Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

pajaroog

Kanahautis aedubade ja seentega

by Leave a Comment

Paar nädalat tagasi ostsin Pärnu turult toreda talumehe käest kollaseid aedube. Olen alati kollaste, nn vahaubade fänn olnud, aga need oad olid erakordsed: ülivärsked, pontsakad, täpselt parajalt küpsed….ülistavaid omadussõnu jaguks veel paari rea jagu. Üldse, Pärnu turg on on üks parimaid Eesti turge ja seda juba kaua-kaua. Pärnakatel veab, et neil selline võrratu toidukraami varumise sahver on. Mittepärnakana kasutan iga võimalust, et suvepealinna külastades teha ka turutiir. Lisaks kvaliteetsele kaubale voogab sealsete turulettide vahel positiivne energialaeng, mida oleks patt endasse ammutamata jätta.

Niisiis, õnnelikult korvitäis ube koju toodud, tuli nendega midagi peale hakata. Et kodus oli parasjagu olemas ka Kekava kanaliha, seeni ja Merevaiku (jah, mul on tõesti alati see Eesti kuldne juustuklassika külmkapis) , saidki kõik need potti pandud ja valmis roog, mida olen nüüd pidanud valmistama nii mõnelgi korral. Sest tekkis nõudlus.  Et meil kodus mõned seeni söödavaks kraamiks mittepidavad isikud, siis praen seened toidu jaoks eraldi pannil ja lisan nende taldrikusse, kes seentest minu kombel vägagi lugu peavad. Nii et tegelikult võib seened ka täitsa välja jätta, kui neid ei satu olema või kui ei maitse.

Kanapuljongist ja Merevaigust moodustub toidule mõnus kreemine ja juustune kaste. Mulle meeldib kergelt suitsune mekk, mis tuleb suitsujuustuga Merevaigust. Merevaigu asendamiseks võib kasutada 200 ml 35% koort ja veidi riivitud suitsujuustu. Nii või teisiti, umbes kolmveerand tunniga valmib hästi maitsev ja kodune lõuna- või õhtusöök, millest vähemasti meil ei jää küll kunagi järgi oapojakestki.

Kanalihana on mul köögis ikka endiselt kasutuses Kekava antibiootikumidevabalt kasvatatud kana. Täpsemalt kirjutasin antibiootikumidevabalt kasvatatud kanast siin postituses, kel huvi, saab üle lugeda.

Prindi

Kanahautis aedubade ja seentega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

500 g aedube ehk Türgi ube

2 sl oliiviõli

500 broileri kintsutükke (naha ja kondita)

2 küüslauguküünt

250 ml kanapuljongit

1 tops suitsujuustuga Merevaiku (või 2 dl 35% koort ja 2-3 sl riivitud suitsujuustu)

suur peotäis meelepäraseid seeni (puravikke, kukeseeni, kitsemampleid, šampinjone vm) ja killuke võid nende praadimiseks

soola, musta pipart

värsket peterselli

Juhised

Keeda soolaga maitsestatud vees oad just-just pehmeks. Selleks kulub umbes 20 minutit. Nõruta ja jäta ootele.

Sel ajal kui oad keevad, tükelda broilerikintsud väiksemateks tükkideks. Vajuta küüslauguküüned noaga puruks ja haki peeneks. Kuumuta suuremal pannil õli. Prae kanatükke koos küüslauguga, kuni kana pealispind on saanud värvi. Maitsesta soola ja pipraga. Vala haudepotti.

Puhasta pann ja kuuumuta seal tükike võid. Prae seened selles läbi, maitesta soolaga ja jäta koos ubadega ootele.

Lisa haudepotis olevatele kanatükkidele kanapuljong. Kata pott kaanega ja hauta madalal kuumusel u 20 minutit, kuni kana on täiesti pehme. Lisa tops Merevaiku (või vahukoor ja riivitud suitsujuust) ja sega, kuni juust on täiesti sulanud ja moodustab koos kanapuljongiga mõnusa kreemja kastme. Lisa hautisele oad ja sega õrnalt läbi. Maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga. Raputa peale värsket hakitud peterselli.

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti. Kekaval on just valminud inforikas koduleht, see asub siin: https://www.kekava.ee

Kreeka kartuli-tomatihautis

by 1 Comment

Kui teile nüüd tundub, et mõnes Eestimaa nurgas on ilm ikka liiga soe ja toidublogija mõistus hakkab üle kuumenema (ükski normaalne inimene ju ei tee keset kuumalainet HAUTIST!), siis rahu – see roog ei valminud meeltesegaduses, vaid on tõepoolest täiesti suvine ja värske toit! Jah, ta valmib ahjuvormis ning jah, ta haudub seal tunnikese. Aga koostisained: värsked kartulid, küpsed tomatid, magus sibul ja peoga peterselli räägivad enda eest. Tegu on igati suvise toiduga, mille kõik koostisained on just praegu oma parimas vormis.

Sattusin lihtsa talupojatoidu, Kreeka kartulihautise ehk PATATES YAHNI peale juba mõnda aega tagasi internetis hoopis muid Kreeka toite uurides ja talletasin idee selleks puhuks, kui meil värske kartul ja tomat omast käest võtta. Sest siin on hea kasutada just neid. Värskest tomatist tuleb mõnusalt kerge kaste ja veidi tomatipüreed teeb ta tekstuurilt just parajaks. Kindlasti on kohustuslik kasutada rohkelt peterselli, see annab muidu maalähedase mekiga pajatäiele särtsu ja värskust.

Kes tahab, võib vabalt toidule hautamise lõppstaadiumis lisada ka oliive ja valmis roale puistada peale veel fetat. Originaalis need hautises küll ei käi, aga kindlasti ei solvu ükski Kreeka vanaema selliste väikeste lisanduste peale.

Eriti sümpaatseks teeb selle toidu asjaolu, et koostisaineid on vähe. Kui sul on kartuleid, tomatit ja sibulat on mõnus pajatäis samahästi kui olemas!

Prindi

Kreeka kartuli-tomatihautis

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kuuele

Koostisosad

1 suur punane sibul

3-4 küüslauguküünt

u 0,5 dl oliiviõli

700 g kartuleid

3 tomatit

2 sl tomatipastat

1 tl kuivatatud punet

u 2,5 dl vett

värsket peterselli

soola, musta pipart

Juhised

Viiluta punane sibul. Vajuta küüslauguküüned noa laiema poolega katki ja haki. Lõika kartulid paarisentimeetristeks tükkideks. Lõika tomatid väikesteks tükkideks.

Kuumuta sügavama panni või paksupõhjalise haudenõu põhjas oliiviõli. Seda peab olema nii palju, et jaguks kenasti sibulate hautamiseks. Hauta sibulaid oliiviõlis madalal kuumusel umbes 5 minutit. Lisa küüslauk ja hauta veel 5 minutit.

Lisa kartulid, tomatid, tomatipasta ja kuivatatud pune. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Lisa vesi.

Hauta madalal kuumusel umbes 45 minutit, kuni kahvel läheb suuremat vastupanu osutamata kartulitesse. Puista hautisesse petersell. Maitse ja kui tarvis, lisa soola, pipart.

Köök Kreeka

Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

by 1 Comment

Vanarahval oli jälle õigus, tali ei jäänud taeva ja ilmateate järgi läheb üha külmemaks ja talvisemaks. Kirjutan postituse valmis, pakin asjad, haarame lapsed koolist, suusad-kelgud kaasa ja maale! Mitte et ma nüüd suuremat sorti talvefänn oleks, mkmm. Minu teemad on ikka kevad ja suvi. Jah, muidugi sai lapsena külmunud veetilk ninaotsas ja karupüksid lumekänkralised, tundide viisi ja hilise pimedani hangedes hullatud. Lumelõhn tuleb siiani ninna, kui sellele mõtlen. Aga praegu, kui Tallinna kesklinnas aknast välja vaadates põrnitsen tõtt lume asemel tänavatel vedeleva hallikas-pruun plägaga… siis no tõesti, ükski vägi ei kutsu mind välja. Linnas elades ei olegi võimalik külma aega nautida, sest see vähenegi talveilu, mis taevast saadetakse, sulatatakse-koristatakse ju kohe ära. Järgi jääb vaid kõle ja märg maeiteamisasi.  Nii et lumi linnas – tänan, aga tänan ei.  Seni aga, kuni pole plaani osa aastast mujal kliimas elada, ei ole ju võimalik ka talve oma elust kuidagimoodi välistada.  Nii et mis siin ikka viriseda. If you can’t beat them, join them! Seega, katsun ikka võtta talvest parima ja leida kasvõi mõneks päevaks oma talvevõlumaa üles. Loodetavasti see õnnestub nüüd maal perega nädalavahetust veetes. Maal on lund palju ja see on ilus valge. Puhas! Ehk jagatakse meile nädalavahetusel ka päikest, kuluks niiii hädasti ära, onju.

Nädalavahetusel on aega, et pista ahju hauduma üks korralik veiselihast pajaroog. Soojendav, tummine, jõulise maitsega. Selline, kus liha on nii pehmeks haudunud, et söö või lusikaga. Sellise pajaroa tegemiseks tasub valida lihatükk, mis on pärit kas lihaveise veise esi- või tagaosast. Sealsed lihased on rohkem vett ja vilet saanud, väga hea struktuuriga, sisaldavad enam sidekudet ja on palju maitserikkamad, kui filee. Piltidel oleva roa tegemiseks oli mul veise kaelatükk. Liha võib nööriga kokku siduda või mitte, see oleneb, milline tükk on. Kui on näiteks nn “praetükk”, mis on tavaliselt lõigatud tagaosast, siis sellist ühtlase kujuga tükki ei ole üldse tarvis siduda. Kui aga lihatükk on ebaühtlase pakusega, laperdav ja laialivajuv, võiks ta kööginööriga ühtlaseks siduda.
Lihast pajaroad on ju teada-tuntud laisa koka bravuuretteasted – suurt midagi tegema ei pea, paned liha potti, lisad maitseained ja vedeliku ning siis unustad ta sinna tundideks. Välja võtad imepehmeks ja maitsvaks haudunud pidusöögi! Ebaõnnestumiseks ma ruumi ei näe. Seekord olin eriti mugav ja ei valanud lihale seltsi isegi tavapärast punast veini ja puljongit, vaid hoopis Food Studio punase veini kastet, kus need kaks juba kokku keedetud on. Punaveinikastmes vaikselt ja rahulikult küpsenud liha sai tõeliselt hõrk ja mahlane. Kui jääb ühest söögikorrast järgi, siis hoia liha kuivamise vältimiseks kastmes. Järgmisel päeval soojendades on kõik see veelgi maitsvamaks settinud!

Mõnusat talvist nädalavahetust!

Prindi

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kuuele-seitsmele

Koostisosad

1-1,5 kg hautamiseks mõeldud lihaveise liha

2 sl rapsiõli

2 sl võid

1 suur sibul

6 küüslauguküünt

2 porgandit

2 sellerivart

2 loorberilehte

1 sl kuivatatud tüümiani

3 nelgitera

10 musta pipra tera

5 vürtspipra tera

0,5 tl jahvatatud kaneeli

2 pakki (á 230 ml) Food Studio punase veini kastet

1 sl nisujahu (juhuks, kui soovid kastet paksendada)

50 g võid

4 sl hakitud värsket peterselli

1-2 tl suhkrut

soola, musta pipart

Juhised

Viiluta sibul. Vajuta küüslauguküüned suure noaga katki, hakkida ei ole tarvis.

Võta selline pann, kuhu lihatükk ära mahub. Kuumuta sellel õli ja võid. Pruunista lihatükk rasvaines igast küljest. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta seejärel haudepotti.

Prae samal pannil läbi sibul ja küüslauk. Tee seda madalal kuumusel, et nad kõrbema ei läheks. Tõsta potti liha seltsi. Lisa sinna ka porgandid ja sellerivarred. Või nad veidi väiksemaks tükeldada, aga tegelikult see ei olegi vajalik. Puista potti kõik maitseained, ka suhkur ja sool. Vala sinnasamasse ka punase veini kaste. Vedelik võiks ulatuda vähemalt pooleni lihatüki kõrgusest. Kui kastet tundub vähe olevat, lisa vett.

Kuumuta hautis pliidil 5 minutiks keema et ta kuumuse korralikult sisse saaks. Seejärel tõsta 130 kraadisesse ahju ja unusta pott sinna 4-ks tunniks.  Kui aeg möödas, võta pott ahjust ja tõsta liha välja. Soovi korral võib nüüd kastet paksendada. Selleks tõsta paar dl kuum kastet eraldi kausikesse. Lisa 1 sl nisujahu ja sega korralikult kastmevispliga, et tükke sees poleks. Vala potti tagasi, seg läbi. Lase kaste pliidil keema ja keeda paar-kolm minutit, kuni ta pakseneb. Lisa kuuma kastmesse tükikestena või, sega läbi.

Viiluta liha. Võid pakkuda liha eraldi ja kastet kõrvale, aga võid ka lihaviilud potti kastmesse tagasi tõsta ja pakkuda kõike koos.

Raputa serveerimisel lihale värsket peterselli ja jahvata veskist musta pipart. Kõrvale sobib suurepäraselt kartuli- või mõne muu juurika püree, ka kartul+porgand ja kartul+kõrvits on mõnusad kombod. Ja kindlasti rohelist salatit!

Käigud Lõuna- või õhtusöök

Koostööpostitus Food Studio puljongitega

Veiselihahautis köögiviljade ja kruupidega

by Leave a Comment

veiselihahautis köögiviljade ja kruupidega

Lõppenud september oli Eesti Toidu kuu. Kindlasti märkasid paljud, et suurt tähelepanu pöörati ka meie suurepärasele rohumaaveisele. Valitud restoranid osalesid Veiselihameister 2015 võistlusel ja mitmed blogidki pühendasid rohumaaveisest tehtud toitudele tavapärasest rohke tähelepanu. September möödus nagu niuhti, veiselihahooaeg vähemalt meie köögis aga jätkub ja üha suurema hooga. Sügise edenedes hõljub kodus nädalavahetuseti sageli mõnusate aeglaselt küpsenud pajaroogade hõng.
Selle hautise valmistasin lihaveise esiseljast. See on tore ja parasjagu universaalne tükk, kuna on õrnema struktuuriga, kui näiteks tema ees asuv kael, sobides seetõttu suurepäraselt nii aeglasemaks hautamiseks, aga samas ka ribadena praadimiseks, mida hea salatitesse või näiteks hoopis aasiapärastesse nuudliroogadesse lisada.

Sellele hautisele annavad maitset ja iseloomu muu hea-parema seas suitsupeekon ning rohkelt sibulat ja paprikat. Tummisus tuleb lõpuosas lisatud odrakruupidest. Mingit muud lisandit (kartulipuder näiteks) see hautis mu meelest ei vaja. Kõik, mis teeb ühest pajaroast maitseküllase ja rikkaliku, on sealsamas, ühes potis.

Veiselihahautis köögiviljade ja kruupidega

u 1, 2 kg lihaveise esiselga
praadimiseks õli
4 sibulat
2 küüslauguküünt
100 g suitsupeekonit
4 paprikat
4 porgandit
150 ml punast veini
1 purk (400 g) purustatud tomateid
500 ml veisepuljongit
2 loorberilehte
1 sl suhkrut
200 g odrakruupe
soola ja pipart
värsket tüümiani või peterselli

Puhasta liha kelmetest ja liigsest rasvast. Lõika kuubikuteks. Kuumuta pannil õli. Pruunista lihatükid kuumal pannil, maitsesta soola ja pipraga ning tõsta haudepotti. Vajadusel tee seda mitmes jaos, et pann ei oleks “ülerahvastatud” – siis võib liha pruunistumise asemel hakata hauduma.
Haki sibulad ja küüslauk, jäta hetkeks ootele. Haki peekon ribadeks ja tõsta samale pannile (ei ole tarvis vahepeal pesta), kus praadisid liha. Prae madalal kuumusel, kuni rasv eralduma hakkab. Lisa sibulad ja küüslauk ja prae koos umbes 7 minutit, kuni sibulad on läbipaistvad ja hakkavad värvi saama. Lisa panni sisu haudepotti liha seltsi.
Puhasta paprikad seemenkodadest ja lõika viiludeks. Tükelda ka porgandid. Lisa potti. Vala potti punane vein, purustatud tomatite konserv ja veisepuljong. Lisa loorberilehed ja suhkur.
Hauta madalal kuumusel umbes 2,5 tundi, kuni liha on pehme. Lisa pestud kruubid ja hauta veel tund, kuni kruubid pehmed ja liha kahvli all laguneb. Maitse hautist ja vajadusel maitsesta veel soola, pipra ja suhkruga. Raputa serveerimisel peale värsket tüümiani või peterselli.

veiselihahautis köögiviljade ja kruupidega

Postitus sündis koostöös Liivimaa Lihaveisega.

Veisesüdame confit

by Leave a Comment

beef heart confit

Ehkki mu lihasöömine üldiselt on võrreldes varasemate aegadega oluliselt vähenenud, on meie oma rohumaadel kasvanud veiste liha meie pere toidulaual küllalt sage külaline. Olen käinud ise mitmes Liivimaa Lihaveise veisetalus, vestelnud kasvatajatega ja oma silmaga näinud, millise vastutustundlikkuse ja hoolivusega loomadesse suhtutakse. Veised elavad vabalt ja stressivabalt oma loomuomases keskkonnas. Kõigi liikmestalude karjad on mahetunnustusega. Selline liha ei ole mingil juhul anonüümne masstoodang, vastupidi.
Loodetavasti on lõplikult möödas ajad, kui arvati, et veis koosneb vaid sisefileest. Saada on ikka väga palju erinevaid lihatükke ja ninast-sabani söömise toetajana on minu valikuks enamjaolt justnimelt eripärased tükid. Tunnen, et sel moel avaldame austust ja tänu ka loomale, kes on elanud selleks, et meie toidulauda rikastada.
beef heart stewKui Liivimaa Lihaveise saadetud veisesüda minuni jõudis, tulin oma arust hiilgavale mõttele valmistada veisesüdame carpaccio härjasüdame tomatitega. Ise ülimalt rahul oma nutika ideepojakesega, sulatasin 1,7 kilose südame üles, puhastasin rasvast ja kõigist kelmetest ja järel oli ikka veidi üle kilo liha. Selle carpaccioga oleks saanud terve küla ära toita! Teiseks on südame struktuur selline, et tegelikult ei tundunudki carpaccio enam väga ahvatlev. Mitte et mul toore veiseliha söömisega probleeme oleks – eiei – olen teinud varem veisesüdamest tartari, pakkunud seda ühel suuremat sorti vastuvõtulgi ja väga maitsev oli. Veisesüdame omapära on aga see, et ehkki tegu on lihasega, ei ole temas esmapilgul näha lihasele iseloomulikke kiude. Liha on hästi tihe, tumepunane, ühtlane. Tuletab veidi ulukit meelde. Toorena hamba all mitte sulav (nagu näiteks sisefilee), vaid parasjagu nätske. Tartaris hakituna täiesti omal kohal, aga carpacciona seda süüa ei tundunud siiski enam maailma parim idee.
Et liha on ühes südames tõesti palju, siis selle korraga ära kasutamiseks on väga mõistlik valmistada hoopis üks korralik pajatäis hautist. Sööb terve pere!
Kuivamise vältimiseks valmistasin südame confit-meetodil. See on teadupärast siis Prantsusmaalt pärit, traditsiooniliselt pardikoibade puhul kasutatav valmistusviis, mille puhul liha küpsetatakse üleni rasvaga kaetult (pardirasv, oliiviõli vms) ja vajadusel ka säilitatakse sellessamas rasvas. Lisasin confit’sse rohkelt mahlaseid tomateid ja värskeid mugulsibulaid, mis andsid veelgi mahlasust ja värsket suvemaitset.
Confit valmib madalal temperatuuril ja pikka aega – kõige mõttekam on pista haudepott lihaga õhtul ahju ja seal ta siis ise hommikuni valmib.
Liha koos tomatite ja sibulaga võib süüa lihtsalt niisama, omaette toiduna. Või siis keeta kõrvale värskeid kartuleid. Küpse liha võib lõigata veelgi peenemaks ja valmistada koos küpsenud tomatite ja sibulatega raguu, mis on väga mõnus pastaga.

Veisesüdame confit


1 veisesüda (u 1,5 kg)
5 mugulsibulat
4 küüslauguküünt
3-4 suurt ja mahlast tomatit (temaatiliselt muidugi sobib eriti hästi “Härjasüda”)
2 dl oliiviõli
1 dl vett
soola, pipart

Eemalda südame pealt rasv. Laota süda enda ette “lahti” ja eemalda kõik kiud, kõhred ja kelmed. Tükelda liha kuubikuteks.
Viiluta sibulad, küüslauguküüned ja tomatid. Laota haudepotti liha kihiti tomatite ja sibulatega, nii et kõige alla jääb liha ja kõige peale kiht tomateid. Maitsesta iga kiht liha korralikult soola ja pipraga. Vala peale oliiviõli ja vesi.
Hauta 110 kraadi juures 12 tundi.
Söömiseks tõsta liha ja köögiviljad õlist välja ja paku soovikohaselt.

beef heart confit

Postitus valmis koostöös Liivimaa Lihaveisega.

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga

by 9 kommentaari

Tulnud just koju ja pistnud paja tulele, tekkis tunnike ooteaega. Ja mida teeb süllesadanud tunniga toidublogija? Ei, ta ei loe ooterežiimil lebavat Ottolenghi “Plenty More”-i ega ema saadetud lemmik-toiduajakirja, värsket “Ruoka & Viini”-t. Samuti ei korista ta laste riidekappe, kus laiavad üksikud sokid (jah, ka meie pesumasin sööb sokke) ja valitseb hommikuses “mul-on-just-seda-pluusi-vaja” puistamises tekkinud kaos. Niisamuti ei otsi ta välja jõulukaunistusi, ehkki lubas seda teha juba nädal aega tagasi. Ta ei korista ega triigi. Seda kõike on hädasti tarvis teha. Aga ei. Toidublogija valab endale toidu haudumise ajaks klaasi 2005. aasta Ribera del Duero veini, istub arvuti taha ja paneb kirja retsepti. 

veiselihahautis letšo ja kartulitega

Fotot ei olnudki tarvis seekord teha, sest seda hautist on valmistatud juba nii mitmeid kordi, et toit ammugi pildistatud. Retseptki tegelikult juba ilmunud, aga mitte blogis. Retsepti leiab ka Eesti Kartuli veebilehelt, kuhu Tuuliga tegime kokku 80 toitu, milles suuremat või väiksemat rolli mängib kartul. Soovin seda retseptikogumikku lapata, ehk leiate midagi uut ja põnevat rahvusmugulast, mida kodus järgi proovida.
Siin toidus on kartul kõrvalosas, andes hautisele toekust. Samuti muudab kartulist keetmisel eralduv tärklis kastme paksemaks. Ja Ungari toitudes kasutatakse üldse päris palju kartulit, nagu meilgi.
Ungaripäraseks nimetasin toidu sellepärast, et tegelikult ei ole ta ükski ungarlaste lemmik-veiselihahautistest, ei guljašš ega pörkölt. Kui nõukaaegne samanimeline rasvane sealiha-koorehautis tähelepanuta jätta, siis guljašš valmistatakse ikkagi pea alati veiselihast (võib olla ka kondiga), sibulast, paprikatest, tomatitest, köömnetest ja tavaliselt lisatakse ka kartuleid. Sisse võib keeta ka klimpe. “Igal maakohal on oma retseptid, kõik guljašid ei ole vedelad nagu supp, kuid leemerohkuse tõttu tuleb neid ikkagi süüa supilusikaga”, kirjutab Peeter Kard raamatus “Ungari köök”. Pörkolt omakorda aga on paksem hautis, mis valmistatakse alati kondita lihast, lisandiks sibulad ja paprika. Kunagi ei lisata kartuleid ega klimpe. Nii et see hautis siin ongi natuke nagu guljašš, aga paksem. Ja natuke nagu pörkölt, aga kartulitega. Paprikatega saab külmal ajal edukalt tšiitida, kasutades valmis letšot. Kõik on ülimalt lihtne – vajalik kraam potti, poolteist tundi hautamist ja valmis ta ongi! Maitseb superhea, ehtne talvetoit.

Ungaripärane veiselihahautis letšo ja kartuliga
jagub neljale

400-500 g pehmet kondita veiseliha või valmis tükeldatud guljašiliha

2 sibulat
1 küüslauguküüs
2 sl õli
2 sl paprikapulbrit
680 grammine purgitäis letšot
1 tl suhkrut
5 kartulit
7 musta pipra tera
soola
värsket hakitud peterselli

Tükelda lihatükk umbes paari cm suurusteks kuubikuteks. Poolita sibulad ja viiluta, haki küüslauguküüs.
Kuumuta pannil õli. Prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks, tõsta haudepotti.
Pruunista selsamal pannil liha, lisa paprikapulber ja maitseks soola, sega läbi. Tõsta potti.
Lisa haudepotti letšo, teelusikatäis suhkrut ja pipraterad. Hauta kaane all madalal kuumusel 1 tund.
Lisa tükeldatud kartulid ja hauta veel u 45 minutit, kuni kartulid on pehmed. Jälgi, et kartulid oleksid vedelikuga kaetud, siis küpsevad nad kiiremini. Hoia kuumus madal ja sega aeg-ajalt põhjast, et hautis kõrbema ei läheks. Raputa valmis toidule värsket hakitud peterselli.

Ratatouille

by Leave a Comment

ratatouille

Aasta õigeim ja parim aeg valmistada ratatouille’d on just nüüd. Kõik, mis selle lihtsa Prantsuse köögiviljahautise valmistamiseks vaja, on praegu veel viimaseid nädalaid oma parimas vormis. Magusate ja küpsete hooajaliste köögiviljade kasutamine annab hilissuvisele-varasügisele ratatouille’le hoopis teise meki, kui tal seda on talvel või kevadel.Vaatamata sellele, et kõik vajalik on ju tegelikult siis ka poes olemas.
Lisaks sellele, et ratatouille on jube maitsev, on ta ka tõeline vitamiinipomm.  Ja vägagi taljesõbralik. No ja tänu Pixarile, kes 2007. a. väntas hautisenimelise multika rotist, kellel eriti hästi arenenud maitse- ja lõhnataju ning kokkamisoskus, õnnestub ratatouille’d täitsa edukalt maha müüa ka lastele. Vähemalt neile, kes on seda multikat näinud. Ratatouille sobib nii omaette söögiks kui liha kõrvale. Külmalt maitseb hästi bruschetta või röstsaia kattena. Siin antud kogustest saab suure potitäie ratatouille’d, aga tegelikult on nii, et järgmisel päeval külmalt süües või ka ülessoojendatuna ongi ta maitsvam. Maitse on settinud ümaramaks ja täidlasemaks.
Mis tomateid puudutab, siis muidugi võib kasutada ka värskeid kasvuhoonest pärit tomateid ja neid koguseliselt umbes kahe hakitud tomatite konservi jagu koorida, hakkida ja siis ratatouille’sse lisada. Hakitud tomatite koha peal laskun pea alati mugavustsooni ja kasutan valmis purustatud tomateid. Võimalikult kvaliteetseid, mis on tegelikult ju ka purki pandud oma parimal kasvuajal ning garanteeritult magusad ja küpsed.
Valmistamise koha pealt olen proovinud nii ja naa. Kiirel ajal olen kõik (v.a. sibul ja küüslauk, need peab kindlasti enne läbi praadima) ühte potti ladunud, purustatud tomatit peale, lisaks sool, pipar ja suhkur ning paarikümne minuti pärast on ratatouille valmis. Aga kõige maitsvam on tulemus ikkagi siis, kui kõik köögiviljad eraldi pannil läbi praadida. Ja siis järjest haudepotti lisades üheskoos valmis hautada.

ratatouille

Ratatouille

2 sibulat
3 küüslauguküünt
2 väiksemat baklažaani (kokku u 600 g)
2 kollast paprikat
2 punast paprikat
1 noor ja sale suvikõrvits (u 200 g)
2 x 400g purki purustatud tomateid
2 loorberilehte
10 pipratera
1-2 tl suhkrut
soola
mõned tüümianioksad või 1,5 tl kuivatatud tüümianit
värsket basiiliku, peterselli
oliiviõli

Alusta sellest, et valmista kõik köögiviljad ette, st puhasta ja tükelda. Lõika baklažaanid pikuti neljaks, tükelda. Kui varem oli sageli retseptides näha, et baklažaanile raputati soola ja lasti siis mõnd aega seista, siis mu meelest see ei ole vajalik.
Tükelda ka suvikõrvits.
Puhasta paprikad seemnekodadest ja tükelda.
Lõika sibul rõngasteks. Vajuta küüslauguküüned noaga lamedaks, haki.
Kuumuta pannil õli. Prae sibulad madalal kuumusel läbipaistvaks, umbes 5 minutit. Lisa küüslauk ja prae veel paar minutit. Tõsta haudepotti. Vala peale ühe tomatikonservi sisu, lisa loorberilehed, pipraterad, tüümian, veidi soola ja suhkur. Kuumuta vaikselt podisema. Kata kaanega.
Jätka tegevust pannil. Lisa veidi õli ja prae baklažaanitükke, kuni nad on saanud veidi värvi. Lisa potti sibulate seltsi podisema. Käes on paprikate kord. Kui tarvis, lisa supilusikajagu õli taas pannile ja prae paprikatükid selles läbi, umbes 5 minutit. Lisa potti. Ja ongi veel ainult suvikõrvits jäänud läbi praadida. Kui see tehtud, vala tükid potti ja lisa ka teine tomatikonserv.
Hauta kaane all umbes 20 minutit. Maitse ja vajadusel korrigeeri magusust ning soolasust.
Serveerimisel puista toidule värsket basiilikut ja/või peterselli.

ratatouille

ratatouille

Kindlasti märkasite mu Le Creuset’ klassikalist kaunitari. See on pärit Home Decorist ja nüüd pea aastajagu mu köögi täieõiguslikuks ja sagedasti kasutuses olevaks liikmeks olnud. Le Creuset potid on hinnalised, aga kui üks on hangitud, siis tõenäoliselt teenib ta senikaua kuni pererahval kokkamislusti jagub ja muutub ajaga vaid sissetöötatumaks ja selle võrra väärtuslikumaks. Tuletan siinkohal meelde, et kui Home Decori veebipoest midagi silma jääb, siis ostukorvist väljumisel koodi “siitnurgast” sisestades kehtib 15% allahindlus tavahindadest.

Kevadine lambahautis

by Leave a Comment

Kevad ja lambahautis ei ole sõnad, mis just väga sageli ühes lauses kõlavad. Loomupärasete paarikestena koos ikka kevad ja karulaugupesto, kevad ja oblikasupp, kevad ja mis-iganes-salat ja veel mitmed värskusest ja rohelusest pakatavad toidud, mis valmivad mõne minutiga.
Ja nüüd siis mina oma hautisega. Aga ta on kevadine! Esiteks seepärast, et on valmistatud õrnadest ja magusatest talleribidest ja talle on ju ikka kevadiste pühade aegu söödud. Teiseks teevad hautise kevadiseks värvilised porgandid ja hernekaunad, mis on vastukaaluks pehmemast pehmemale, kondi küljest iseenesest maha libisevale lihale krõmpsud ja värsked.
Noh,  ja last but not least, mu asendamatu Le Creuset pada on ka igati sobivat värvi kevadisteks hautisteks:).  Mis ei tähenda muidugi seda, et lammas mõnd muud värvi või hoopis keraamilises potis täpselt sama maitsvaks ei hauduks.
Maitsestamiseks pistsin potti päris palju erinevaid asju, aga need kõik on siin omal kohal ja täidavad igaüks oma ülesannet. Seller ja küüslauk maitsestamas leent, sidrun andmas hapet, suhkur seda tasakaalustamas. Kaneel andmas maitsele sügavust ja tšilli särtsu. Kadakamarjad ja rosmariin klapivad hästi omavahel, rääkimata sobivusest lambalihaga.
Minu talleribid on pärit Hiiumaalt (aitäh, Tiiu!). Lihana võib kasutada ka muid lambatükke, aga konti võiks ka olla, siis on leeme maitse sügavam ja kondi ümber olev liha on ju teadagi see kõige magusam.

kevadine lammas porgandite ja hernestega


Kevadine lambahautis

u 1,5 kg talleribisid (väiksemate tükkidena)
paar sl õli liha pruunistamiseks
1 sidrun
2 sellerivart
4-5 küüslauguküünt
1 sl kadakamarju
1 tl kaneeli
1 tl tšillihelbeid
rosmariini (3 u 10 cm pikkust värske rosmariini oksa või 1 tl kuivatatud rosmariini)
1 tl suhkrut
10 musta pipra tera
2 dl vett
4 porgandit
300-400 g suhkruherne kaunu
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Kuumuta pannil õli. Pruunista selles ribid mõlemalt küljelt. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta ribid haudepotti. Poolita sidrun, pigista mahl lihale ja viska sinnasamasse potti ka tühjakspigistatud koorepoolikud.

lambapaja tegemine

Tükelda sellerivarred. Vajuta noa abil küüslauguküüned katki. Soovi korral võid väiksemaks hakkida ka, aga see pole maitse seisukohast kuigi oluline. Lisa selleritükid ja küüslauk potti.
Purusta kadakamarjad uhmris veidi katki. Kui uhmrit pole, haki kadakamarjad noaga robustseteks tükkideks, sest purustatuna annavad nad rohkem maitset. Puista kadakamarjad potti, lisa ka kaneel, tšillihelbed, rosmariin, suhkur, pipraterad, vesi ja suts soola. Sega kõik läbi.
Pane potile kaas peale ja lase hästi vaiksel tulel 1,5 tundi haududa. Vahepeal kontrolli, ega vedelik pole päris otsa saanud ja vajadusel lisa seda.
Kui poolteist tundi täis, tükelda porgandid ja lisa needki potti. Hauta veel 20-30 minutit, kuni porgandid on al dente.

lambapaja tegemine

Selle viimase pooltunni ajal valmista eraldi ette ka suhkruherned. No tegelikult kulub selleks aega palju vähem kui pool tundi, seega võid hernestega tegeleda ka siis, kui kõik muu valmis. Kuumuta kastrulis vesi, maitsesta see vähese soolaga ja keeda suhkruherneid 1 minut. Nõruta kohe sõelal.

Serveerimisel tõsta taldrikutesse suhkruhernekaunad ja potist ribisid ning porgandeid. Igasse taldrikusse ikka hautamisleent ka. Sööjad saavad ise oma toidule peale jahvatada veel veskist pipart ja kui tarvis, lisada ka soola.

kevadine lammas porgandite ja hernestega

Kana-tomatihautis. Lihtsalt üks mõnus potitäis.

by 4 kommentaari

See ei ole mingi erilisuse või ootamatusega silmapaistev roog, samuti ei paigutu ta ühtegi moodsasse toitumissuunda. Hmm, ehkki kui kartuli koha pealt silm kinni pigistada või see välja jätta, siis vist sinna paleo- ja LCHF suunda küll kaldub, aga see ei ole eesmärk üldse.
See on lihtsalt üks mõnus toit, mugavusroog, kui soovite, mis maitseb tervele perele (“Jee, kana!”), milleks vajaminevaid toiduaineid saab igast poest (“Huhh, sa ei saatnudki mind nelja toidupoodi”) ja mida saab oma maitse järgi ka igatpidi sättida (“Appi, meil on vürtsköömned otsa saanud!”).
Siin antud maitsestusest ei pea üldse kinni pidama, ehkki nii vürtsköömned, koriander kui suts kaneeli sobivad imehästi tomatit sisaldavatele pajaroogadele aroomi ja maitset andma. Kui tahad, tee maitse hoopis itaaliapäraseks ja kasuta tüümiani, rosmariini ning punet. Või seo pundiks kokku prantsusepärane bouquet garni: tüümian, petersell ja loorberileht. Kui tahad, et toit oleks vähem rasvane, eemalda kanatükkidelt nahk.
Samuti võib üsna vabalt ka köögiviljade valikusse suhtuda. Kartuli ja porgandi asemel või neile lisaks sobib hästi ka näiteks lillkapsas, paprika, porru ja suvikõrvits (nende hautamiseks kulub vähem kui kartulile-porgandile, u 20 minutiga on nad kenasti küpsed). Või valmista hautis hoopis fenkoli ja oliividega ning paku kõrvale polentat – taas superhea variant! Siinse retsepti järgi tehes pole mingit eraldi lisandit tarvis teha, kartul annab juba iseenesest piisavalt toekust.

kana-tomatihautis


Kana-tomatihautis

3 kanakintsu naha ja kondiga
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 suur purk konservtomateid (terved tomatid omas mahlas, 680 g)
10 pipratera
1 tl jahvatatud koriandriseemneid
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
noaotsaga kaneeli
2 porgandit
3 kartulit
veidi õli kanatükkide pruunistamiseks
värsket peterselli
maitse järgi soola

Kuumuta pannil veidi õli ja pruunista sellel kanakintsud mõlemalt poolt. Maitsesta soolaga. Tõsta haudepotti.
Haki sibul ja küüslauguküüned, kuumuta need pannil samas rasvas madalal kuumusel läbipaistvaks, selleks kulub umbes 7 minutit. Lisa potti kana juurde. Puista kanatükkidele jahvatatud vürtsid, lisa ka pipraterad, sega läbi. Vala peale tomatikonserv.
Kata pott kaanega. Hauta pliidil madalal kuumusel või ahjus 180 kraadi juures 45 minutit. Tükelda porgandid ja kartulid, lisa hautisele ja lase veel 45 minutit podiseda.
Serveerimisel võid kana naha eemaldada ja kontide ümbert ülipehme liha lihtsalt kahvliga tükkideks tõmmata. Nii saad mõnusa raguu. Aga vabalt võib pakkuda ka kintsutükke tervelt, seltsis köögiviljad ja tomatine kaste. Nii või teisiti, sobib pealeraputamiseks suurepäraselt värske hakitud petersell. Õigupoolest ei kujuta ma ilma petersellita seda toitu ettegi:)

kana-tomatihautis

Eriti hea küülikupada

by 11 kommentaari

küülikupada

Oligi kõik liiga ilus. Need (sh mina), kes arvasid, et suvi on käes, said täna hommikul korraliku ninanipsu. Muidugi olin ma kursis ilmateatega, aga millal see varem täppi on läinud? Seega planeerisin tänaseks ühe suve algul ilmavalgust nägeva vahva projekti raames pildistamise, mis peaks kujutama mõnusat lõunat rannaliival päikesepaistelisel suvepäeval. Seni kuni puid kaadrisse ei jää, oleks see olnud täiesti teostatav. Ja nüüd?  Lörts, hallus, kole-kole ilm. Plaan B puudus, seega peale varahommikust tõtt vaatamist vaheldumisi kõige selle suvise toredusega, mis ma eile õhtul valmistasin ja aknataguse õudusega, olin kohe täitsa kurb. Aga noh, mis seal ikka. Küll need päikeselised päevad ka taas tulevad ja siis uuele katsele.
Tänaseks sobibki palju paremini üks korralik toekas hautis. Hautasime sedamoodi küülikut naistepäevaks ja kindlasti teeme veelgi, sest no ikka eriti hea oli. Siit ka pealkiri.
Tegelikult andis ikka mõelda, mida postitusele pealkirjaks panna. Hautatud küülik seente, porgandi, sibula, küüslaugu, kadakamarjade ja salveiga šerri-koorekastmes? Täitsa tobedalt kõlab ju. Aga kui juba koostisosasid oleks üles lugema hakanud, poleks ühtegi neist raatsinud nimetamata ka jätta, sest igaühel neist on lõplikus maitses oluline roll mängida. Nii et olgu paja nimi siis lihtsalt eriti hea, seda ta tõepoolest ka on. Soovitan väga!
Ja alternatiiviks kõiksugu moodsatele toitumissuundadele on vabastav teha asju, mis ei ole paleo-, vegan-, toor- ega mingi muu kõikvõimaliku mõistliku ega vähemmmõistliku toitumisspetsiifikaga piiratud. Samuti pole see roog laktoosi- ega gluteenivaba. Ühtlasi puudub igasugune seos käimasoleva paastuajaga. Puhas mässupada:)
Ilmselt õnnestub sama retsepti järgi maitsev roog ka kanaga. Aga kui vähegi võimalus küülik hankida, tasub seda eelistada.

Eriti hea küülikupada

1 küülik
15 g (väike peotäis) kuivatatud puravikke
4 väikest sibulat
4-5 küüslauguküünt
3 sl nisujahu
200 ml šerrit (ikka seda õiget Hispaaniast pärit kangestatud veini, millel kirsilikööri cherry‘ga ga puudub igasugune seos)
500 ml kanapuljongit
10 pipratera
15 kadakamarja
paar tüümianioksa või 2 tl kuivatatud tüümiani
2 loorberilehte
2 porgandit
karp šampinjone
100 ml 35 % koort
u 20 värsket või külmutatud salveilehte
2 sl astelpajumarju
soola ja musta pipart
praadimiseks võid ja õli

Alustuseks pane puravikud likku. Vala neile 200 ml tulikuuma vett, kata kauss kaane või taldrikuga ja lase pool tundi seista.  Kui seened on pehmeks leotatud, nõruta nad. Tükelda väiksemaks. Leotusvesi jäta alles. Kui leotusvesi tundub liivane või prahine, kurna läbi kahekordse marli või tiheda puuvillase riide.
Tükelda küülik. Kõigepealt tagakoivad, siis esikoivad ja kere kolmeks. Praktiline õpetus selle tegemiseks asub siin. 

küülikupadaPuista küülikutükkidele soola ja musta pipart. Veereta tükke nisujahus.
Kuumuta pannil võrdses koguses võid ja õli, nii supilusikatäis kumbagi. Prae lihatükid kuldseks ja jäta ootele.
Tükelda sibul. Vajuta küüslauguküüned noaga lamedaks.
Kuumuta haudepoti põhjas taas võrdses koguses võid ja õli. Prae madalal kuumusel sibul ja küüslauk läbipaistvaks.

sibula hautamine

Tõsta liha potti. Lisa puravikud, puravike leotusvesi, šerri, kanapuljong, 10 pipratera, kadakamarjad (purusta need eelnevalt kergelt uhmris, nii tuleb rohkem maitset), paar tüümianioksa ja loorberilehed. Hauta kaane all vaiksel tulel podisedes 1,5 tundi.
Vahepeal prae tükeldatud šampinjonid ja porgandid pannil võis  läbi. Lisa need hautisele 45 minutit enne hautamise lõppu, st poole pealt.
Kui poolteist tundi täis, võta potilt kaas, tõsta kuumus maksimumi ja keeda vedelikku umbes poole peale kokku, st redutseeri.
See  tehtud, maitse hautist, kas soola on parasjagu. Vala potti koor, lisa salveilehed ja astelpajumarjad (kui on külmunud, pole vaja eelnevalt sulatada). Lase korraks keema. Ja ongi valmis!
Kui võimalik, tee pada söömisele eelneval päeval. Või kui jääb söömisest üle, valmistu järgmisel päeval veelgi mõnusama hautise söömiseks, kus maitsed on settinud ja sügavamaks muutunud.

küülikupada

Suurt valikut erineva suuruse ja värviga Le Creuset malmist haudepotte pakub Home Decor.