Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

Liha ja linnuliha

Kanahautis aedubade ja seentega

by Leave a Comment

Paar nädalat tagasi ostsin Pärnu turult toreda talumehe käest kollaseid aedube. Olen alati kollaste, nn vahaubade fänn olnud, aga need oad olid erakordsed: ülivärsked, pontsakad, täpselt parajalt küpsed….ülistavaid omadussõnu jaguks veel paari rea jagu. Üldse, Pärnu turg on on üks parimaid Eesti turge ja seda juba kaua-kaua. Pärnakatel veab, et neil selline võrratu toidukraami varumise sahver on. Mittepärnakana kasutan iga võimalust, et suvepealinna külastades teha ka turutiir. Lisaks kvaliteetsele kaubale voogab sealsete turulettide vahel positiivne energialaeng, mida oleks patt endasse ammutamata jätta.

Niisiis, õnnelikult korvitäis ube koju toodud, tuli nendega midagi peale hakata. Et kodus oli parasjagu olemas ka Kekava kanaliha, seeni ja Merevaiku (jah, mul on tõesti alati see Eesti kuldne juustuklassika külmkapis) , saidki kõik need potti pandud ja valmis roog, mida olen nüüd pidanud valmistama nii mõnelgi korral. Sest tekkis nõudlus.  Et meil kodus mõned seeni söödavaks kraamiks mittepidavad isikud, siis praen seened toidu jaoks eraldi pannil ja lisan nende taldrikusse, kes seentest minu kombel vägagi lugu peavad. Nii et tegelikult võib seened ka täitsa välja jätta, kui neid ei satu olema või kui ei maitse.

Kanapuljongist ja Merevaigust moodustub toidule mõnus kreemine ja juustune kaste. Mulle meeldib kergelt suitsune mekk, mis tuleb suitsujuustuga Merevaigust. Merevaigu asendamiseks võib kasutada 200 ml 35% koort ja veidi riivitud suitsujuustu. Nii või teisiti, umbes kolmveerand tunniga valmib hästi maitsev ja kodune lõuna- või õhtusöök, millest vähemasti meil ei jää küll kunagi järgi oapojakestki.

Kanalihana on mul köögis ikka endiselt kasutuses Kekava antibiootikumidevabalt kasvatatud kana. Täpsemalt kirjutasin antibiootikumidevabalt kasvatatud kanast siin postituses, kel huvi, saab üle lugeda.

Prindi

Kanahautis aedubade ja seentega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

500 g aedube ehk Türgi ube

2 sl oliiviõli

500 broileri kintsutükke (naha ja kondita)

2 küüslauguküünt

250 ml kanapuljongit

1 tops suitsujuustuga Merevaiku (või 2 dl 35% koort ja 2-3 sl riivitud suitsujuustu)

suur peotäis meelepäraseid seeni (puravikke, kukeseeni, kitsemampleid, šampinjone vm) ja killuke võid nende praadimiseks

soola, musta pipart

värsket peterselli

Juhised

Keeda soolaga maitsestatud vees oad just-just pehmeks. Selleks kulub umbes 20 minutit. Nõruta ja jäta ootele.

Sel ajal kui oad keevad, tükelda broilerikintsud väiksemateks tükkideks. Vajuta küüslauguküüned noaga puruks ja haki peeneks. Kuumuta suuremal pannil õli. Prae kanatükke koos küüslauguga, kuni kana pealispind on saanud värvi. Maitsesta soola ja pipraga. Vala haudepotti.

Puhasta pann ja kuuumuta seal tükike võid. Prae seened selles läbi, maitesta soolaga ja jäta koos ubadega ootele.

Lisa haudepotis olevatele kanatükkidele kanapuljong. Kata pott kaanega ja hauta madalal kuumusel u 20 minutit, kuni kana on täiesti pehme. Lisa tops Merevaiku (või vahukoor ja riivitud suitsujuust) ja sega, kuni juust on täiesti sulanud ja moodustab koos kanapuljongiga mõnusa kreemja kastme. Lisa hautisele oad ja sega õrnalt läbi. Maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga. Raputa peale värsket hakitud peterselli.

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti. Kekaval on just valminud inforikas koduleht, see asub siin: https://www.kekava.ee

Kleepjas kana

by 4 kommentaari


Nüüd, kus koolid alanud ja asjalik kohustustega pikitud argielu suvise vabagraafiku asendanud, on taas rohkem tegemist sellega, mida õhtuti süüa teha. Ilmselgelt tuli ka suvel sellele mõelda, aga kõik oli spontaansem ja ei nõudnud nii palju planeerimist. Nüüd tuleb arvestada kõigi pereliikmete graafikute, tulemiste ja minemistega ja et endalgi tegemist kuhjaga, peab õhtusöögi tegemisele kuluva aja üsna täpselt oma õhtusesse ajakavva sättima. Näiteks nende kanakoibade puhul tean, et kui olen marinaadi kokku seganud ja kanad maitsestuma pannud, on mul tunnike aega, et väiksemaga õppida, kedagi trenni viia-tuua, oma tööasju teha või kasvõi niisama lebotada (mida ei tohi mingil juhul pidevas sahmerdamises unustada!).  Ja selle poole tunni jooksul, kui kana on ahjus, saab teha kõik muu õhtusöögi juurde kuuluva – keeta riisi, valmistada salati või mis iganes plaanis lisandiks pakkuda on. Ma ei ole maailma parim ajaplaneerija ja tegelikult, tuleb tunnistada, ajab selline pidev tunni või pooltunni kaupa tegevuste arvestamine isegi närviliseks, aga mis teha – igal sügisel tuleb sellega taas alustada. Hea on see, et kohanemine tuleb kergelt, paari nädalaga on suvetšill meelest läinud ning pidev aja arvestamine ja tegevuste kalkuleerimine taas harjumuseks saanud. Niipalju siis sissejuhatuseks raskustest peale suve taas argiellu naasmisel.

Üks kindel toit, mis alati meie peres alati rõõmuga vastu võetakse, on linnuliha. Lapsed muidugi armastavad eriti kana, kõikvõimalikul moel. Seetõttu pean pidevalt leiutama uusi viise kana valmistamiseks. Need just parajalt magusad ja parajalt soolased, mahlased ja mõnusalt kleepjad kanakoivad on on alati kindla peale minek.

Kleepja kana valmistamiseks ei tule teha muud, kui segada kokku mõnus marinaad sojast, meest, ingverist, küüslaugust ja tšillist, hoida selles kanatükke veidi aega ja seejärel küpsetada ahjus valmis. Oluline on küpsemise ajal kanatükke korra keerata ja vahepeal määrida pealt tekkiva kastmega – nii saavad kanatükid supermaitsva karamellistunud ja kleepja kattekihi.

Kasutasin pildil oleva kleepja kana tegemiseks Kekava broileri koivatükke. Ühes pakis peaks koivatükke olema 6 tk, nii et olenevalt sööjate vanusest ja isust tuleks siis kogustega arvestada. Koivatükkidel on alumine osa ära lõigatud, nii et hästi mõnus on neid tükke näpu vahelt, kondi otsast hoides süüa. Aga sama hästi sobivad kleepuva kana tegemiseks ka tavalised kana poolkoivad või hoopistükkis tiivad.  Kõrvale riis ning salat ja kõik on rõõmsad!

Kanatükid on marinaadis tunnike maitsestunud ja valmis ahju küpsema minema

Prindi

Kleepjas kana

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus u kolmele

Koostisosad

u 550 g kana koivatükke

Marinaad:

paarisentimeetrine jupp ingverit

3 küüslauguküünt

1 tšillikaun

3 sl sojakastet

3 sl vedelat mett

soola

lisaks seesamiseemneid ja rohelist sibulat või murulauku

Juhised

Koori ingverijupp ja riivi. Riivi või pressi purustajas katki küüslauguküüned. Haki tšilli. Sega kõik marinaadi ained omavahel. Puista ka veidi soola sisse. Soja on niigi soolane, nii et palju soola tarvis pole, aga ainult sojaga tundusid mulle toit jällegi veidi mage. Lisa kanatükid ja sega marinaadiga korralikult läbi, nii et kõik kanatükid oleksid marinaadised. Nad ei pea marinaadis ujuma, peaasi, et sellega kokku puutuksid. Kasutan ise marineerimiseks zip-lock kotte, mis mõeldud toidu valmistamiseks, tõesti mugav on. Lase tunnike külmkapis maitsestuda.

Tõsta kanatükid ühe kihina madalasse ahjuvormi ja vala neile kogu marinaad, niipalju, kui vähegi seda kleepjat vedelikku kätte saad.

Küpseta 200 kraadi juures 30 minutit. Kui kanatükid on 15 minutit ahjus olnud, tõsta vorm korraks välja ja pööra kanatükid ümber. Nirista ümberpööratud kanatükkidele kastet (seda peaks nüüd olema tekkinud rohkem, kuna kanatükkidest eraldub küpsetamisel rasva ja vedelikku) ja küpseta veel 15 minutit.

Kui kanatükid on küpsed, määri nad korralikult kokku vahepeal tekkinud paksu, kleepja ja maitsva kastmega ning tõsta lauale. Puista peale seesamiseemneid ja rohelist sibulat (mida mul paraku pildi tegemise ajal polnud, seega napsasin peenralt hoopis murulauku).  Kõrvale sobib hästi riis ja värske salat.

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti. Kekava on ainus kanaliha tootja Baltikumis, kelle tooted kannavad märgistust “Antibiootikumideta kasvatatud kana”.

Panniroog kana, põldubade ja salveiga

by 2 kommentaari

Pean üles tunnistama, et kõik toidud, mis on maitsestatud salveiga, kõlavad mu jaoks äärmiselt ahvatlevalt.  Enamjaolt osutub see eelaimdus ka tõeks: salvei omapärane, kergelt kamprine ja võiks öelda isegi bensiinine maitse teeb imet ka lihtsamate toitudega. Eriti hästi sobibki salvei mu meelest elavdama just mahedamaitselisemaid aedvilju (näiteks kõrvits, suvikõrvits, porgand, oad jm) ja ka mitte just liiga maitseküllaseid lihasid nagu näiteks kana.  Kui maitsekooslusele lisada veel küüslauku ja sidrunit, ongi taldrikul juba vaat et väike ime.

Salvei on igihaljas taim ja elutseb mul peenrakastis juba aastaid. Ehkki alati kevadeti tundub, et möödunud talv on talle jätnud pöördumatu jälje ja nüüd tuleb oma lemmikuga hüvasti jätta, toibub ta alati tublilt ja juba mai lõpus saab napsata uusi värskeid aromaatseid lehti. Salveid müüakse ka poes koos teiste ürtidega, nii et kel omast käest teda võtta pole, saab maitse suhu ikka. Salveilehti toitude maitsestamise eesmärgil kuivatada pole suurt mõtet, segu jääb üsna heinamaitseline. Ravimtaimena on ta kuivatatult hea, aga see on natuke teine teema. Küll aga saab salveilehti edukalt talvel toidus kasutamiseks sügavkülmutada, tema hallikad sametised lehed ei muutu külmutades püdelaks, nagu mõned teised ürdid. Oluline on märkida veel, et salvei tuleb toiduvalmistamiseks alati läbi kuumutada! Kas siis kastmes korra hautada, pannil praadida vms. Niisama toorelt peale hakkimiseks nagu muud ürdid ta ei sobi.

Nüüd, kus ood salveile lauldud, jääb üle veel jagada üht suurepärast rooga, mis võeti sööjate poolt äärmiselt suure heakskiiduga vastu. Et laua taga olid ka lapsed, ei julgenud ma kastme sisse nii palju salveid poetada, kui tegelikult oleks soovinud ja praadisin osa salveist lihtsalt eraldi väikel pannil võis krõbedaks ja lisasin juba valmis toidule. See krõbe salvei kõige peal tegi kogu asja veel eriti maitsvaks!

Kasutasin siin ka värskeid põldubasid, mida praegu peaks küll saadama olema igalt poolt – kas aiast, turult või poest. Et ubade koor on praeguseks juba üsna paks, tasuks selle toidu jaoks nende kallal teha väike eeltöö ja oad koortest vabastada. Nii et panniroa sisse lähevad õrnad erkrohelised oad. Puhastamine ei ole sugugi keeruline, selgitan seda täpsemalt retseptis, nokitsemisele kulub lihtsalt veidi aega. Loomulikult ei pea ube nõnda koorima iga toidu jaoks, meile nii armsad suvised soolaoad käivad ju ka ikka koorega ja paljud muudki toidud. Aga selle panniroa juures on õrnad puhastatud oad maitsvamad.

Kanafilee on Kekavalt ja kannab märgistust “Antibiootikumideta kasvatatud kana”. Mida see täpsemalt tähendab ja miks on oluline, kirjutasin lahti juba ühes varasemas postituses, mis asub siin. Rohkem infot Kekava ja antibiootikumivaba kanakasvatuse kohta leiab Kekava Eesti FB lehelt, kus jagatakse ka toredaid retsepte. Mine uuri asja!

Prindi

Panniroog kana, põldubade ja salveiga

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

400 g põldoakaunu 

1 sl võid

1 sl oliiviõli

2 kanafileed

3 küüslauguküünt

10 suuremat salveilehte+lisaks väike peotäis eraldi praadimiseks (kui soovid)

200 ml 35% koort

1 tl riivitud sidrunikoort

1 tl sidrunimahla

soola, musta pipart

Juhised

Alusta põldubade ettevalmistamisest. Puhasta oad kauntest. Kuumuta potis vesi keema ja keeda ube paar minutit. Kurna, loputa kiiresti sõelal külma vee all ja lase nii palju jahtuda, et saad neid käsitseda. Nüüd eemalda iga oa ümbert koor. Kui koor ei ole väga paks, saad seda teha lihtsalt pigistades. Paksema koore korral pead võib-olla koorima. Nii või teisiti pole see midagi hullu, mõnus nokitsemine. Jäta ilusad erkrohelised oad ootele.

Kuumuta suuremal pannil või ja oliiviõli. Haki küüslauguküüned. Lõika kanafileed lapiti keskelt pooleks, nii et saad õhemad steigid. Tambi neid läbi toidukile mõlemalt poolt lihahaamriga. Pruunista kanatükid pannil mõlemalt küljelt. Vahepeal, enne ümber keeramist lisa pannile ka hakitud küüslauk. Vala pannile ka koor. Maitsesta soola ja musta pipraga. Hauta kaane all 5 minutit. Lisa salveilehed (kui on väga suured, võid väiksemaks hakkida), oad, sidrunikoor ja -mahl. Hauta kaane all veel 5 minutit. Maitse ja kui tarvis, lisa soola-pipart.

Eriti pühendunud salveifännid võivad veel lisaks eraldi pannil võis salveilehti toidule juurde praadida. Need lähevad praadides nii mõnusalt krõbedaks ja maitsevad imeliselt.

Paku pannirooga kosos tomatisalati ja värskete kartulite, riisi, pasta või muu meelepärase lisandiga.

Käigud Lõuna- või õhtusöök

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti.

Suvesalat grillitud kanafilee ja virsikutega

by Leave a Comment

Naasesin just Itaaliast puhkuselt. Kuuma päikeselisse lemmikriiki mõnda mereäärsesse külakesse end sisse seada on meie pere igasuvine traditsioon. Kui aga harilikult tuleb valmis olla selleks, et tagasi tulles ootab tavapäraselt vihmane ja jahe Eesti suvi, siis nüüd – juhhei!- kuumus jätkub! Meil on tõesti erakordselt ilus suvi olnud, tänud sellele, kes asjad sel aastal nii korraldanud ja palume järgmisel aastal kor-ra-ta!

Olles end paari viimase nädala jooksul täiesti mõõdutundetult täis puginud maailma parimat pitsat, pastat ja gelatot, tunnen iga keharakuga, et peaks taas tasapisi oma tavapärasele, kergemale toitumisele üle minema. Ja mis viga seda praegu siin teha, kui värske kraamiga uputab!

Ülimalt lihtne on lõunaks või õhtusöögiks teha üks mõnusalt kerge, tervislik ja samas toitev roog kanafileest, virsikutest (mis on praegu lihtsalt võrratud), hunnikust rohelisest salatist ja fetast. Maitse on super, magusad puuviljad sobivad kanaga ülimalt hästi kokku ja fetast tuleb vastukaaluks suts soolakust. Virsikud võib asendada ka nektariinide või aprikoosidega. Ja üldse, sellesse retsepti võiks suhtuda üsna loominguliselt – lisada võib ka kurki, tomatit, keedetud aedube, ürte vms, mis iganes kodus või aias leidumas ja tundub siia sobivat. Maitseks on puuvilju sisaldavatele salatitele alati hea ka mõni tilk balsamicot. Ehkki siinne kaste – õunaäädikast, oliiviõlist ja meest – on samuti väga hea.

Seda toitu on mõnus süüa soojalt, otse grillilt tulnud kana ja virsikutega. Aga samahästi ka juba jahtunult. Maitsev on igatmoodi! Koguseks kirjutasin küll kahele, aga seda pigem väiksema isu korral. Kui muud ei söö, siis see ports on paras ka ühele väga tühja kõhuga sööjale.

Kanafilee, mida kasutasin, on nagu viimasel ajal juba harjumuseks saanud, Kekava antibiootikumivabalt kasvatatud kanalt. Ühes varasemas postituses kirjutasin pikemalt AMR-st ehk antibiootikumiresistentsusest ja sellest,  miks on hea süüa antibiootikumideta kasvatatud toiduaineid. Ei hakka end kordama, kel huvi, siis see postitus asub siin.  Ja veel enam infot on Kekava FB lehel, kus lisatakse pidevalt teavet antibiootikumide teema kohta ning järjest ka uusi ja põnevaid retsepte.

Ilusat suve jätku ja hoidke grillid ikka kuumana!:)

Prindi

Suvesalat grillitud kanafilee ja virsikutega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kahele

Koostisosad

1 kanafilee

1 suur virsik

suur punt erinevaid salatilehti, näit. rukola, lollo rosso, lehtkapsas vms

u 75 g feta juustu

Kaste:

3 sl oliiviõli

1 sl õunaäädikat

2 tl mett

soola-pipart

Juhised

Maitsesta kanafilee soola ja pipraga. Lõika virsik sektoriteks. Sektorid võiksid olla mitte liiga õhukesed, et kannataksid lagunemata grillil ringi pööramist. Midagi sellist nagu retseptile eelneval fotol näha.

Grilli kanafilee küpseks. Selleks kulub keskmisel kuumusel umbes 10 min mõlemalt küljelt. Grilli kana kõrval ära ka virsikusektorid. Selleks kulub paar minutit ühelt ja paar teiselt küljelt. Tõsta virskud ootele seniks, kuni kana küpseb. Kui kanafilee küps, lõika ta viiludeks.

Tõsta taldrikule väiksemateks tükkideks rebitud salatilehed. Neile aseta kanafilee lõigud ja grillitud virsikud. Pudista peale feta. Salatikastmeks vispelda kõik selleks vajaminevad ained kokku. Võid kastme valmistada kaanetatud purgis, seda tugevalt raputades. Nirista kaste salatile.

Veiseburger – suve lemmik

by Leave a Comment

Kirjutan neid ridu hoopistükkis Lõuna-Itaalia kuuma päikese alt. Tean aga, et ega Eesti suvi praegu sugugi Itaalia omale alla jää ja kuuma ning päikest jagub nii mis mühiseb. See on ju lihtsalt suurepärane, nautigem siis suvesooja nii siin kui seal!

Selle postitusega tahaks nii endale kui kõigile, kes siia lugema satuvad, meelde tuletada, kui lihtne ja hea suvetoit on burger. Olgugi, et räägitakse, et burger on eilne päev ja tänavatoiduna on ta kuulsuse hari ammugi möödas. Tegelikult on tegu ju ehtsa suveklassikaga ja kui mingi toit on isetehtult ikkagi superhea ja pere lemmik, siis ei huvita moevoolud mind kohe mitte sugugi.  Eelnevast on blogis juba rebitud sealihaga burger, lõheburger ja isetehtud rukkikukliga rukkiburger. Piilu ka neid!

Eks burgereid võib ka ju mitut moodi teha. Skaala on üsna lai ja ulatub põhimõtteliselt valmisasjadest kokku laotud kotletisaiast kuni sellise kunstiteoseni, kus absoluutselt kõik, alates saiast ja pihvist kuni kastemeteni on ise valmistatud. See viimane on muidugi parimatest parim variant, aga parasjagu aeganõudev ja nõuab suurepärase veisetüki hankimist pihvide tarbeks, sellest hakkliha tegemist, saiataina kergitamist ja küpsetamist. Kõik ju iseenesest toredad tegevused, aga praeguse ilmaga naudiks pigem väljasolemist, kui ahjuga mässamist. Nii et need veiseburgerid siin valmisid kuldse keskteena – kasutasin tooreid sajaprotsendiliselt veiselihast valmistatud pihve ja valmis brioche-saiu (mõlemaid müüakse külmutatud kujul), mida jagaks testimiseks ja katsetamiseks kvaliteetse valikuga  veebipood FoodMood, nende veebileht asub siin. Veiselihasõpradel soovitan  ka muid lihatooteid sealt vaadata, olen maitsnud ja tegu tõesti suurepäraste ja kvaliteetsete tükkidega. Burgeripihve saab sealt valida mitmes suuruses, minu fotodel uhkeldab 280-grammine ports, mille ärasöömisega minul endal oli küll mõningaid raskusi (mitte maitse, aga suuruse pärast), pere mehisemad liikmed aga olid muidugi väga õnnelikud sellise burksi üle. No ja olgem ausad, mis see ühe veisepihvi kõige tähtsam koostisosa olla saab, kui mitte maitsev ja mahlane veisepihv, onju. Seekord ma isegi ei hakanud juustu vahele pistma, piirdusin marineeritud sibula, mahlase viilu tomati ja ise kokkusegatud kastmega. Kõik kokku maitses nii hästi ja valmis väga kiiresti ja lihtsalt. Mida ühelt suvetoidult veel tahta!

Prindi

Veiseburger

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus kuuele

Koostisosad

6 hamburgeripihvi veiselihast

6 burgerisaia

1 suur lihatomat või vastav kogus väiksemaid

lehtsalatit (rukola, frillice, harilik lehtsalat vms)

Marineeritud punased sibulad:

2 punast sibulat

3 sl punase veini äädikat

5 sl vett

u 1 tl suhkrut

u 0,5 tl soola

Kaste:

3 sl majoneesi

3 sl BBQ kastet

1 sl sinepit

2 sl ketšupit

1 marineeritud kurk

Juhised

Kui veisepihvid on külmutatud, siis tõsta nad burgerite valmistamisele eelmisel päeval tavakülmikusse sulama. Mida aeglasemalt sulamisprotsess toimub, seda parem liha kvaliteeti silmas pidades.

Tund enne küpsetamist tõsta pihvid toatemperatuurile lahtiselt seisma, nii nagu ikka veiseliha puhul teha tuleb.

Sel ajal, kui liha toatemperatuuril seisab, tee marineeritud sibulad ja kaste. Sibulate valmistamiseks viiluta punased sibulad õhukeselt ja tõsta väikesesse kaussi. Sega omavahel punase veini äädikas, vesi, suhkur ja sool. Vala marinaad sibulatele ja sega läbi. Lase tunnike seista.

Burgerikastmeks sega omavahel majonees, BBQ kaste, sinep, ketšup ja väikesteks tükikesteks hakitud marineeritud kurk.

Ja nüüd, action! Enne pihvide grillimist pane kõik vajalik burgerite valmistamiseks lauale valmis. Grilli veisepihvid mõlemalt küljelt kuldpruuniks. Grillimise aega on keeruline anda, see oleneb, mis grilli kasutatakse, milline on temperatuur, kui suured on pihvid ja millist küpsusastet soovitakse. Mulle maitseb, kui pihvid on seest mahlakad ja roosad, mitte täiesti läbi küpsenud. Selliste grillimiseks kulub mõni minut ühelt ja samapalju teiselt poolt. Grilli kuumus peaks olema pigem kõrge, et pihvide pealispind korralikult pruunistuks ja saaks suurepärase maitse. Peale grillimist tõsta veisepihvid taldrikule 10 minutiks puhkama.

Soovi korral lase seni ka saiapoolikud kuumalt grillilt läbi. Ja ongi aeg burgerid kokku laduda! Tõsta igale burgerile kastet, pihv, tomat, marineeritud sibulad ja salat. Loomulikult võid seda järjekorda muuta ja burgerid kokku laduda nii, nagu meeldib. Ja saabki asuda naudingutele.

Laimi-koriandri kanafilee tomati-avokaadosalsaga

by Leave a Comment

Ehkki ilm absoluutselt grillimist ei soosi, ei jäta õige eestlane siiski jonni ja grillib ka 10 kraadi, tormi ja vihmaga. Tegelikult oleks ju palju mõnusam õhtuti soojas toas istuda, tuled põlema panna (seda lausa tulebki teha, vaatamata sellele, et justkui peaks aasta valgeim aeg olema) ja soojendavaid pajaroogi nautida, aga ei – meie grillime ikka, joped seljas ja kummikud jalas, vihmavari ka veel pea kohal. Sest on ju ometigi suvi! Tänase ilma kaitseks on mul öelda ainult seda, et tuul puhus sääsed ka minema. Aga noh, mis vahet seal on, kui õues niikuinii olla ei kannata.

Nali naljaks, tegelikult ei jõua ära oodata, millal see jubedus õues möödub ja saab taas mõnusasti suvesooja nautida. Loodan kogu südamest, et see meie armastatud suvi siiski ei olnud maikuus ära:).

Nii et jagan aga lootusrikkalt grillretsepte edasi! Kui ikka üldse õue minna ei taha (täiesti arusaadav ju!) või grillimisvõimalust pole, saab selle postituse kangelased, ehk siis kanafileesteigid, valmis küpsetada ka ahjus või hoopistükkis pannil. Laimist, koriandrist ja küüslaugust maitset saanud tervislike kanafileede kõrvale sobib valatult mitte vähem tervise- ja figuurisõbralik tomati-avokaadosalsa. Avokaadosid meil teadupärase küll ei kasva, kuid tomatid on juba igati ilusad ja suve maitsega, nii et ka salsa neist on imehea!

Kas oled juba märganud, et poodidesse on ilmunud uued kanalihatooted, tootjaks Kekava?  Kekava on esimene kanakasvataja Baltimaades, kellel on õigus pakenditel kasutada sertifitseeritud kaubamärki “Antibiootikumideta kasvatatud kana”. Mikroobide antibiootikumiresistentsusest ehk AMR-ist (olukord, kus bakteritest põhjustatud haiguste raviks seni kasutatud antibiootikumid kaotavad oma toime ning efektiivseid antibiootikume nende haiguste raviks jääb järjest vähemaks) kirjutasin veidi pikemalt ühes varasemas postituses, see asub siin.  Kõige efektiivsem viis AMRiga võitlemiseks on antibiootikumide tarbimise vähendamine, ja seda ka loomakasvatuses. Ja just sedasama antibiootikumivabalt kasvatatud kanaliha kasutasin ka selle roa tegemisel. Maitseb suurepäraselt, proovige järgi!

Prindi

Laimi-koriandri kanafilee tomati-avokaadosalsaga

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus kahele

Koostisosad

2 kanafileed

Marinaad:

1 laim

punt koriandrit

1 sl mett

2-3 küüslauguküünt

2 sl oliiviõli

soola, pipart

Salsa:

120 g tomateid

1 avokaado

1 punane sibul

1 küüslauguküüs

1 sl laimimahla

näpuotsaga tšillipulbrit või -helbeid

soola, pipart

2-3 sl hakitud värsket koriandrit

Juhised

Lõika kanafileed keskelt lapiti pooleks, nii et saad fileesteiki. Riivi laimilt koor, lõika pooleks ming pigista välja mahl. Laimi maitse jääb üsna tugev, nii et kui soovid tagasihoidlikumat nüanssi või kui laim on väga suur, kasuta pool laimi. Haki koriander ja purusta küüslauk. Lisa mesi, oliiviõli ning sool ja pipar. Sega marinaad läbi. Pane kanatükid kaussi ja vala marinaad peale. Kana ei pea sugugi marinaadis ujuma, jälgi lihtsalt, et kõik kanafileed oleksid igast küljest marinaadiga koos. Marineerida võib ka zip-lock kotis. Selleks aseta kanatükid kotti, lisa marinaad ja mudi kergelt, et marinaad ühtlaselt jaotuks. Sulge kott. Tõsta paariks tunniks külmkappi maitsestuma.

Enne grillimist pühi kanalt suurem osa koriandri- ja küüslaugutükikesi, need võivad grillimisel kõrbema minna. Grilli kanafileesid mõlemalt küljelt umbes 4 minutit, kuni nad on küpsed. Liiga kaua pole mõtet grillida, siis muutub õrn kanafilee tuimaks ja kuivaks.

Enne grillimist valmista veel salsa, siis saad seda kohe kuumalt grillilt tulnud kana juurde serveerida. Tükelda tomatid ja avokaado väikesteks kuubikuteks. Haki sibul ja purusta küüslauguküüs. Tõsta aedviljad kaussi. Lisa laimimahl, tšillipulber või -helbed ja maitse järgi soola-pipart. Sega õrnalt läbi. Puista peale hakitud värsket koriandrit. Paku koos grillitud kanaga.

 

Postituse koostööpartner: Kekava Eesti

 

Grillitud kanavardad särtsaka nuudlisalati ja maapähklikastmega

by Leave a Comment

Grillitud kanavardad suviseks lõuna- või õhtusöögiks on üsna kindla peale minek. Ampsusuuruseks lõigatud kanatükke on nii mõnus ja mugav süüa, marinaadide osas on valikuid lõputult ja valmistamine on lihtsamast lihtsam: puitvardad likku (et nad hiljem grillides ei süttiks), kanatükid marinaadi, seejärel juba varrastele ja grillile! Meeldib nii suurtele kui väikestele. Üks meie pere suuri lemmikuid on aasiapäraselt valmistatud vardad: kana saab maitset sojamarinaadist, kaaslaseks särtsakas riisinuudlitest ja kurgist-sibulast-tomatist segatud salat ja isetehtud maapähklikaste. Ilmselgelt on see roog inspiratsiooni saanud kuulsatets aasiapärastest satay-varrastest, aga päris satay ei ole ka. Avastasin enda jaoks selle kanavarraste-salati-maapähklikastme trio enda jaoks ühel järjekordsel retseptide pildistamisesessioonil, kui töötasime koos Anneli Kõivuga “GK Kokaraamatu” kallal. Ühena raamatu toitudest oli Anneli teinud salatiossa nuudli-kurgisalati koos kanavarraste ja maapähklikstmega. Oi, kuidas see mulle meeldis! Maitsev, lihtne tervislik – mida veel ühelt täiuslikult koduselt einelt tahta. Olen nüüd aja jooksul seda rooga valmistanud päris mitmeid kordi (ka kokakoolitustel), retsepti raamatu omast veidi muutnud ning jagan seda suurima rõõmuga nüüd ka teiega.

Seekord põimin postitusse ka ühe olulise teema, mis on seotud toidu tervislikkuse, farmilindude heaolu ja suures plaanis meie kõigi tervisega üleüldse. Ehk on nii mõnedki juba märganud, et poelettidel on uus tulija: kanaliha tootja Kekava. Tegu on Läti ettevõttega, kelle tegemistesse on mul õnnestunud veidi sügavamalt sisse piiluda ja seega julgen nende tooteid ka kõigile soovitada. Kekava on  esimene kanakasvataja Baltimaades, kellel on õigus pakenditel kasutada sertifitseeritud kaubamärki “Antibiootikumideta kasvatatud kana”. Miks see märk pakendil meile üldse korda peaks minema? Antibiootikumid on ju tegelikult ravimina igati omal kohal ja abiks paljudele tõsiste bakterhaiguste ravimisel. Paraku on aga antibiootikumide  liigmassiline (ja sageli mitte õigustatud kasutamine, näiteks viirushaiguste ravimisel) kasutamine toonud tõsise probleemi – antibiootikumiresistentsuse ehk AMR tekkimise. Lühidalt seletatult: antibiootikumide toime põhineb nende omadusel hävitada mikroorganisme, antibiootikumiresistentsus ehk AMR on mikroorganismide võime antibiootikumide toimele vastu panna. Miks see ohtlik on? Sest juhul, kui haiguse põhjustanud bakter omandab vastupanuvõime paljude antibiootikumide suhtes, on ravimine väga keerukas ja sageli isegi lootusetu: bakteriaalse nakkushaigusega inimese kehas möllav haigusbakter ei ole enam hävitatav, sest tal on tekkinud vastupanuvõime antibiootikumi suhtes. Antibiootikumiresistentseks muutunud bakterid võivad levida nii haiglates, hooldekodudes kui ka lihtsalt perekonnas inimeselt-inimesele.
Ja nüüd oluline fakt toidublogi kontekstis: resistentseks muutunud mikroobid võivad edasi kanduda otse loomade ja inimeste vahel ning keskkonna vahendusel loomadele või inimestele. Näiteks võivad linnufarmis antibiootikumide liig- või ebaõigest kasutamisest antibiootikumiresistentseks muutunud bakterid pesitseda müüdavas lihas ja sealtkaudu jõuda meieni. Kekava on teinud väga suuri investeeringuid, et kanad oleksid terved ning antibiootikume ei tuleks raviks üldse kasutada. Kui kanade elamistingimused on head, farmid puhtad, keskkond ei ole stressirikas, tunnevad kanad end hästi ja on terved. Mida vähem vajatakse loomahaiguste raviks antibiootikume, seda väiksem on antibiootikumiresistentsuse tekkimise tõenäosus!

Kel huvi AMR-st rohkem teada saada, soovitan lugeda neid ülevaatlikke artikleid:

Maaeluministeeriumi leheküljelt: Mida peaksid teadma antibiootikumiresistentsusest loomakasvatuses?

Terviseameti lehelt: Antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsus

Ja nüüd toidu juurde tagasi! Retsepti lugedes võib esmapilgul tunduda, et koostisaineid on hirmus palju ja kogu lugu parasjagu keeruline. Süvenedes aga on nii, nagu aasiapäraste roogade puhul ikka: muudkui sorts kalakastet ja laimimahla, veidi ingverit ja küüslauku ja nii need retseptiread muudkui aga venivad:) Keerulist pole siin küll midagi, lihtsalt arvestada tuleb kana marineerimiseks ja maapähklikastem jahtumiseks vajamineva jaga. Ma soovitangi esmalt pista kanatükid marinaadi, seejärel teha kaste ja panna see külmkappi jahtuma, jahtumise ajal valmistada salat ja siis asudagi juba grillima. Kel grillivõimalust pole, siis kanavardaid saab samahästi küpsetada ka ahjus- korduvalt järele proovitud!

Prindi

Grillitud kanavardad särtsaka nuudlisalati ja maapähklikastmega

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

Kanavarrasteks läheb tarvis:

500 g kanafileed

bambusvardaid (et vardad ei süttiks, leota neid eelnevalt u 30 minutit vees)

Marinaad:

2 riivitud või pressitud küüslauguküünt

1 sl riivitud ingverit

100 ml sojakastet

1 laimi mahl

musta pipart

Maapähklikastmeks läheb tarvis:

1 sl oliivõli

1 küüslauguküüs

1 mugulsibul

pool punast tšillit või näpuotsaga tšillihelbeid või -pulbrit

200 ml kookospiima

0,5-1 tl karripastat

1 sl agaavisiirupit (või mett, vahtrasiirupit, pruuni suhkrut)

1 sl kalakastet

125 g maapähkleid (või 4 sl maapähklivõid)

poole laimi mahl

Nuudlisalatiks läheb tarvis:

50 g keetmata riisinuudleid

1 punane sibul

2 kurki

2 tomatit

peotäis koriandrilehti

poole laimi mahl ja riivitud koor

2 sl kalakastet

1 tl agaavisiirupit (või mett, vahtrasiirupit, pruuni suhkrut)

1 hakitud küüslauguküüs

Juhised

Tükelda kana vardasse ajamiseks sobivateks tükkideks, umbes paarisentimeetristeks. Sega marinaadiks kokku kõik vajaminevad ained. Hoia kanatükke marinaadis vähemalt 45 minutit, veel parem kui selleks on aega paar tundi. Lüki kana eelnevalt 30 minutit külmas vees leotatud bambusvarrastele. Grilli kana küpseks. Vahepeal keera vardaid. Kokku kulub kana küpsemiseks grillil umbes 15 minutit. Kui soovid vardaid hoopis ahjus valmistada, siis ning küpseta neid 225 kraadi juures u 10 minutit või seni, kuni kana on küps.

Sel ajal, kui kana marinaadis maitsestub, valmista maapähklikaste. See peab enne söömist jahtuma, nii et arvesta ka jahtumiseks kuluva ajaga. Tegelikult võib maapähklikastme kasvõi päev enne valmsi teha ja külmkpis hoida. Sega enne laualetõstmist kaste läbi. Valmistamine käib nii: koori sibul ja küüslauk, haki koos tšilliga peeneks. Kuumuta paksu põhjaga potis või pannil oliiviõli. Hauta sibulat, küüslauku ja tšillit kergelt õlis läbi. Lisa kookospiim, karripasta, magustaja, kalakaste ja kuumuta läbi. Tõsta segu koos pähklite ja laimimahlaga blenderisse või köögikombaini ja mikserda ühtlaseks. Maitse ja kui tarvis, reguleeri maitset veel kas laimimahla, tšilli, magustaja või kalakastmega.  Lase kastmel külmkapis täielikult jahtuda, selle aja jooksul muutuvad ka maitsed sügavamaks.

Aeg valmistada salat. Alusta nuudlitest. Kuumuta vesi keema. Tõsta pott pliidilt ja aseta riisinuudlid 3-5 minutiks vette paisuma (keeta pole vaja). Seejärel loputa nuudlid kleepumise vältimiseks sõelal külma vee all.Sega kokku salatikaste. Pigista kaussi laimimahl, lisa kalakaste, agaavisiirup (või muu magustaja), tšilli ja purustatud küüslauk. Viiluta sibul õhukesteks ratasteks ja pane seniks kastmesse seisma kuni kurki ja tomatit tükeldad. Kurk lõika peenikesteks kangideks või ribasta aedviljalõikuriga. Tomat lõika kuubikuteks. Haki koriandrilehed. Sega kõik koostisained omavahel kokku.

Paku vardaid koos salati ja maapähklikastmega.

Postituse koostööpartner: Kekava Eesti

Peekonisse mässitud kanafilee brokoliga, sinepises kreemjuustukastmes

by 1 Comment

Õnneks on kujunenud nii, et meie peres on traditsiooniliselt vähemalt üks ühine söögikord päevas. Ja see on õhtusöök. Iga jumala päev kell seitse õhtul oleme kõik laua ääres, rääkimas oma päevast, tegemistest, plaanidest, mõtetest, muredest, rõõmudest. Naljaga pooleks klatšime tuttavaid, avaliku elu tegelastest rääkimata (nagu ikka tavaliselt eesti peredel kombeks, kas pole) ja kindlasti ajame ka niisama tühja loba ja lollitame, sest kes see jaksab kogu aeg asjalik ja konstruktiivne kuivik olla- eriti veel oma kodus oma kõige lähedasematega! Ühesõnaga, igal õhtul kell seitse. Aamen.

Ma ei tea, kuidas teiega lood, aga mul on igapäevaselt päris palju mõttemaadlust teemal: mida siis täna õhtusöögiks teha? Et laua ääres istuvad üsna erinevate maitsetega inimesed, on pidevalt nuputamist teemal, et tehtud toit oleks kõigile meele järgi. Ja et ka oma õhtuid mitte ainult köögis veeta (päeval on töö pärast niigi köögitunde päris korralikult), ka piisavalt lihtne ja kiire. Argiõhtutel ei tahaks küll üle tunni õhtusöögi tegemisele pühendada, nädalavahetustel on teised lood – siis võtan sageli pikemalt ette ja teen toite, mis tahavad rohkem aega ja pühendumist.

Kui on üldse üks tooraine, millest tehtud toidud lähevad meil peale kõigile, siis kindlasti on selleks kanafilee. Iseenesest piisavalt pretensioonitu, et kasutada miljonil erineval moel ja erinevate maitsestustega. Vokid, karrid, šnitslid, ahjuroad, pastad, salatid, kastmed-valik on tegelikult lõputu. Kanafilee praadimine on kindlasti kõige lihtsam, aga kui tahaks ka köögis võimalikult vähe peale kokkamist koristada, olen kanafilee pistnud hoopis ahju. Kui terve kana või koivad ja tiivad saavad ahjus suurepärased, siis filee võib ta ahjus paraku kuiv jääda. Üks lahendus selle vältimiseks on mässida kanafilee enne ahjus küpsetamist peekonisse. Niimoodi:

Peekonis jääb filee mõnusalt pehmeks ja mahlaseks, samal ajal kui peekon ise küpseb krõbedaks ja pealegi – no kellele siis ei maitseks peekon! :)

Samal ajal, kui kanafilee ahjus küpseb, valmib pannil kiire kreemjas kaste brokoliga. Proovisin viimati seda valmistada uue Gourmet Club-i kõrvitsa-sinepi kreemjuustuga ja tuleb tunnistada, et tulemus sai tõepoolest kreemine ja nii maitsev! Uued kreemjuustud kannatavad kuumutamist kenasti ega lähe tükki, nii et ses mõttes on nad kastmete valmistamiseks suurepärased. Kui on soovi sinepist maitset kastmesse veelgi lisada, siis loomulikult võib sinepit alati veelgi juurde panna! Ja juurde võib pakkuda keedetud kartuleid, kartuliputru, riisi, loomulikult salatit – mille järgi iganes isu veel on.

Maitsvaid õhtusööke kõigile!

Prindi

Peekonisse mässitud kanafilee brokoliga, sinepises kreemjuustukastmes

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kolmele-neljale

Koostisosad

Kana:

3 kanafileed (á 200 g)

150 g peekonilõike

kuivatatud punet või estragoni

soola, pipart

Kaste:

300 g brokolit (1 väike)

150 ml kanapuljongit

400 g (2 karpi) Gourmet Club kreemjuustu kõrvitsa ja Dijoni sinepiga

u 1 tl suhkrut (kreemjuust on kergelt hapukas, suhkur on maitse tasakaalustamiseks)

soola, pipart

murulauku

Juhised

Maitsesta kanafileed soola ja pipraga. Mässi iga kanafilee ümber peekon nii, et peekonilõikude otsad jäävad filee alla. Parem on kasutada pikki õhukesi peekonilõike (“american bacon”). Raputa peekonisse mässitud fileedele kuivatatud punet või estragoni. Tõsta ahjuplaadile või -vormi. Küpseta 180 kraadi juures 35 minutit. Tõsta kuumus 230 kraadini ja küpseta veel 5 minutit. Tõsta seejärel ahjust välja ja lase enne lahtilõikamist 10 minutit seista.

Sel ajal kui kana ahjus küpseb, valmista pliidil kaste. Tükelda brokoli. Sega pannil omavahel kanapuljong ja kreemjuust. Tõsta brokoli kastmesse, lase kaste keema ja keeda kaane all 10 minutit. Maitsesta suhkruga,  lisa ka soola ja pipart. Kui soovid, et kaste oleks paksem, keeda veidi aega ilma kaaneta. Tõsta kanafileed kastmesse. Raputa enne serveerimist roale värsket hakitud murulauku. Kanafileed võid lõigata enne taldrikutesse tõstmist viiludeks.

 Postitus valmis koostöös Gourmet Club-iga.

Salatilehe-tacod

by Leave a Comment

Meil on kujunenud nõnda, et korra nädalas teeme kodus midagi mehhikopärast- harilikult tortiljavräppe (teisiõnu burritosid) või tacosid. Lisaks sellele, et need maitsevad kõigile, on neid ka ülimalt hõlbus ja kiire valmistada – tavaliselt tõstan üldse kõik koostisosad lauale ja igaüks siis laob oma taldrikusse täpselt seda mida soovib. Mida värvilisem, seda parem!

Sellise eine puhul on alati ka emasüda rahul – harilikult kühveldab järeltulev põlv oma tortiljade vahele nii palju värsket ja värvilist, et rõõm vaadata. Nende tavaline tegevuskäik ongi selline, et esmalt taldrikule tortilja, sellele salatilehed, maitsestatud hakkliha ja lisaks nii palju aedvilju, kui mahub. Siis kõik see vräpi moodi rulli ja kõhtu!

Mina ise ei tunne sellise eine puhul tortiljast sugugi puudust ja tõstan kõik hoopis krõmpsuvale salatilehele! Saabuvat rannahooaega silmas pidades (eks see ole lihtsalt trafaretne sõnakõlks, mille all mõtlen pigem keha üldist heaolu ja kerget ning energilist enesetunnet) söön jahuseid asju täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Milleks oma keha tühja ja toitainevaese ballastiga koormata? Ja Frillice salat sobib selliste tacode tegemiseks ju suurepäraselt! Lehed on just paraja suurusega, krõmpsuvad ja piisavalt tugevad, et kõike head ja paremat endas hoida ja aidata taldrikult suhu transportida.

Prindi

Salatilehe-tacod

Valmistusaeg

Kokku

Kogus u 10 tk

Koostisosad

1 pea Frillice salatit

1 sl oliiviõli

150 g kanahakkliha

1-2 sl taco maitseainet*

10 kirsstomatit

1 punane sibul

1 avokaado

1 tšillikaun

veidi riivjuustu

laimisektoreid

värsket koriandrit

soola, musta pipart

soovi korral lisaks salsat

*kasutan tavaliselt valmis maitseainet pakist. Samas võib selle ka ise kokku segada, kasutades vürtsköömneid, kuivatatud punet, tšillipulbrit, paprikapulbrit, küüslaugupulbrit, soola, pipart.

Juhised

Kuumuta pannil õli. Prae selles kanahakkliha taco maitseainega küpseks. Lõika kirsstomatid väikesteks tükkideks, haki punane sibul. Puhasta avokaado ja lõika väikesteks kuubikuteks. Haki või viiluta tšillikaun.

Eralda salatipea lehtedeks ja laota need suurele taldrikule, puidust alusele või vaagnale. Tõsta igale salatilehele hakkliha, tomateid, sibulat, avokaado- ja tšillitükke. Puista peale veel riivitud juustu, pigista mõni laimimahlatilk ja lisa koriandrilehti. Valmis! Kui kasutad ka salsat, saab iga sööja seda ise oma tacole tõsta.

Sellised salatilehe-tacod sobivad suurepäraselt ka kergeks ampsuks ja nälja peletamiseks enne grillimist kasvõi suuremale seltskonnale. Ühest Frillice salatipeast sab umbes 10 lehte, sellega tuleks siis koguste planeerimisel arvestada. Tacod võib vaagnale valmis teha või siis tõsta kõik vajamineva eraldi kausside-taldrikutega lauale ja igaüks saab oma taco ise valmistada. Seltskondlik tegevus missugune! Kes liha ei soovi, siis väga hästi passivad siia ampsudesse ka punased oad. Neid võib ka lihtsalt veel lisada. Üldse, selliste tacode puhul on nii palju võimalusi ja variatsioone:

-hakkliha võib olla kas veise-, sea-, kana- või kalkuni-

-kasutada saab ka krevette, tuunikala vm merelist

-tükeldatud avokaado asemel võib teha hoopis guacamolet

-liha saab asendada punaste ubadega

-aedviljade osas võib lisada paprikatükke, porgandiribasid, idandeid vms

Nii või teisiti, sellised salatilehe-tacod väärivad kindlasti katsetamist ja miks mitte juba sel nädalavahetusel nende ampsude tegemine ette võtta – keerulist ega aeganõudvat pole siin ju midagi!


 See postitus sündis koostöös Grüne Fee-ga.

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

by 1 Comment

Vanarahval oli jälle õigus, tali ei jäänud taeva ja ilmateate järgi läheb üha külmemaks ja talvisemaks. Kirjutan postituse valmis, pakin asjad, haarame lapsed koolist, suusad-kelgud kaasa ja maale! Mitte et ma nüüd suuremat sorti talvefänn oleks, mkmm. Minu teemad on ikka kevad ja suvi. Jah, muidugi sai lapsena külmunud veetilk ninaotsas ja karupüksid lumekänkralised, tundide viisi ja hilise pimedani hangedes hullatud. Lumelõhn tuleb siiani ninna, kui sellele mõtlen. Aga praegu, kui Tallinna kesklinnas aknast välja vaadates põrnitsen tõtt lume asemel tänavatel vedeleva hallikas-pruun plägaga… siis no tõesti, ükski vägi ei kutsu mind välja. Linnas elades ei olegi võimalik külma aega nautida, sest see vähenegi talveilu, mis taevast saadetakse, sulatatakse-koristatakse ju kohe ära. Järgi jääb vaid kõle ja märg maeiteamisasi.  Nii et lumi linnas – tänan, aga tänan ei.  Seni aga, kuni pole plaani osa aastast mujal kliimas elada, ei ole ju võimalik ka talve oma elust kuidagimoodi välistada.  Nii et mis siin ikka viriseda. If you can’t beat them, join them! Seega, katsun ikka võtta talvest parima ja leida kasvõi mõneks päevaks oma talvevõlumaa üles. Loodetavasti see õnnestub nüüd maal perega nädalavahetust veetes. Maal on lund palju ja see on ilus valge. Puhas! Ehk jagatakse meile nädalavahetusel ka päikest, kuluks niiii hädasti ära, onju.

Nädalavahetusel on aega, et pista ahju hauduma üks korralik veiselihast pajaroog. Soojendav, tummine, jõulise maitsega. Selline, kus liha on nii pehmeks haudunud, et söö või lusikaga. Sellise pajaroa tegemiseks tasub valida lihatükk, mis on pärit kas lihaveise veise esi- või tagaosast. Sealsed lihased on rohkem vett ja vilet saanud, väga hea struktuuriga, sisaldavad enam sidekudet ja on palju maitserikkamad, kui filee. Piltidel oleva roa tegemiseks oli mul veise kaelatükk. Liha võib nööriga kokku siduda või mitte, see oleneb, milline tükk on. Kui on näiteks nn “praetükk”, mis on tavaliselt lõigatud tagaosast, siis sellist ühtlase kujuga tükki ei ole üldse tarvis siduda. Kui aga lihatükk on ebaühtlase pakusega, laperdav ja laialivajuv, võiks ta kööginööriga ühtlaseks siduda.
Lihast pajaroad on ju teada-tuntud laisa koka bravuuretteasted – suurt midagi tegema ei pea, paned liha potti, lisad maitseained ja vedeliku ning siis unustad ta sinna tundideks. Välja võtad imepehmeks ja maitsvaks haudunud pidusöögi! Ebaõnnestumiseks ma ruumi ei näe. Seekord olin eriti mugav ja ei valanud lihale seltsi isegi tavapärast punast veini ja puljongit, vaid hoopis Food Studio punase veini kastet, kus need kaks juba kokku keedetud on. Punaveinikastmes vaikselt ja rahulikult küpsenud liha sai tõeliselt hõrk ja mahlane. Kui jääb ühest söögikorrast järgi, siis hoia liha kuivamise vältimiseks kastmes. Järgmisel päeval soojendades on kõik see veelgi maitsvamaks settinud!

Mõnusat talvist nädalavahetust!

Prindi

Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kuuele-seitsmele

Koostisosad

1-1,5 kg hautamiseks mõeldud lihaveise liha

2 sl rapsiõli

2 sl võid

1 suur sibul

6 küüslauguküünt

2 porgandit

2 sellerivart

2 loorberilehte

1 sl kuivatatud tüümiani

3 nelgitera

10 musta pipra tera

5 vürtspipra tera

0,5 tl jahvatatud kaneeli

2 pakki (á 230 ml) Food Studio punase veini kastet

1 sl nisujahu (juhuks, kui soovid kastet paksendada)

50 g võid

4 sl hakitud värsket peterselli

1-2 tl suhkrut

soola, musta pipart

Juhised

Viiluta sibul. Vajuta küüslauguküüned suure noaga katki, hakkida ei ole tarvis.

Võta selline pann, kuhu lihatükk ära mahub. Kuumuta sellel õli ja võid. Pruunista lihatükk rasvaines igast küljest. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta seejärel haudepotti.

Prae samal pannil läbi sibul ja küüslauk. Tee seda madalal kuumusel, et nad kõrbema ei läheks. Tõsta potti liha seltsi. Lisa sinna ka porgandid ja sellerivarred. Või nad veidi väiksemaks tükeldada, aga tegelikult see ei olegi vajalik. Puista potti kõik maitseained, ka suhkur ja sool. Vala sinnasamasse ka punase veini kaste. Vedelik võiks ulatuda vähemalt pooleni lihatüki kõrgusest. Kui kastet tundub vähe olevat, lisa vett.

Kuumuta hautis pliidil 5 minutiks keema et ta kuumuse korralikult sisse saaks. Seejärel tõsta 130 kraadisesse ahju ja unusta pott sinna 4-ks tunniks.  Kui aeg möödas, võta pott ahjust ja tõsta liha välja. Soovi korral võib nüüd kastet paksendada. Selleks tõsta paar dl kuum kastet eraldi kausikesse. Lisa 1 sl nisujahu ja sega korralikult kastmevispliga, et tükke sees poleks. Vala potti tagasi, seg läbi. Lase kaste pliidil keema ja keeda paar-kolm minutit, kuni ta pakseneb. Lisa kuuma kastmesse tükikestena või, sega läbi.

Viiluta liha. Võid pakkuda liha eraldi ja kastet kõrvale, aga võid ka lihaviilud potti kastmesse tagasi tõsta ja pakkuda kõike koos.

Raputa serveerimisel lihale värsket peterselli ja jahvata veskist musta pipart. Kõrvale sobib suurepäraselt kartuli- või mõne muu juurika püree, ka kartul+porgand ja kartul+kõrvits on mõnusad kombod. Ja kindlasti rohelist salatit!

Käigud Lõuna- või õhtusöök

Koostööpostitus Food Studio puljongitega