Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

seened

Kartuli-pilvikusalat

by Leave a Comment

Paljude jaoks on pilvik mõttetu seen, mida korjatakse ainult siis, kui nn paremaid seeni nagu puravikke, kukekaid ega riisikaid pole. Või ei korjata üldse. Mulle on pilvikud alati väga meeldinud. Neil on selline mahe ja veidi habras olemine, maitse poolest sobituvad nad nii paljudesse roogadesse. Korjan neid alati, kui võimalus on.

Üht pole ma veel ära õppinud: pilvikute kupatamata söömine. Olen täiesti teadlik, et enamik pilvikutest sobib tegelikult värskelt pannile panna. Aga no mis teha, harjumuse jõud on suur – kupatan ka sel aastal endiselt kõiki pilvikuid ja pean tunnistama, et mulle kohe maitsevad nad niimoodi läbikeedetuna. Järgmisel hooajal vaatame, ehk ületan ennast ja viskangi otse pannile. Eks näis.

Aga mõnedesse toitudesse sobivadki just kupatatud, ehk siis läbikeedetud seened. Näiteks seesama salat! Peale pilvikute võib salatis võib kasutada ka kupatatud riisikaid. Või siis soolaseeni, aga leota neid enne salatile lisamist korralikult, et liigset soolasust eemaldada. Igatahes on kartul ja seened teada-tuntud paarike, kelle kokkusobimises pole mingit kahtlust. Siin salatis on nende kohtingu tunnistajateks punane sibul, till ja hapukoor. Nii lihtne ja nii hea!

Sama salat saab väga hea ka siis, kui hapukoore asemel kasutada kastmeks päevalilleõli vinegretti. See hea rafineerimata päevalilleõli, millel pähkline poslamasla mekk juures, sobib pilvikute ja kartuliga imeliselt.  Veidi valge veini äädikat ka ja imeline (juhul, kui sööjad ka muidugi päevalilleõli fännide hulka kuuluvad) salatikaste ongi valmis. Retseptis antud salatikoguse puhul piisab kastmeks, kui segad 3 sl päevalilleõli 1 sl valge veini äädikaga, maitseks soola ja pipar.

Ükskõik kumma kastmevaliku kasuks otsustada, saab salat väga mõnus ja mõelda, milline hooajalisus: kartulid on praegu oma parimas vormis, metsad seeni täis. Mis muud, kui katsetama!

Prindi

Kartuli-pilvikusalat

Koostisosad

250 g koorega kartuleid

200 g kupatatud pilvikuid

1 punane sibul

pundike värsket tilli

2-3 sl hapukoort

soola

Juhised

Keeda koorega kartulid pehmeks. Jahuta täielikult ja lõika tükkideks. Tükelda ka seened vajadusel väiksemaks. Haki sibul ja till. Sega kõik ained omavahel, maitsesta soolaga.

Käigud Salat

Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.

Rukkijahust lameleib köömnekohupiima, kartulite ja kukeseentega

by 2 kommentaari

Eks igaühel ole toitude seas lemmikud. Pean silmas mitte eraldi mingit konkreetset toitu, pigem üldisemaid kategooriaid. Kellele näivad koogid täiesti vastupandamatud, kes tunneb nõrkust salatite vastu. On lootusetuid supifänne ja andunud pastakummardajaid. Jne. Võib-olla olen seda varemgi blogis mõista andnud, aga teen siis seda taas ja tunnistan, et minu põlved lähevad nõrgaks kõiksugu soolaste pirukate peale. Erinevad tainad ja täidised, maitsed ja tekstuurid, taimsed või liha-kalaga – seni, kuni tegu on värske ja hingega tehtud pirukaga, ei suuda ma sellele ei öelda. Midagi turvalist on neis ahjus küpsenud väiksemates või suuremates hõrgutistes. Midagi, mis tekitab koduse ja sooja tunde. Hea tunde. Blogissegi on kogunenud juba paras hulk pirukaid, neid leiab rubriigist (üllatus-üllatus!) “pirukad”.

Ja taas siis üks täiendus pirukaliste hulka. Mis saaks tänasesse päeva paremini sobida, kui just eestipärastest koostisosadest tehtud küpsetis. Rukkijahu, kohupiim, köömned, kartul, seened – no mida sa hing veel ühelt taasiseseisvumispäevale pühendatud suupistelt saada tahad! Tegu on lihtsa, aga väga maitsva rukkise lameleivaga, millel õhukese kihina köömnetega maitsestatud kohupiim, lisaks saledad kartuliviilud ja kukeseened. Kui leivad ahjust väljas, võiks maitseks ja värskuseks peale raputada veel tilli (eriti mõnusad on praegused maitserikkad õisikud) ja rukolalehti. Otse loomulikult on need leivad parimad ahjusoojadena! Nii et kohe kui ahjust väljas, puista rohekraami peale, lõika tükkideks ja naudi mõnusat Eestile pühendatud suupistet.

Siin leivad enne ahjuminekut, puudu veel õhukesed kartuliviilud ja kukeseened, mis tuleks kohupiimale laotada.

Prindi

Rukkijahust lameleib köömnekohupiima, kartulite ja kukeseentega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kaks tükki

Koostisosad

Põhi:

125 g rukkijahu (kasutasin rukkikroovijahu)

0,5 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

200 g hapukoort

40 g võid (sulatatult)

Köömnekohupiim:

200 g kohupiima

u 1 tl köömneid

soola

Kate:

1 kartul (koorega)

peotäis, u 150 g kukeseeni

soola, musta pipart

tilliõisikuid ja rukolalehti

Juhised

Sega omavahel rukkijahu, sool ja küpsetuspulber. Lisa hapukoor ja sulatatud või, sega lusikaga ühtlaseks. Tulemuseks peaks olema keskmiselt paks kleepuv tainas. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tee käed jahuseks ja jaga tainas kaheks. Vormi ahjuplaadil kaks piklikku leiba. Tainas on tõepoolest kleepuv, nii et kasuta vormimisel julgelt jahu.

Sega kohupiim soola ja köömnetega. Määri kohupiim spaatli abil leibadele.

Lõika kartul imeõhukesteks viiludeks. Laota köömnekohupiimale. Haki kukeseened väiksemaks ja lisa needki. Maitsesta soola ja pipraga.

Küpseta leibasid 220-kraadises ahjus (eelkuumutatud!) umbes 20 minutit, kuni leivad hakkavad pruunistuma.

Tõsta plaat ahjust ja puista leibadele hakitud tilli(õisikuid) ja rukolalehti. Lõika leivad enne söömist sektoriteks või meelepärase kujuga väiksemateks tükkideks.

Parim ahjusoojalt!

Kõrvale sobib hästi värske kurgi salat või hapukurgid.

Käigud Koogid,küpsetised

Köök Eesti

Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.

Puravikuorsoto, tummine sügisetoit

by Leave a Comment

Hämmastav, kuidas üks potitäis kuuma ja tummist kruubirooga suudab peletada vägisi pealetükkivat sügisespliini. Juba see, kui praed sibulat ja küüslauku, valad nende hulka pannile kodused kruubid, siis sorts veini….imeliselt soe ja aromaatne pahvakas, mis sel hetkel pannilt tuleb, on üks mu lemmiklõhnasid köögis üldse! Tummine ja toekas veisepuljong ka veel hulka ja ongi täiuslik comfort-toit peaaegu valmis. Puravikuaeg on praeguseks juba otsad kokku tõmmanud, nii et meie köögis on kasutuses juba külmutatud seened. Enamjaolt panen seened külma omas mahlas. See tähendab ilma eelneva võis praadimiseta, lihtsalt kuumutan läbi, kuni vedelik eraldub. Ja siis külma.

Selle orsoto teevad sügiseselt eriliseks punane vein (harilikult ju kasutatakse risotodes ja risotost inspiratsiooni saanud toitudes valget) ja tummine, heast maitsest ja toitainetest pungil korralik veisepuljong. Food Studio veisepuljong täpselt selline ongi. All pildil on näha, missugune paks ja kallerdunud üks õige kondipuljong peab olema. Kallerdumine tekib liimaine mõjul, see näitab, et puljongit on pikka aega, tasasel tulel,  korralikest kontidest keedetud. Puljongit soojendades see kallerdumine muidugi kaob ja saad aromaatse kuuma leeme, mida võib juba maitse poolest pakkuda kasvõi niisama, eraldi toiduna koos mõne maitsva koduse pirukaga.

Varem olen orsotosid keetnud risoto-meetodil (postituse lõpus on viited ka teistele blogis leiduvatele orsotodele), see tähendab lisanud kuuma puljongit kulbitäie kaupa, iga kulbitäie järel korralikult segades. Ikka selleks, et tärklis teradeks eralduks ja toit saaks kreemisem. Seekord katsetasin nii, et valasin kogu puljongi korraga, katsin poti kaanega ja lasin toidul rahus 45 minutit haududa. Paar korda segasin vahepeal.  Ausalt öeldes ei olnud kruupide puhul küll mingit vahet, kas lisada puljongit jupikaupa või korraga. Ju siis rafineeritud valge riisi ja terve odrakruubi terad käituvad tärklise eraldamise osas erinevalt. Kes soovib, võib aga loomulikult ka jupikaupa puljongit orsotosse lisada, kui just parasjagu 45 minutit vaba aega pliidi kõrval seista on. Tegelikult teevad lõpus lisatud parmesan, või ja hoogne kloppimine ka orsoto igati mõnusalt pehmeks ja kreemjaks.

Nii või teisiti, tegu on väga maitsva toiduga, milles saavad omal armsal moel kokku Itaalia ja Eesti köögid. Välimuse poolest ta muidugi iludusvõistlusel tõenäoliselt krooni pähe ei saaks, sisukust ja iseloomu jätkub sel roal aga rohkem kui veel ja nagu me kõik teame, on see paaaaljuuuu olulisem!

Prindi

Puravikuorsoto

Valmistusaeg

Kokku

Kogus 4 portsjonit

Koostisosad

sorts oliiviõli

1 sibul

4 küüslauguküünt

250 g odrakruupe

100 ml punast veini

750 ml veisepuljongit

50 g riivitud parmesani

u 3 sl võid

u 250 g külmutatud puravikke, võid nende praadimiseks

peotäis värsket hakitud peterselli

soola, musta pipart

Juhised

Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas oliiviõli. Hauta selles madalal kuumusel sibul ja küüslauk läbipaistvaks. Loputa kruubid sõelal. Lisa kruubid sibula-küüslaugu seltsi. Kuumuta segades nii, et kõik terad oleksid rasvainega kaetud ja kuumeneksid läbi. Vala peale peale punane vein ja lase paar minutit ilma kaaneta keeda.

Kuumuta puljong. Vala kuum puljong potti. Kata pott kaanega ja lase orsotol madalal kuumusel haududa u 45 minutit. Sega vahepeal mõned korrad. Piilu igaks juhuks, kui toit on pool tundi podisenud, kas ehk kruubid on juba pehmed. Kui mitte, hauta veel. 45 minuti möödudes peaksid nad kenasti al dente küpsuses olema, see tähendab krõmpsuvad veel kergelt hamba all.

Prae vahepeal pannil sulatatud seened killu võiga. Kui kasutad võiga praetud ja seejärel külmutatud puravikke, ei ole praadimisel võid tarvis lisada - prae sel juhul seened lihtsalt läbi. Kui kruubid on valmis, lisa võis praetud puravikud orsotosse. Lisa ka riivitud parmesan, tükikestena või ja hakitud värske petersell. Klopi lusikaga orsoto kreemjaks ja kohevaks. Maitse ja kui tarvis, lisa soola. Puljong ja juust on ka soolaga, nii et ehk ei olegi lisasoola vajadust. Lisa maitseks ka musta pipart.Paku kohe pärast valmimist. Serveerides raputa igale portsule riivitud parmesani ja peterselli. Jahvata lõpuks veel peale värsket musta pipart.

Käigud Lõuna-/õhtusöök

See on koostööpostitus Food Studio puljongitega.

Veel orsotosid siin blogis:

Peediorsoto
Kõrvitsaorsoto (täidetud vuti lisandina)
Kitsejuustuorsoto peekoni ja peetidega
Lihtne orsoto (ahjutursa lisandina)

Aasiapärane supp kitsemamplitega. 10 minutit ja valmis!

by Leave a Comment

Pole vist kellelegi uudis, et sel aastal seeni metsas on ja neid on PALJU! Olen korvitäite kaupa tassinud koju puravikke, tatikuid, pilvikuid, erinevaid riisikaid, sirmikuid, kitsemampleid…Kahe viimase seenega on mu tutvus üsna värske, alles mõneaastane. Ses mõttes, et kui muud teada-tuntud seened tundusid pikka aega kindel (ja ainuõige) valik – lapsena juba ema ja vanaema kõrvalt selgeks õpitud – siis julgemaks olen seente osas läinud alles viimastel aastatel ja õppinud korjama ja sööma ka neid, mida varasemast ei teadnudki. Kitsemampleid näiteks minu lapsepõlve kodu kandis metsades üldse ei kasvnudki, nüüdse maakodu metsad aga kubisevad neist. Kitsemamplid on täiesti võrratud seened! Ei mingit kupatamist, otse pannile ja no nii-nii maitsvad.

Kitsemampleid hoidistan omas mahlas, sügavkülmas. Panen puhastatud ja tükeldatud seened suurele pannile, lisan sortsu vett ja natuke soola (mõlemad ergutavad seeni vedelikku kiiremini eraldama) ja kuumutan paar minutit. Selle ajaga eraldub kitsemamplitest rohkelt vedelikku. Ja sellesama vedelikuga tõstangi nad külmutuskottidesse ja sügavkülma. Nii hea on talvel võtta ja kasutada, kus iganes tarvis peaks olema – omletis, hautistes, panniroogades, pastas, pirukates, risotos, suppides jne.

Kitsemamplid on omapäraselt hõrgu maitsega ja sobivad vägagi hästi aasiapärastesse roogadesse. Selle kiire supi sees saabki kasutada neidsamu külmutatud kitsemampleid – otse kotist supi sisse, imelihtne! Kui tahad kasutada värskeid kitsemampleid, keeda neid otse puljongis u 10 minutit. Aasiapäraste suppide keetmisel on suureks abiks Foodstudio Aasia puljong – puhta koostise ja maitsega, äratuntavalt aasiahõnguline leem, mida tasuks alati pakike külmkapis varuks hoida – kes teab, millal eksootiliste maitsete isu tabada võib!

Prindi

Aasiapärane supp kitsemamplitega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus 3-4 taldrikutäit

Koostisosad

750 ml Aasia puljongit

3-4 peotäit peotäit värskeid või omas mahlas külmutatud kitsemampleid

250 g (kaks väikest pead) paksoid

1 porgand

70 g aasiapäraseid nuudleid (kasutasin pruuni riisi nuudleid)

rohelist sibulat

Juhised

Kuumuta puljong keema. Lisa seened. Suuremad seenetükid lõika vajadusel enne väiksemaks. Keeda 5 minutit. Lõika paksoilt alumised mahlakamad heledad varreosad ja tükelda need. Rohelised ülemised leheosad jäta terveks. Kui lehed on väga suured, võid need veidi väiksemaks lõigata või rebida. Ribasta porgand juurviljalõikuriga või lõika noaga peenikesteks tikkudeks.

Lisa supile heledad paksoitükid ja keeda paar minutit. Nüüd lisa nuudlid, paksoi rohelised lehed ja porganditikud. Keeda veel 3-5 minutit, kuni nuudlid on pehmed (vaata nuudlipaki pealt, kui kaua su nuudlite valmimiseks aega kulub). Ja ongi valmis! Süüa oleks kõige õigem kohe, muidu muutuvad nuudlid ja aedviljad liiga pehmeks. Puista supile serveerimisel veel hakitud rohelist sibulat.

Postitus valmis koostöös Foodstudio puljongitega.

Pannipilaff kukeseente ja kruupidega

by 4 kommentaari

Ma ei ole sel aastal ise seenemetsas veel käinud (koduaia sirmikute korjamine ei lähe vist seenemetsas käimisena arvesse), aga nagu siit-sealt kuulda, tasuks see lähipäevil ette võtta. Kukeseeni on juba mõnda aega, aga ka puravikud, pilvikud ja nii mõnedki teised seened pidavat metsas korjamist ootama. Nii et lähiplaanidesse on metsaskäik sisse kirjutatud.

Kruupide ja kukeseentega panniroog on hea näide selle kohta, kui lihtsalt valmiv ja samas maitsva lõpptulemusega võib olla üks kodune seeneroog. Ega ma täpselt ei oskagi põhjendada, miks ta nimeks just pannipilaff olen pannud – see lihtsalt tähistab minu jaoks terakestest tehtud toitu, mis valmib pannil. Ja “pannipilaff”- see sõna ju kõlab nii hästi, kas pole:). Tegelikult võib selle toidu muidugi ka tavlise pilaffi kombel potis valmistada, sel juhul siis tooreid kruupe kasutades. Olen ise suur kruubifänn ja keedan neid ikka aeg-ajalt potitäie, et siis kasutada salatites, suppides ja muudes toitudes. Nii on ka siin retseptis kasutusel juba valmis keedetud kruubid.

Kruubid on selles roas tõesti imehead ja sobivad ka seentega superhästi kokku, aga kui sul on üle hoopis keedetud riis, võid vabalt seda kruupide asemel kasutada. Ja seentena sobib tegelikult ka kasutada just neid, mis parasjagu olemas. Värsked kukeseened või puravikud, kupatatud metsaseened või šampinjonid – kõik sobivad hästi, andes roale just oma maitse ja näo.

 

Prindi

Pannipilaff kruupide ja seentega

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kahele-kolmele

Koostisosad

1 sibul

1 porgand

1 küüslauguküüs

3 sl oliiviõli

paar peotäit kukeseeni

200 g keedetud kruupe

3-4 sl hakitud tilli

soola, pipart

Juhised

Haki sibul ja küüslauk. Eelistan selles toidus küüslauku mitte päris peeneks hakkida, vaid pigem lõigata imeõhukesed viilud. Lõika porgand väikesteks tükikesteks. Haki ka seened. Kuumuta pannil õli. Prae madalal kuumusel umbes 10 minutit, kuni sibul läbipaistev ja porgand hakkab pehmenema. Lisa küüslauk ja seened, prae needki läbi, kuni seened küpsed. Lõpuks lisa pannile keedetud kruubid ja hakitud till ning maitsesta pannitäis soola ja pipraga. Kuumuta segades kõik koos korralikult läbi. Ongi valmis, head isu!

Peedi-kinoakotletid

by 2 kommentaari

peedi-kinoakotletid

See ei ole sugugi esimene kord, kui peet ja kinoa mu toitudes kokku saavad. Blogis on varasemast näiteks ka kinoa ja peedi salat feta juustuga ja olen nende kahe sõprust proovile pannud nii mõneski teises toidus. Olen endiselt arvamusel, et need kaks on kokku loodud. Nii peet kui kinoa on mõlemad omamoodi karused ja maalähedased. Nõnda lihtsakoelised, et päris omaette jääksid mõlemad ehk toiduna tuimavõitu. Ent kui sellele toekale paarisrakendile lisada särtsu küüslaugu, balsamico, vürtsköömnete, koriandri ja tšilli näol, löövad peedi-kinoapätsikesed lausa särama! Värvist ma üldse ei räägi, see on tänu peedile juba niigi super. Kinoat peetakse sageli ekslikult teraviljaks. Ja pole ka ime, sest tema kasutamisvõimalused on teraviljadega väga sarnased. Tegelikult on aga kinoa puhul tegu Tšiili hanemaltsa seemnetega. Kinoa glükeemiline koormus on madal, mis tähendab, et temast tehtud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks ega lase veresuhkrul üles-alla kõikuda. Kinoa on ka valgu- ja rauarikas, sobides seega suurepäraselt ka neile, kes ei söö üldse midagi loomset või lihtsalt tarbivad liha väga harva.

Peedi-kinoakotletid on mõnusad niisama või näiteks mõne jogurtikastmega, mille tarvis tuleks Kreeka jogurt segatud ürtide ja küüslauguga ning maitsestatud riivitud sidrunikoore ja soola-pipraga. Neid võib pista ka burgeri vahele või pakkuda koos portobello seentega. Postituse lõpus sellest moodusest ka pilt ja retsept.

Peedi-kinoakotletid
5-6 tk.

4 dl vett
2 dl kinoat
250 g keedetud peeti
1 küüslauguküüs
2  muna (L)
1 sl palsamiäädikat
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud koriandrit
sutsuke tšillihelbeid või -pulbrit
1 dl odrajahu (võib asendada ka toortatrajahuga)
soola, musta pipart
oliiviõli kotlettide praadimiseks

peedi-kinoakotletid

Kuumuta vähese soolaga maitsestatud vesi keema. Loputa kinoa sõelal jooksva vee all. Vala potti ja keeda u 15 minutit, kuni vesi on kinoasse imbunud ja terakesed pehmed. Riivi peet. Purusta küüslauk, klopi munad lahti. Sega omavahel keedetud ja jahtunud kinoa, riivitud peet (ilma riivimisel eraldunud vedelikuta- see teeks kotletitaina liiga vedelaks), küüslauk, munad, palsamiäädikas, maitseained ja jahu. Sega täiesti ühtlaseks. Tõsta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Seejärel kuumuta pannil õli. Vormi seejärel käte vahel kotletitainast pontsakad pätsikesed. Prae mõlemalt küljelt paar-kolm minutit.

peedi-kinoakotletid portobello seentega
Siin minu lemmikviis nende kotlettide söömiseks: ahjus küpsetatud portobello seentega.

Peedi-kinoakotletid portobello seentega

5-6 portobello seent
sortsuke oliiviõli
5-6 peedi-kinoakotletti
lisaks rohelisi salatilehti, rukolat, tomatit, sibulat jm

Eemalda portobello seentelt jalad. Määri kübarad alt ja pealt veidikese oliiviõliga. Maitsesta soolaga. Rösti seenekübaraid ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit.
Serveerimiseks tõsta seentele kotletid. Lisa salatilehti või rukolat, tomati- ning sibulaviile või just selliseid värskeid lisandeid, nagu sulle meeldivad.

peedi-kinoakotletid portobello seentega

Miso-nuudlid shimeji seentega

by 3 kommentaari

miso-nuudlid shimeji seentega

Toidu nimetus võib tekitada tunde, et tegu on millegi udupeene ja nikerdamist nõudvaga. Tegelikult on see nuudliroog tõeline argiõhtu päästja, lihtsalt nuudlid seentega, aga milliste seentega! Valmib maksimaalselt 15 minutiga. Eeldusel muidugi, et oled enne hankinud kõik vajamineva või on sul lihtsalt kõiksugu kastme- ja maitseainetotsikuid ja -pudelikesi niigi terve külmkapiriiul (lihtsalt igaks juhuks) täis, nagu minul. Sest siin on maitsestamiseks tarvis misopastat ja sojakastet.
Avastasin shimeji seened tänu Fruit Xpressile, kes avas hiljuti oma veebipoe. Värskeid puuvilju, juurvilju ja marju on seal rõõmustavalt lai valik. Leidub nii tavapärasemaid vilju kui ka eksootikat ja selliseid, mida olen varem tikutulega taga otsinud, näiteks okra ja värske kalganijuur ehk galangijuur. Ja supertervislik värske kurkum! Tehke ise tiir peale, kindlasti leiate midagi põnevat ja vajalikku. 
Suur seenesõber olen ma kogu aeg olnud, setõttu teeb mind eriti rõõmsaks Fruit Xpressi seenevalik. Aga palun: šampinjonid, portobellod, shiitake, enoki seened, austerservikud, kuningservikud! Ja shimeji seened, nii pruunid kui valged. Shimeji on Jaapanist pärit armsalt kobaras kasvav seen. Hästi mõnusa kergelt magusa ja pähklise mekiga. Kasutada saab teda nii suppides, vokkides, hautistes kui mujal. Toorelt ei sööda, vajab läbikuumutamist. 
Nuudliroale anna lisaks seentele tugeva umami-maitse misopastast ja sojakastmest tehtud kaste. Eraldi soola ei ole siia üldse tarvis lisada. Fermenteeritud sojaubadest (väga kasulik!) misopastat saab kas Piprapoest või Umamist. Teda müüakse üsna suurte pakkidena ja toidus kulub väga vähe. Pakk säilib aga kaua ja nii hea on külmkapist võtta, kui tarvis tugevat täidlast maitset kas supile või kastmetesse. 

shimeji seened

Miso-nuudlid shimeji seentega
neljale
100 g aasiapäraseid nuudleid (kasuta meelepäraseid)
150 g (1 karp) shimeji seeni
2-3 sl õli praadimiseks 
3-4 rohelise sibula vart
musta pipart
Kaste:
4-5 sl nuudlite keeduvett või lihtsalt kuuma vett
2 sl sojakastet (kasutan Tamari sojakastet)
2 sl miso pastat

Untitled

Valmistamine:
Keeda nuudlid vastavalt juhendile pakendil. Nõruta ja jäta ootele. Hoia sortsakas nuudlite keeduvett alles kastme jaoks. Kui selle unustad (mul juhtub pidevalt!), pole hullu, kastmes võid kasutada ka lihtsalt kuuma vett.
Kuumuta tavalisel või vokkpannil õli.  Lõika seentelt alt ära mullane “kand”, mis seenekobarat koos hoiab. Viska seened pannile ja prae segades u 5 minutit, kuni seened pehmed. Lisa veidike nuudlite keeduvett või lihtsalt kuuma vett, sojakaste ja miso pasta. Sega, et miso täielikult lahustuks. Pannil peaks nüüd toimuma midagi taolist:

shimeji seened

Tõsta pannile nuudlid ja sega kõik korralikult läbi, nii et nuudlid oleksid miso-kastmega kaetud. Raputa lõpuks hulka rohelist sibulat (mis ülihästi praegu edeneb aknalaukasvandikuna) ning jahvata paar keerdu musta pipart. Söö kohe.

roheline sibul/aknalaua-aed

miso-nuudlid shimeji seentega

Ramen-nuudlisupp (miso ramen)

by Leave a Comment

ramen soup

Eilse miso supi tuules panen kirja ka jaapanipärase ramen-nuudlisupi retsepti. Ramen on arvatavasti pärit hoopis Hiinast, aga tuntuks saanud kui Jaapani supp, mis on erinevate puljongitega ja varieeruvate lisanditega tehtult popp terves maailmas.
Läbivaks jooneks on kõigis ramenites muidugi nuudlid. Ramen on ka laialt levinud kiirnuudli-pakisuppide esivanem. Pole vist vaja mainidagi, aga siiski: ise keedetud puljongist tehtud naturaalsete lisanditega ramen-supp ei ole mitte mingil skaalal võrreldav kuumas vees lahustatud ei-tea-millest-tehtud pulbritega.
Võimalus päris õigeid ramen-nuudleid (mille üks koostisosa on aluseline kansui vesi) Eestist hankida on nullilähedane. Aga ausalt, maailmalõppu ei tule, kui supis kasutada lihtsalt oma lemmikuid aasiapäraseid nuudleid. Suurepäraselt sobivad kõik muna- ja nisujahunuudlid.
Puljong võib olla ka kas kala- või lihapuljong. Mina olen vaimustatud kombu vetikate ja šiitake seente leotamisel saadud puljongist ehk dashist, millest kirjutasin siin.  Kui sellele lisada misopastat, ongi valmis miso rameni põhi. Lisaks veel nuudlid ja üht-teist meelepärast ja võibki sukelduda kausitäiesse üsnagi autentsesse ramenisse.

Ramen-nuudlisupp (miso ramen)

Dashi ehk Jaapani puljong:
1 liiter vett
20 g kombut
6-7 kuivatatud šiitake seent
u 2 sl misopastat

Supp:
2 porgandit
5 rohelise sibula vart
4 muna
250 g paksoid (2 väikest punti)
1 küüslauguküüs
1 šalottsibul
vokkimiseks röstimata seesamiõli
125 g aasiapäraseid muna- või nisujahunuudleid (naturaalseid, lisamaitseaineteta)
serveerimiseks tšillihelbeid, sojakastet

Puljongi valmistamiseks tõsta potti vesi, kombu ja seened. Lase 15 minutit seista. Kuumuta puljong keemiseni, aga ära keeda. Tõsta kuumalt pliidilt ja lase veel 15 minutit kaane all maitsestuda.
Kata sõel tiheda riidega ja vala sellele puljong. Keera riie kokku ja pigista kombust ning seentest nii palju maitsvat vedelikku välja, kui saad.
Kombut enam tarvis ei ole, aga pehmenenud seened lõika viiludeks.
Sega väike osa kuuma puljongit misopastaga. Lisa segu ülejäänud puljongile, sega läbi ja maitse (ära enam keeda, muidu misopastas olevad kasulikud bakterid hävivad, niisamuti kannatab puljongi maitse). Kui tundub vajalik, lisa veel misopastat. Jäta puljong ootele.
Ribasta porgandid. Haki roheline sibul. Keeda 5-minuti munad (pehme sisuga). Lõika paksoi nii, et valge alumine osa ja ülemised lehed on eraldi. Alumine valge osa lõika väiksemaks. Viiluta küüslauk ja šalottsibul.
Kuumuta vokkpannil seesamiõli. Tõsta pannile küüslauk, sibul ja paksoi alumised valged osad. Voki segades, kuni nad muutuvad pehmemaks. Lisa paksoi rohelised lehed ja voki segades, kuni lehed on “kokku kukkunud”. Jäta ootele.
Valmista nuudlid vastavalt pakendi juhistele.
Serveerimiseks tõsta kaussidesse kulbiga puljongit. Lisa nuudlid, ribastatud porgandid, paksoi ja viilutatud šiitake seened ning igasse kaussi üks poolitatud muna. Raputa peale rohelist sibulat.
Puista peale tšillihelbeid ja kui soovid soolasust lisada, nirista supisse veidi sojakastet.

Retsept on ilmunud ka “Seenetoitude” raamatus, kui näide kuivatatud shiitake seente kasutamise kohta.

Kukeseene-suvikõrvitsa frittata

by 1 Comment

kukeseene-suvikõrvitsafrittata


Võibki suvele joone alla tõmmata. Või noh, tegelikult peab, ehkki kohe üldse ei tahaks veel. Kõik need pealtnäha lohutavad mõtted puna-kollaste lehtede värvimöllust pargis, mida triibutavad puude vahelt paistvad veel pehmed ja soojad, kuid juba madalad päikesekiired. Kõdulehtede ja märja sambla järgi lõhnavate metsaskäikude ootus, korv seentest üle ajamas (viimane lausepool on suure küsimärgiga, aga no unistada ju võib, eks). Kõrvitsakuhilad ja sibulavanikud turul, ahjus hauduvad pajaroad, tummised punaveinid…
Jah, see kõik on muidugi tore ja kui ta käes, ilmselgelt ka täiega nauditav. Praegu aga ei peleta kõik need kaunid sügispildid siiski mu kurbust lahkuva suve pärast. Eks need juuni-juuli ilmad ju jätsid soovida muidugi, aga tänu imelisele augustile võib siiski taaskord nõustuda rahvatarkusega lõpp hea, kõik hea. Ja oligi hea! Homme kolime me maalt linna tagasi ja oi, kuidas ma ei taha seda teha. Kõik on siin veel nii ilus. Roosipõõsad ja elulõngad õitsevad veel täiesti hullumeelselt, nagu ette aimates peagi saabuvat kaamost ja varjusurma. Kanarbikuväljad laiutavad vaheldumisi punakakaks tõmbuvate mustikavartega koduse männimetsa all. Aiamaale jäävad veel küpsema kurgid, suvikõrvitsad, kõrvitsad,oad, kartulid, ürdid.  Kasvuhoonesse tomatid, paprikad, tšillid. Aga meie peame minema, sest kool ootab. Õnneks on maakodu nii linna lähedal, et nädalavahetuseks kohalesõitmine ei ole mingi suuremat sorti ettevõtmine. No ja arvestades seda, et ma tassisin kevadel siia pea kogu oma pildistamiseks vajalike taustadehunniku, lisaks kastide kaupa töötegemiseks vajalikke nõusid ja tekstiile, tuleb mul juba järgmisel nädalal vist veel mitu edasi-tagasi tretti ette võtta.

Kui ma täna hommikul frittatat küpsetasin, head lõhnad ahjust tulemas, kurtsin kaasale, et on ikka häda nende lastega. Tegin tõeliselt maitsva hommikusöögi ja mitte ükski neist (frittata küpsetamise ajal põõnasid nad veel õndsat koolivaheajaund, nii et saime rahulikult neid taga rääkida) ei söö ju seda. Ühele ei meeldi kukeseened. Teine ei söö muna (!). Kolmas ei salli silmaotsas suvikõrvitsat. Aga noh, sest polnudki hullu midagi, jäi meile rohkem. Kusjuures olen õnnelik siiski väikese töövõidu üle, sest see laps, kes armastab kukeseeni, aga ei söö mune, maitses siiski oma lemmikutest kukekate pärast frittatat ja tuli välja, et muna polegi nii õudne – sõi lausa kaks lõiku. Juhhuu!
Kui kukeseened oleksid ka siit lähedalt korjatud, siis võiksin seda toitu küll nimetada kohalikust kohalikumaks, sest nii munad kui suvikõrvits on pärit lähima saja meetri raadiusest. Noh, nüüd on ta siis peaaegu kohalik :). Igatahes väga maitsev munaroog sai, soovitan kindlasti proovida. Sobib hästi hommikuseks toekamaks eineks, ooteks ja miks mitte kergeks lõunakski.

Kukeseene-suvikõrvitsa frittata

6 muna
1 dl piima
1 sibul
200 g kukeseeni
1 sl võid
100 g suvikõrvitsat
soola ja pipart

Lülita ahi 180 kraadi peale soojenema. Löö munad vispliga lahti, lisa piim ja klopi läbi. Maitsesta vähekese soolaga.
Haki sibul ja seened. Sulata pannil või. Prae sibulat-seeni keskmisel kuumusel, kuni sibul on läbipaistev ja seened pehmemad, umbes 7 minutit. Maitsesta soolaga.

 

kukeseened

Vala sinnasamasse pannile munasegu. Viiluta suvikõrvits õhukeselt. Laota viilud munasegule, vajuta veidi allapoole, nii et osaliselt oleks munaga kaetud. Jahvata peale pipart.
kukeseene-suvikõrvitsafrittata

Küpseta pannitäit ahjus 180 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni muna on hüübinud ja frittata kuldne. Jahvata peale veel soovi korral pipart ja hakitud maitserohelist. Till, petersell, murulauk – kõik sobivad hästi.

kukeseene-suvikõrvitsafrittata-4
kukeseene-suvikõrvitsafrittata

Kukeseene-suvikõrvitsakombinatsioone on siin varasemastki, vaata ka neid:  
Kukeseene-suvikõrvitsakotletid

Ja siin üks teistsuguste lisanditega frittata:

Spargli ja peekoniga frittata

Kartulikoogikesed seenesalatiga

by Leave a Comment

kartulipliinid seenesalatiga

See pilt on tegelikult tehtud juba suvel, kui kokkasin ja pildistan Eesti Kartuli veebilehe tarvis kartulitoite. Kui mõnd mu toiduprojekti kõrvalt vaadates käivad lapsed kauge kaarega mööda ja väljastavad nii verbaalseid kui kehakeelelisi sõnumeid teemal “midagi normaalset siin majas ju süüa ei anta”, siis kartuliteema oli neile küll vägagi meeltmööda. Nii kui midagi valmis sai ja pildistamiseks läks, oldi kohal ja ootel. Ühele pildile sobis kartuliampsu näppav tütar nii hästi, et jätsingi ta sinna käemodelliks.
Sellised kartulikoogikesed on kindlasti väga paljude perede retseptirepertuaaris. Kartuliputru jääb vahest ju ikka üle ja see on vägagi maitsev viis seda ära kasutada. Iseenesest ongi nii kartulikoogid kui ka soolaseenesalat hästi lihtsad ja argisedki, aga maitsevad ju nii hästi! Seepärast ei näe ma ühtki põhjust, miks ei võiks neid vormistada ka vähe pidulikumalgi puhul suupisteteks.
Eile jäi silma Eesti Toiduainetööstuse üleskutse panna vabariigi aastapäeva pidulauale ainult Eesti toitu. No ma ei kujuta küll ausalt öeldes ette, kuidas üldse muudmoodi saakski. Seegi toit on samuti nii eestimaisest toorainest kui vähegi olla saab. Pisikesteks suupisteteks prae väiksemad ja õhemad pätsid ja katteks võib seenesalatile asemel ju tõsta ka muud, näiteks pliinide kombel kalamarja, hapukoort ja sibulat. Ja kui kartulipätse pole plaanis praadida, siis sedasama imelihtsat seenesalatit võib ju pakkuda kasvõi rukkileivaga.
Olgu need retseptid siia kirja pandud kui väike meeldetuletus lihtsatest ja maitsvatest Eesti maitsetest.

Kartulikoogid:
(5 pätsikest. Kui on rohkem kartuliputru, saab lihtsalt koguseid suurendada)

2,5 dl või ja piimaga tehtud kartuliputru
1 muna
veidi soola
praadimiseks või ja õli segu

Klopi muna lahti ja sega kartulipudruga ühtlaseks. Maitsesta vajadusel soolaga. Vormi käte vahel viis pätsikest ja prae need pannil madalal kuumusel või ja õli segus mõlemalt küljelt kuldseks.

Seenesalat:

1 dl leotatud ja hakitud soolaseeni
1 dl hapukoort
(soola)
rohelist sibulat või tilli

Seenesalatiks sega hakitud seened hapukoorega, maitsesta vajadusel soolaga. Paku kartulipliine seenesalatiga, kaunistuseks haki rohelist sibulat või tilli.