Lõhecarpaccio õnnestumiseks on vaja ainult üht ja see on ülimalt värske lõhe. Valmistamine on juba lapsemäng. Oleks sobinud hästi see kukerpalle viskav purakas, keda me keskmise pojaga Sadama turu kalaletis nägime. Aga nii julge ma pole, et siplev kala kotis koju marsiksin ja siis kuidagi üritaksin talt viimastki elunatukest võtta. See jäägu … teistele:)
Aga sobib hästi muidugi ka juba noh, enam mitte visklev, peaasi, et oleksid olemas värske kala tunnused, mis on kirja pannud Vladislav Koržets oma lehel opikook.ee :
Kuidas valida värsket kala?
– Esimeseks lihtsaks mooduseks on kala nuusutada – kala lõhn peab olema värske, milline on aga värske kala lõhn, seda peaks küll igaüks ise teadma.
– Kala lõpused on ilusat erepunast värvi, mida vanem on kala seda tumedamaks muutuvad ka lõpused.
– Kala silmad on selged ning punnis.
– Torgates kala näpuga on tema liha nõtke, võttes kiiresti tagasi endise kuju.
– Soomused peavad olema ilusad ning kaetud kerge läbipaistva limaga.
Kui osta juba valmis lõhefilee, siis loomulikult jääb ära värskuse määramine lõpuste ja silmade järgi, küll aga saab kala nuusutada ja müüja käest küsida, kas on täna fileeritud ja letti pandud. Olen ise mitu korda nii teinud, küsinud ja öelnud, et tahan toorelt süüa ja kas on ikka piisavalt värske. Seni on oldud ausad, st öeldud ka, et vot selle panime eile juba siia välja ja siis ma muidugi ei osta.
Kui aga lõhe on värske ja ilus, siis see on temast üks väärt roog!
Jagub 4-le
400 g lõhefileed
4 sl sidrunimahla
4 sl oliivõli
värskelt jahvatatud musta pipart
meresoola või soolahelbeid
1 punane sibul (soovi korral)
rukolalehti
parmesani laaste
Lõika lõhefileelt rasvased ääred. Eemalda pintsettidega luud. Lõika filee nii õhukesteks lõikudeks kui võimalik. Laota lõigud ühe kihina neljale taldrikule. Sega kastmeks omavahel oliivõli ja sidrunimahl. Vala kaste ühtlaselt lõheviiludele. Raputa kalale meresoola või soolahelbeid ja jahvata värsket pipart. Lase marineeruda 15 minutit.
Vahetult enne serveerimist lisa portsjonitele soovi korral hästi peeneks hakitud punane sibul. Peale laota terved rukolalehed ja parmesani laastud.
Retsept ilmus ka Eesti Päevalehe lisas “Veinileht”, märts 2011
Seilasime, teame! See tähendab, et on olnud au seda häädust ise proovida ja oli nii värske ja hea nagu oleks kala veel kõhuski sabaga vehkinud :-)
Kui vaadata kaubanduses pakutavat, siis ma küll ei eelda, et igaüks teab värske kala lõhna :S. Ainult need, kel õnn teada kalameest, saavad nende teadmistega uhkeldada.
Ohh – milline hüva roog see on, kui õnnestub hea kala saada!