Jõhvikaparfee

Jagan täna teiega üht oma lemmikut jäätiste seas. Ehkki, parafraseerides tuntud tsitaati kultuslikust Eesti mängufilmist: see polegi jäätis, see on rohkem pooljäätise moodi jäätis! Magustoitude terminoloogia järgi on jah parfee tõepoolest pooljäätis. Valmistamine on väga lihtne, jäätisemasinat tarvis pole, aeg kulub vaid külmutamisele. Parfee koostises on alati kindlasti munakollased, suhkur ja vahukoor. Lisandid võib valida meelepärased. Mulle meeldib väga parfee, kus on kasutatud mõrkjaid marju – jõhvikaid, pihlakaid, pohli või astelpajusid.

Olen jõhvikaparfeed teinud palju kordi ja alati on ta saanud kiidusõnu. Eriti hästi sobib see magustoiduks suuremale seltskonnale, sest tast saab lõigata 12-14 viilu, oleneb perenaise/-mehe lahkusest viilude paksuse osas :). Lisan ka veidike želatiini, sest nii saab tekstuur parem, ei teki jääkristalle. Želatiini plussiks on ka see, et kui parfee hakkab söömist oodates juba sulama, ei valgu ta laiali, vaid hoiab kuju kauem. Kusjuures, huvitaval kombel on veidi sulanud jõhvikaparfee nii nostalgiliselt roosamanna maitsega. Beseed ei pea ju tegelikult parfee juurde tegema, ta maitseb hästi niisamagi. Kui aga niikuinii parfee valmistamisest munavalged üle on, miks mitte nad siis plaadiga ahju pista ja hiljem parfee kaunistuseks kasutada.

Magusmõrkjas jõhvikaparfee sobib imehästi nii Eesti sünnipäevakuule hoo sisse lükkamiseks kui ka peolauale. Maiuse saab varem valmis teha, nii et tähtsal hetkel pole muud, kui õrnroosa hõrgutis sügavkülmast välja tõsta, viilud lõigata ja taldrikutesse serveerida.

 Koostööpostitus D-kokaraamatuga