Aeglaselt küpsenud veiseliha punase veini kastmes

Vanarahval oli jälle õigus, tali ei jäänud taeva ja ilmateate järgi läheb üha külmemaks ja talvisemaks. Kirjutan postituse valmis, pakin asjad, haarame lapsed koolist, suusad-kelgud kaasa ja maale! Mitte et ma nüüd suuremat sorti talvefänn oleks, mkmm. Minu teemad on ikka kevad ja suvi. Jah, muidugi sai lapsena külmunud veetilk ninaotsas ja karupüksid lumekänkralised, tundide viisi ja hilise pimedani hangedes hullatud. Lumelõhn tuleb siiani ninna, kui sellele mõtlen. Aga praegu, kui Tallinna kesklinnas aknast välja vaadates põrnitsen tõtt lume asemel tänavatel vedeleva hallikas-pruun plägaga… siis no tõesti, ükski vägi ei kutsu mind välja. Linnas elades ei olegi võimalik külma aega nautida, sest see vähenegi talveilu, mis taevast saadetakse, sulatatakse-koristatakse ju kohe ära. Järgi jääb vaid kõle ja märg maeiteamisasi.  Nii et lumi linnas – tänan, aga tänan ei.  Seni aga, kuni pole plaani osa aastast mujal kliimas elada, ei ole ju võimalik ka talve oma elust kuidagimoodi välistada.  Nii et mis siin ikka viriseda. If you can’t beat them, join them! Seega, katsun ikka võtta talvest parima ja leida kasvõi mõneks päevaks oma talvevõlumaa üles. Loodetavasti see õnnestub nüüd maal perega nädalavahetust veetes. Maal on lund palju ja see on ilus valge. Puhas! Ehk jagatakse meile nädalavahetusel ka päikest, kuluks niiii hädasti ära, onju.

Nädalavahetusel on aega, et pista ahju hauduma üks korralik veiselihast pajaroog. Soojendav, tummine, jõulise maitsega. Selline, kus liha on nii pehmeks haudunud, et söö või lusikaga. Sellise pajaroa tegemiseks tasub valida lihatükk, mis on pärit kas lihaveise veise esi- või tagaosast. Sealsed lihased on rohkem vett ja vilet saanud, väga hea struktuuriga, sisaldavad enam sidekudet ja on palju maitserikkamad, kui filee. Piltidel oleva roa tegemiseks oli mul veise kaelatükk. Liha võib nööriga kokku siduda või mitte, see oleneb, milline tükk on. Kui on näiteks nn “praetükk”, mis on tavaliselt lõigatud tagaosast, siis sellist ühtlase kujuga tükki ei ole üldse tarvis siduda. Kui aga lihatükk on ebaühtlase pakusega, laperdav ja laialivajuv, võiks ta kööginööriga ühtlaseks siduda.
Lihast pajaroad on ju teada-tuntud laisa koka bravuuretteasted – suurt midagi tegema ei pea, paned liha potti, lisad maitseained ja vedeliku ning siis unustad ta sinna tundideks. Välja võtad imepehmeks ja maitsvaks haudunud pidusöögi! Ebaõnnestumiseks ma ruumi ei näe. Seekord olin eriti mugav ja ei valanud lihale seltsi isegi tavapärast punast veini ja puljongit, vaid hoopis Food Studio punase veini kastet, kus need kaks juba kokku keedetud on. Punaveinikastmes vaikselt ja rahulikult küpsenud liha sai tõeliselt hõrk ja mahlane. Kui jääb ühest söögikorrast järgi, siis hoia liha kuivamise vältimiseks kastmes. Järgmisel päeval soojendades on kõik see veelgi maitsvamaks settinud!

Mõnusat talvist nädalavahetust!

Koostööpostitus Food Studio puljongitega