Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

Foto: Renee Altrov

Autorist

Mäletan täiesti selgelt seda 2009. aasta maikuu hilisööd, kui 4-kuune vaikselt unes nohisev pesamuna kõrval, otsustasin, et paneks oma peas ja kõikvõimalikel paberilipakatel laokil olevad retseptid ja toiduideed, mida selleks hetkeks oli kogunenud juba päris suur hulk, internetis ühte kohta kokku. Mõeldud-tehtud! Poole tunni jooksul liitusin blogiteenuse pakkujaga, panin vastsündinud blogile nime, kirjutasin esimese retsepti, lisasin pildi ja vajutasin nüüdseks juba nii omaseks saanud Publish-nuppu. Aimamata, et see samm saab mulle heas mõttes saatuslikuks. Olen end nende pea 10 aastaga toidumaailmasse igatpidi sisse mässinud ja algselt lihtsalt kui väike hobi, on toidust kirjutamisest, retseptide loomisest ja toidu pildistamisest saanud töö. Harrastusel ja tööl ei olegi tegelikult enam mingit vahet, toit ja kõik sellega seonduv ongi see, mida ma teen. Ja selle üle, et nii on läinud, olen ma väga õnnelik. Nii on lihtsalt….õige. Seda blogi kirjutama ei ole mind kunagi innustanud materiaalne kasu. Kannustajateks on kirglik suhe toiduga, loomis- ja jagamissoov. Samu väärtusi jagavate lugejate ja kaasamõtlejate toetus on palju külluslikum rikkus, kui raha.

Algselt oligi see blogi mõeldud oma pere lemmikretseptide talletamispaigaks. Et endal oleks kusagilt koguseid ja valmistamisõpetust piiluda ja tulevikus ehk lastelgi. Kui suure üllatusena aga tekkisid ühel hetkel blogisse kommentaarid (oo, millisel südamevärinal ma neid esimesi lugesin!) sain aru, et seda käivad lugemas nii mõnedki inimesed, keda ma üldse ei tunne. Esialgu see ehmatas, kuid samas ka meelitas. Nüüd ei kujutaks ettegi enam, et kirjutan blogi vaid enda jaoks – ikka oma armsatele blogilugejatele! Olen väga tänulik, et teid on kogunenud nii palju ja loodan, et õnnestub ikka jätkuvalt inspiratsioonilippu kõrgel hoida ja pakkuda nii uusi üllatavaid maitsekooslusi kui meeldetuletusi selle kohta, kui head on vanad head klassikud – nii juba lapsepõlvest armsaks saanud Eesti toidud kui maailma kullafond.

Toidu puhul pean kõige olulisemaks selle päritolu – kus, kes ja millal on söögikraami kasvatanud või valmistanud. Sellele nähtusele loodetavasti ei panda veel ortoreksia diagnoosi, kuid mulle on tõepoolest tähtis, kus on sirgunud mu leiva sees olev rukis, millises keskkonnas siblivatelt kanadelt on saadud munad ja kas tomat ning kurk on küpseks saanud mullas või toitelahuses. Naudin seda, kui saan süüa teha loodusest korjatud või oma aiast pärit hooajalisest kraamist. Neist sünnivad parimad maitsekooslused. Olen lähedane “whole food” ehk terviktoidu põhimõtetega ja katsun seda nii sageli, kui võimalik oma köögis rakendada ja jõudumööda propageerida. Puhas ja naturaalne tooraine, looduslähedus ja eestimaisus on sõnad, millega mulle endale väga meeldiks oma blogi iseloomustada. Aga kindlasti kohe ei ole need märksõnad kuidagi kategoorilised, kuna armastus hea toidu vastu on ju märksõnade-ülene. Ja nõnda lipsabki nii toidulauale kui blogisse noppeid Aasiast, Lõuna-Euroopast, ida- ja läänenaabritelt ja mujaltki. Ega siis niisama blogi nimeks ole saanud “Siit nurgast ja sealt nurgast”! Lõpuks jõuab ikka kõik keskpõrandale, ehk toidulaua ümber kokku.

Olen olnud ajakirjade “Tiiu” ning “Pere ja Kodu” köögitoimetaja ja kirjutanud toidulugusid ja retsepte paljudesse teistesse Eesti meediaväljaannetesse. Praegu kirjutan igakuiselt retsepte ajakirjadesse “Oma Maitse”, “Tervis Pluss” ja “Toit ja Trend”. Teleekraanil olen üles astunud kokasaate “Lusikas” saatejuhina ning kokanud mitmeid kordi “Terevisioonis” ja “Maahommikus”. Kokaraamatutest olen viis neist täitsa ise kirjutanud-pildistanud, viies raamatus on olnud rõõm olla pundis kaasautorina. Lisaks olen panustanud mitmesse toredasse kokaraamatusse toidustilisti ja -fotograafina ning töötanud reklaamide tegemise juures toidustilistina.

Mul on õnn olla nelja lapse ema. Meie pere jagab oma elu kahe kodu, linna- ja maamajapidamise vahel.

Koostöö

Teen heal meelel koostööd ettevõtetega alates tootjatest, maaletoojatest ja poodidest kuni talunike ja turgudeni. Eelduseks ikka see, et meie vaated hea toidu osas ühtivad. Liigselt töödeldud või kunstlikule toidukraamile südametunnistus toetust avaldada ei luba. Koostöö all pean silmas näiteks toidu- või köögiteemalist (nõud, köögitehnika jne) sisuloomet ettevõtete sotsiaalmeedias ja veebilehtedel nii fotode kui retseptide näol, esinemist presentatsioonidel, tootetvustustel, jms. Niisamuti on seesama blogi koos kaasnevate Facebooki ja Instagrami kontodega igati arvestatavad meediakanalid.

Tegutsen ka toidufotograafia ja -stilistika vallas kõikvõimalikel toiduga seotud aladel, söögikohtadest reklaamideni.

Huvi ja kõikvõimalike küsimuste korral saab minuga saab ühendust võtta meili teel mariliis.ilover@gmail.com või kasutada allpool olevat vormi.