)
3 sl kama
1 sl Vana Tallinna likööri (soovi korral)
Katmiseks variandid:

– 150 g tumedat šokolaadi (vesivannil sulatatult)
– kakaopulbrit
– võrdses koguses kama, kaneeli ja toor-roosuhkrut

Sulata valge šokolaad vesivannil*. Lase veidi jahtuda. Sega hulka mascarpone. Mikserda saumikseriga täiesti ühtlaseks kreemiks. See mikserdamine on hädavajalik siis, kui mascarpone on veidi tükiline, aga ei tee halba muidu ka.
Lisa külmkuivatatud marjad, kama ja liköör, kui viimast kasutad. Jäta mõned marjad kaunistuseks. Sega läbi ja lase massil tund aega külmkapis taheneda.
Vormi seejärel klassikalise trühvlikommi suurused pallid ja tõsta need suurele taldrikule asetatud fooliumile. Lase külmkapis veel pool tundi taheneda.
Oma soovi kohaselt kasta trühvlid kas tumedasse šokolaadi või veereta neid kas kakaos või kama-kaneeli-suhkru segus. Kaunista kuivatatud marjadega. Hoia komme külmkapis.

mascarpone-kama trühvlid

*Võta kuiv ja puhas kuumakindel kauss ja tükelda sinna šokolaad nii peeneks kui võimalik. Kuumuta kastrulis vett auramiseni. Tõsta kastrulile šokolaaditükkidega kauss. Jälgi, et kausi põhi ei puutuks veega kokku, šokolaadi sulatab ainult kuum aur! Sega šokolaadi sulamise ajal spaatli või lusikaga. Kohe kui šokolaad on sulanud, tõsta kauss kuuma auru kohalt ära.
Postitus valmis koostöös Maakaubaga. Maakaup toob linnarahvale Eesti talunike ja väiketootjate kasvatatud ja valmistatud toiduaineid. Läbi retseptide, kus neid tooteid kasutan, on mulgi loodetavasti võimalus anda oma väike panus nende tublide ja ettevõtlike inimeste tegevuse edendamisse ja ühtlasi propageerida puhta kodumaise toidukraami kasutamist.

Kurgiampsud kodujuustuga

by Leave a Comment

See retsept ilmus tegelikult juba kevadel maikuu Pereköögis, kus teemaks olid suupisted. Aga on igati aja- ja teemakohane ka praeguse kurgiuputuse ajal.
Ei saa siiski märkimata jätta, et kevadine kurk on muidugi täiesti omaette fenomen. Vähemalt minu jaoks küll. Varem ilmusid ju esimesed kurgid (just need pikad kasvuhoonekurgid) poodi alles kevadel ja oh seda õndsust, kui ema esimesi kurgivõileibu valmistas- see tähendas peagi saabuvat koolivaheaega, pikki päikeselisi päevi, uksele koputavat suve.  Ja vaatamata sellele, et tänapäeval on kurk aastaajast sõltumatult kogu aeg poes olemas, lõhnab ja maitseb kevadine võileib, mis koosneb peenleivast, võist, heast keeduvorstist ja värske kurgi viilakast täiesti taevalikult ka praegu, igal kevadel.
Olgu kevadega kuidas on, need värsked lihtsalt valmivad kurgist ja kodujuustust tehtud suupisted on aktuaalsed ka praegu, kesksuvel, kui lisaks poele laiutab kurk nii peenras, kasvuhoones kui turuletil. Tee ampsud valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, lahtilõigatud kurk kipub seistes vettima. Sobivad suurepäraselt suvise peo suupisteks.

kurgiampsud kodujuustuga/cucumber bites with cottage cheese

Kurgiampsud kodujuustuga

1 pikk kurk
100 g kodujuustu
hakitud tilli
soola

Lõika kurk 2 cm paksusteks juppideks. Õõnesta teelusika äärega sisu välja, aga mitte lõpuni, vaid jäta “põhi” alla. Sega kodujuust tilliga, maitsesta vähekese soolaga.
Tõsta täidis kurkidesse.

Suupisted võib meisterdada ka lühikestest avamaakurkidest, aga need peaksid olema krõmpsu viljalihaga, kindlasti mitte ülekasvanud. 

Rukkikuklid ja räimeburgerid

by Leave a Comment

Vabariigi aastapäeva pidustuste järellainetusena veel üks eestipärastest toorainetest tehtud toit. Rukis ja räim – puhas Eesti kraam ju! Iseasi, kas poest ostetud rukkijahu just Eestis kasvatatud rukkist jahvatatud on ja räim meie rannikualadelt püütud. Räime osas tegelikult olen silma kinni pigistanud ja ei pea pühaduseteotuseks näiteks Lätist toodud räime – üks Läänemeri ju kõik! Rukkijahu osas tasub muidugi, kui võimalus, piiluda meie oma väiketootjate ja -veskite poole – siis on kindel, et rukis siinsamas kasvanud.
Ainult rukkijahust õhulisi kukleid küpsetada ei õnnestu, seega on siinses retseptid rukkijahu ja nisujahu pooleks. Aga äratuntavalt rukkise maitsega on nad igaljuhul, pehmed ja parajalt rustikaalsed.
Lõika soe kukkel pooleks, määri võid peale – super!
Ja kui niisama isu täis söödud, siis nendestsamadest rukkikuklitest saab teha eriti mõnusaid eestipäraseid burgereid, mille vahel paneeritud ja krõbedaks praetud rahvuskala räime fileed. Kvaliteetne tänavatoit on muuseas üks suurtest toidutrendidest praegu, nii et ise parimast kraamist burgereid tehes ja neid süües võite end pidada igati õigustatult moodsaks ja ajaga kaasas käivaks:).

rukkikuklid

Rukkikuklid
10-12 tk.

3 dl rukkijahu
3 dl nisujahu
¾ pakki kuivpärmi
1 tl soola
(1 tl köömneid)
300 ml vett
1 sl heledat siirupit
0,5 dl Olivia rapsiõli

Sega omavahel jahud, pärm, sool ja köömned. Lisa käesoe vesi ja siirup. Sõtku ühtlaseks elastseks tainaks. Tainas peaks jääma üsna pehme. Sõtkumise lõpuosas lisa õli. Kata kauss rätikuga ja lase soojas tuuletõmbuseta kohas kerkida 1 tund. Kummuta tainas kausist jahusele lauale, vajuta kergelt suuremad õhumullid välja. Vormi tainas kangiks ja lõika see 10-12 osaks. Vormi ümarad kuklid. Lao parajate vahedega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata rätikuga ja lase veel pool tundi kerkida. Pintselda kuklid veega ja küpseta 220 kraadi juures 10-12 minutit.

Räimeburgerid
6 burgerit

Praetud räimed:
12 räimefileed
3 sl nisujahu
8 sl riivsaia või -leiba
1 muna
praadimiseks Olivia rapsiõli
soola

Kaste:
1 keskmine marineeritud kurk
2 sl majoneesi

Lisaks:
6 rukkikuklit, 1 sibul, rukolalehti

Kõigepealt prae räimed. Puista eraldi taldrikutele nisujahu ja riivsai. Kolmandasse taldrikusse löö lahti muna. Puista räimefileedele veidi soola. Keeruta neid kõigepealt nisujahus, siis munas ja riivsaias. Prae pannil kuumas õlis keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks.
Kastmeks haki marineeritud kurk väikesteks kuubikuteks ja sega majoneesiga. Kastme ainete kogus tundub imepisike, aga sellest jagub, järgi proovitud! Kui siiski tundub, et kastet on vähevõitu, tee lihtsalt juurde. Viiluta sibul õhukesteks rõngasteks.
Lõika kuklid pooleks ja lao burgerid kokku: alumisele poolele tõsta kõigepealt veidi kastet. Sellele laota 1-2 räimefileed. Räimele tõsta rukolalehti, neile kaste. Kastmele laota mõned sibularõngad. Kata teise kuklipoolikuga.

rukkiburgerid

Pannileib

by 1 Comment

pannileib


Saaremaalt pärit pannileiba küpsetati ammustel aegadel harilikult laupäevaõhtuti. Laupäev oli saunapäev ja seni kuni käidi saunas, küpses ahjus pannileib, millega siis puhaste ja rõõsadena maiustati. Tegelikult mingit maailma kõige õigemat pannileivaretsepti olemas ei ole, iga pere tegi ja teeb oma pannileiba isemoodi. Sageli kasutati pannileiva põhjaks reedese supiteo- või kastmejääke. Pannileiba saab teha samuti järelejäänud keedetud kartulitest või kartulipudrust. Pannileivast leiab põnevat lugemist ka Eesti vaimse kultuuripärandi veebilehelt.
Olen kuulnud saarlastest, kellel on pannileivast kerge üledoos. Need, kes on pidanud seda lapsest saadik iganädalaselt sööma, ei taha nad pannileivast täiskasvanuna kuuldagi. Ega mõista, mis tas üldse erilist on. Mina läbi ja lõhki mandriinimesena armastan pannileiba hullupööra ja tahaks teha saarlastele sügava kniksu selle geniaalse leiutise eest. Teen just sellist pannileiba – riivitud kartulist, suitsupeekonist (võib ka olla mingi muu rasvasem suitsuseliha-suitsupekk vms) ja sibulast – oma saarlasest ämma õpetussõnade järgi. Värskelt, just ahjust tulnuna, maitseb see lihtsalt taevalikult.

pannileibPannileib suitsupeekoni ja sibulaga



150 g suitsupekki või läbikasvanud suitsupeekonit
1 sibul
500 g (u 6 keskmist) kooritud kartulit
1 suur muna
2 sl odrajahu
1 tl soola

Tükelda peekon ja haki sibul. Prae need koos kergelt pannil läbi. Riivi
kartulid peenikese riiviga. Pigista riivmass käte vahel kuivemaks. Sega riivitud
kartuli hulka peekoni-sibulasegu, lahtiklopitud muna, odrajahu ja sool. Kata madala kandilise ahjuvormi või väiksema ahjuplaadi põhi küpsetuspaberiga ja tõsta tainas vormi. Vajuta lusikaga tihedamaks. Küpseta 180 kraadi juures umbes 30 minutit.
Serveeri hapukoorega, mis on maitsestatud värske hakitud tilli ja murulaugu ning sutsu soolaga.

Pannileiva tegemisest on olemas ka videoretsept, paar aastat tagasi sai Terevisioonis seda küpsetatud ja pikalt-laialt pannileivast räägitud. Videot saab vaadata, kui klikkad allolevale pildile:

 

pannileib

Odrakarask ja munavõi

by Leave a Comment

karask


Kui maitsev võib olla üks soe köömnetega odrajahukarask, seda peab küll ise tundma. Seda enam, et ükski küpsetamine ei saa olla lihtsam. Segad kõik kausis kokku, valad vormi, ootad pool tunnikest ja voilà – meie oma focaccia on valmis! Karaskita ei möödu meie peres ükski vabariigi aastapäev ja jaanipäevalgi on ta alati laual. See ristikheinanutiga pilt ongi muide tehtud viimasel jaanipäeval. Nii et vaatamata oma tagasihoidlikele koostisosadele, mini-eelarvele ja keerukust välistavale valmimisprotsessile on karask täitsa pidupäeva toit!
Teen karaskit retsepti järgi, mis minu mäletamist mööda on pärit Silvia Kalviku “Eesti rahvustoitude” raamatust. Siin on köömnetega versioon, aga karaskile võib lisada ka kuivatatud või värskeid ürte, purustatud küüslauku, praetud sibulaid, riivitud juustu, praetud peekoniribasid või muud meelepärast lisandit. Sel ajal, kui karask ahjus küpseb, on parasjagu aega teha valmis munavõi, mis on mu meelest karaskile parim lisand üldse.

Odrakarask

0,5 l petti, hapupiima või keefirit
300 g odrajahu
1 tl soola
0,5 tl suhkrut
0,5 tl soodat
3 sl sulatatud võid
paar tl köömneid

Sega kõik ained hoolsalt omavahel läbi. Kata umbes 25×35 cm suurune ahjuplaat või -vorm küpsetuspaberiga (küpsetuspaberit on lihtsam vormi asetada, kui kortsutad selle eelnevalt käte vahel pehmemaks) ja määri see omakorda võiga. Vala tainas küpsetuspaberile. Küpseta 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Parim munavõiga. Ka lihtsalt või ja mõne soolahelbega mekib suurepäraselt.

Munavõi


3 muna
100 g võid
1-2 sl hakitud värsket tilli
u 0,5 tl soola

Keeda munad kõvaks. Koori jahtunud munad, haki kahvliga vajutades peeneks. Sega toasooja või ja tilliga, maitsesta soolaga. Kui värsket tilli pole, ei pea sellepärast munavõid tegemata jätma. Maitseb imehästi ka ilma.

Peediorsoto

by 5 Comments

peediorsoto


Täiesti hooajaväliselt värviline on see pilt nüüd küll, jah. Aga teisalt, kontrastiks sopale ja hallusele teispool akent sobib päris hästi.
Peediorsoto on üks neist vähestest retseptidest, mis raamatus on, aga blogis mitte. Vastupidiseid on sadu:) Ehkki sagedane külaline meie laual ja televiisoriski tehtud juba paar aastat tagasi, aga näe, siia veel kirja panemata.
Orsoto iseenesest polegi muidugi mingi ennenägematu ja uudne asi, orsotovaimustuse laine on vist lausa vaibunud. Asjata! Nii head asja ei peagi tegema ainult moe pärast ja sellepärast, et toit on popp ja kõik teevad. Mõned toidud on tulnud, et jääda ja risoto-meetodil kruupidest keedetud kreemjas roog on just täpselt üks sellistest. Ehkki orsoto (orzotto) on Itaaliast pärit (täpsemalt Friulist, mis piirneb Austria ja Sloveeniaga ja seetõttu on sealne köök tugevate Kesk-Euroopa, Balkani ja isegi slaavi mõjutustega), on selline peediga tehtud orsoto ju täitsa eestimaitseline toit! Koosnedes peamiselt meie oma armsatest odrakruupidest, mida eestlased sõid juba ammu enne seda, kui saadi teada, mis on kartul ja riisi ei osatud isegi unes veel näha. Peet ja kitsejuust sobivad nii omavahel kui kruupidega suurepäraselt. No ja see värv!

Peediorsoto

2 sl võid
2 sl oliiviõli
1 sibul
2 küüslauguküünt
200 g odrakruupe
1 tl kuivatatud või 1 sl värske tüümiani lehti
150 ml valget veini
u 800 ml kana- või köögiviljapuljongit
200 g riivitud keedetud peeti
100 g pehmet kitsejuustu (võib asendada toorjuustuga, kui muudmoodi ei saa)
soola, musta pipart

Serveerimiseks:
rukolat
röstitud hakitud metsapähkleid
oliiviõli

Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas või ja oliiviõli. Haki sibul ja küüslauk.
Kuumuta need rasvas läbipaistvaks, aga ära pruunista. Lisa kruubid ja
tüümian. Kuumuta segades paar minutit. Vala pannile valge vein ja lase sellel
kruupidesse imenduda.
Nüüd hakka kulbitäie kaupa puljongit lisama. Lase igal kulbitäiel kruupidesse
imenduda. Enne ja pärast iga kulbitäit sega orsotot hoolsalt lusikaga. Keeda
niimoodi järjest puljongit lisades vaiksel tulel umbes 30 minutit. Lisa
riivitud peet, veel veidi puljongit ja keeda veel umbes 15 minutit, kuni kruubid
on peaaegu pehmed. Päris pehmeks ära keeda, orsotos peavad kruubid olema kergelt krõmpsud.
Tõsta pott tulelt, lisa kitsejuust ja lase sel segades orsotos ära sulada.
Maitsesta soola ja musta pipraga.
Serveeri orsotot rukolalehtede ja röstitud hakitud metsapähklitega. Nirista peale veidi
oliiviõli ja jahvata värsket musta pipart.

Veel orsotosid blogis:
Kõrvitsaorsoto (täidetud vuti lisandina)
Kitsejuustuorsoto peekoni ja peetidega
Lihtne orsoto (ahjutursa lisandina)