Huvitav, kas siin on veel lugejaid, kes mäletavad aegu, kui selle blogi nimi oli rheum-rhaponticum.blogspot.com? Seitse aastat tagasi tõepoolest nii oli. Vaatamata sellele, et tollast blogi nime oli mul omalgi kummaline välja öelda, rääkimata kirjutamisest (iga jumala kord kontrollisin üle, kas kõik h-d ikka said õigele kohale), ei suutnud ma vastu panna kiusatusele nimetada vastloodud blogititt oma suure lemmiku, rabarbri, ladinakeelse nimetusega. Oh aegu…
28. mail ongi blogil 7-aastane sünnipäev ja olgugi, et nimi ammugi uus, tundub seesama rabarberigalette sünnipäeva tähistamiseks täiuslikult sobivat. Küpsetis täpselt minu maitsele.
Viimasel paaril aastal olen blogi sünnipäeva üldse maha maganud, olgu siis käesolev postitus juba igaks juhuks ette ära tehtud sünnipäevapostitus. Õigel päeval saangi rahus galette’i süüa ja mõelda, mis karussellile end õieti 7 aastat tagasi istuma sättisin. Ja tänada mõttes kõiki, kes mu siinsetel tegemistel silma peal viitsivad hoida. Suur aitäh teile.
********************
Aga mis rabarberigaletti puudutab, siis jep, täpselt nii ongi, nagu pealkirjas öeldud. Rustikaalne rabarberigalette võlub oma lihtsusega. Vabakujulise piruka tegemine ei nõua kuigipalju nikerdamist, aga õhuke tainakiht ja rohke rabarbritäidis teevad temast vastupandamatu suutäie. Kui soovid, tee ühe suure piruka asemel mitu väikest portsjonpirukat.
Apelsin ja ingver on rabarberile vägagi sobivad kaaslased. Siin retseptis kasutasin veriapelsini, aga loomulikult on ka tavaline apelsin igati hea valik.
Rabarberigalette
Põhi:
250 g nisujahu
150 g külma võid
2 sl suhkrut
näpuotsaga soola
4 sl külma vett
Täidis:
300 g rabarbrit
paarisentimeetrine jupike ingverit
1 veriapelsini riivitud koor (jäta veidi riivitud koort kaunistamiseks)
2 sl veriapelsini mahla
5 sl suhkrut
lisaks: määrimiseks muna, 2 sl mandlilaaste, tuhksuhkrut
Vala jahu kaussi. Aseta jahule külma või tükikesed. Lisa suhkur ja sool. Tee sõrmede vahel või köögikombaini abil puru. Lisa vesi ja sõtku kiiresti ühtlane tainas. Hoidu üle töötlemisest, nii jääb tainas krõbedam. Vajuta tainas lapikuks paksuks kettaks, keera toidukilesse ja hoia pool tundi külmas.
Samal ajal valmista täidis. Tükelda rabarber ja tõsta kaussi. Koori ingver, riivi rabarberi hulka. Lisa ka riivitud apelsinikoor ja apelsinimahl. Puista hulka suhkur, sega kõik läbi.
Võta tainas külmast. Rulli vajadusel jahu kasutades õhukeseks 27 cm diameetriga kettaks. Võid teha seda küpsetuspaberil. Tõsta küpsetuspaber nüüd ettevaatlikult ahjuplaadile. Tõsta tainakettale täidis, nii et äärtest jääb 5 cm vabaks. Keera ääred täidise peale, näpista ja voldi kergelt sõrmedega. Tulemus ei pea kohe kindlasti olema täiusliku kujuga, galett ongi vabakujuline.
Määri pirukaservad lahtiklopitud munaga. Puista servadele mandlilaastud.
Sedamoodi on galette valmis ahju minema:
Küpseta 180 kraadises ahjus u 45 minutit, kuni tainas on küps ja krõbe ning rabarber pehme.
Lase pirukal enne söömist u 30 minutit jahtuda. Puista servadele tuhksuhkrut ja rabarberile sutsuke riivitud apelsinikoort.
Naudi niisama või koos jäätise, vanilllikastme või paksu Kreeka jogurtiga.
Retsept on kirjas ka D-kokaraamatus.
ülimalt ilus ja ahvatlev pirukas! ja ma mäletan veel neid aegu, mil keeruline oli Su blogi inimestele soovitada:D aga aitäh hoopis Sulle imeilusa blogi eest ja jõudu järgmiseks 7ks aastaks (ja siis edasi seitsmeks ja edasi ja …)! 🙂
Kas taigna ja täidise võiks ka nt õhtul valmis teha, külmikusse panna, et siis hommikul jääks rullimise ja ahjupanemise vaev? Sooviks kolleegidele kooki panna, aga värske ja soe on ikka etem 🙂
Aitäh-aitäh, Silja 😀
Oih, vabandust, et vastus nii hilja tuleb, kuidagi jäi see küsimus siin kahe silma vahele. Kui vahva plaan töökaaslasi rabarberipirukaga üllatada! Jaa, täitsa vabalt võib taina ja täidise varem valmis teha! Võta lihtsalt hommikul veidi enne rullimise algust tainas välja, et ta liiga kõva ei oleks.
Kui Sa nüüd meelde tuletasid, siis jaa, ma mäletan Su algusaegade rabarbri-blogi! Õnne igaljuhul ja pikka iga. Hea kindel koht, kuhu kiigata, kui "ma-ei-tea-mida-süüa-teha" peas kummitab. Kohe-kohe proovin piruka ka ära.
Aitäh, Marianne!