Küpsetame kodus! Seemnesepik ja nippe pärmitaina õnnestumiseks

Kribasin siia pika sissejuhatava lõigu viirusepuhangu teemadel. Ja kustustasin just kogu kirjapandu ära. Täiesti mõttetu tekst. Niigi on kogu virtuaalne (ja mitte ainult) ruum meie ümber SEDA teemat täis ja mul ei ole ju tegelikult mitte midagi uut ega maailmamuutvat öelda.

Keskenduksin hoopis kõige parema meelega lihtsalt sellele, et hoiame kodudes ja oma lähikonnas ikka sooja ja rõõmsameelset vaibi üleval. Ei ole ükski asi siin ilmas igavene ja läheb mööda ka see keeruline aeg. Katsume siis sellest olukorrast läbi seilata võimalikult optimistlikul moel, olles rahulikud ja mõistlikud. Kui kogu selle jama juures üldse midagi head on, siis ehk see, et inimesed leiavad suudavad (mõnel juhul lihtsalt on sunnitud suutma) aja maha võtta ja leida taas rõõmu väikestest ja lihtsatest, aga sisukatest ja elu päriselt ilusamaks tegevatest asjadest. Mis muidu ehk jäid tühja tuututamise, pöörase rapsimise ja mõttetu välise blingblingi varju.

Kokkamine on teema, mille hea mõju stressisituatsioonides on ammugi rõhutatud. Kokkamine on loominguline tegevus ja see pakub rahuldustunnet. Sa teed midagi oma kätega, lood ja pakud naudingut! Kokkamine pakub ühistegevust, lihtsama söögitegemisega saavad hakkama lapsedki ja see on neile igati tore ajaveetmisvõimalus praegu, kui suurem osa päevadest peab mööduma koduseinte vahel. Eks iga söögi tegemine pakub võimalust keskenduda millegi loomisele, valmimisele ja lülitada end mõnekski ajaks välja ümbritsevast virvarrist. Et te ei arvaks, et ma siin niisama tühja mula ajan, siis kokkamise positiivse mõju kohta on kirjutatud teadustöidki, näiteks see 2017. aastal ajakirjas “Health Education & Behavior” avaldatud artikkel pealkirjaga “Psychosocial Benefits of Cooking Interventions: A Systematic Review”. Kodusel söögitegemisel leiti artiklis olevat positiivne mõju nii ärevuse kui kurvameelsuse sümptomite vähendamisele. Kodus kokkamine tõstab enesehinnangut ja üldist enesetunnet. Söögitegemine on suunatud konkreetsele tulemusele, st on sihipärane tegevus, mis viib millegi konkreetse, käega katsutava, ahvatlevalt lõhnava ja toredasti maitsvani. Eriti hästi pidavat rahustava ja lohutavana toimima küpsetamine!

Küpsetamisest rääkides, panin mõni aeg tagasi Tartu Milli palvel kirja mõned lihtsad nipid pärmitainast hõrgutiste õnnestumiseks. Olgu nad siin blogis ka nüüd olemas, et meil kõigil saiad-leivad, kuklid-pirukad ikka toa turvaliselt saialõhnaliseks muudaks ja sooja tunde südamesse võluksid. Loo lõpust leiad maitsva ja lihtsa sepiku retsept ka. Kui praegu kodust (või ka poest) sai otsa saanud, polegi ehk vaja tormata kusagile seda nui neljaks taga ajama. Sega ise tainas ja paari tunni pärast saadki ahjust pätsi kohevat seemnesepikut. Pole vaja supermarketisse kondama minna ja boonusena oled küpsetades andnud korraliku boost-i oma õnnetundele. Sepikut jagub mitme päeva võikudeks, viile saad edukalt ka röstida.

NIPPE, ET KODUSED PÄRMITAINAST KÜPSETISED ÕNNESTUKSID

Käega löömiseks ei ole aga üldse põhjust ja lohutuseks on hea teada, et ilmselt on ka parimad kodupagarid esimestel küpsetamistel teadmatusest ja kogematusest “käkke kokku keeranud”. Tegelikult ei ole pärmitaina tegemine sugugi keeruline. Tulemuse võivad ära rikkuda mõned väikesed vead. Et neid vältida,on vaja järgida mõnd olulist reeglit, mida alati lakoonilistes retseptides (à la kaalu, sega, sõtku, vormi ja küpseta) välja toodud polegi. Panen need siia kirja, ehk on kellelegi abiks ja hea endalgi teinekord meelde tuletada!

Temperatuur. Pärmitainas ei kerki, kui toiduained on liiga külmad või liiga kuumad. Näiteks tuleb või peale sulatamist jahutada, muidu tapab liigne kuumus pärmiseened. Külmkapikülmad munad aga aeglustavad kerkimisprotsessi. Kõik toiduained peaksid tainast tehes olema toasoojad. Vedelik tuleb soojendada värske pärmi puhul 37 kraadini, kuivpärmi puhul kuni 42 kraadini.
Kergitamine. Kuldreegel on kergitamiskohaks valida soe (28-35 kraadi) tuuletõmbuseta paik, näiteks põrandaküte või kergitamisrežiimiga ahi. Puista tainale imeõhuke kiht jahu, kata tainakauss köögirätiku või toidukilega. Tainas on kerkinud piisavalt, kui on saavutanud kahekordse mahu. Seejärel vormi küpsetised ja lase enne ahjupanemist toatemperatuuril kaetult veel pool tundi kerkida. Soe ruum iseenesest muide ei ole taina kerkimise eeltingimus. Pärmitainas kerkib ka külmkapis, see võtab lihtsalt rohkem aega. Näiteks selle pizza bianca tainast kergitan 18-20 tundi külmkapis.
Sõtkumine. Kuivpärm segatakse jahuga, presspärm vedelikuga. Lisa tainasse alustuseks umbes kolmveerand vajaminevast jahukogusest. Klopi vedelapoolset tainast, nii lisad kohevuse tekitamiseks vajaminevat õhku. Seejärel sõtku sisse ülejäänud jahu. Kogu retseptis antud jahu ei pruugi ära kuluda. Lisa kogu ülejäänud jahu siis, kui tainas tundub liiga vedel. Liiga suur hulk jahu muudab taina ja sellest tehtud küpsetised kõvaks ja puiseks. Hea pärmitainas on pigem pehme (aga mitte vedel), kui kõva. Sõtkumisel on headeks abimeesteks tainakonksudega varustatud köögikombainid. Loomulikult saab hea taina ka käsitsi sõtkudes., selleks kulub u 10 minutit. Sõtkumisaluse ja käed võib teha jahuseks või hoopis hästi kergelt õliseks. Korralikult sõtkutud pärmitainas on elastne, läikiv ja siidine.
Küpsetamine. Määri vormitud ja kergitatud küpsetisi enne ahjupanemist lahtiklopitud muna ja vee seguga (1 muna, 2 sl vett). Enne küpsetamist peab ahi olema saavutanud õige temperatuuri, st eelkuumutatud. Ahjuust ära ava, saad oma kätetöö tulemuse kujunemist ju jälgida läbi ukseklaasi. Ahjud on erinevad, nii et hea on siiski ahjus toimuval silm peal hoida. Kui märkad liigkiiret pruunistumist, alanda temperatuuri 10-15 kraadi. Ja vastupidi – kui küpsetamine tundub liiga kaua aega võtvat ja küpsetised ei taha kuidagi kuldset värvi võtta – tõsta veidi temperatuuri. Ahjukuumad küpsetised kata puhta rätikuga, nii jääb koorik pehmem.

Ja siin lubatud seemnesepiku retsept!