Sel suvel saab ühe linnukese lisada pikalt plaanis olnud, aga seni proovimata hoidiste nimekirja. Ketšup-check!
On vist ütlemata selge, aga ikkagi: omatehtud ketšup maitseb palju naturaalsemalt, värskemalt, tomatisemalt, kodusemalt, kui ükski punasesse plastmassi pakendatud poes müüdav kraam. Tõuke kodutehtud ketšup lõpuks ära proovida andis tegelikult töö, Tiiu augustinumbri teemaks olidki justnimelt tomatihoidised. Esimese laari keetsin juba juulis, kui tomatid ei olnud veel tegelikult oma parimas vormis. Aga vaatamata sellele sai ketšup superhea! Aga nüüd, praegustest üliküpsetest lihakatest ja magusatest tomatitest tuleb kindlasti veelgi parem. Homme panen uue ketšupilaari tulele!
Aa, ja see paksendamise värk tahaks vist selgitamist: mulle igaljuhul tundus, et lihtsalt keemisel saadud mass oli liiga vedel. Seega lisasin paksendamiseks veidi nisujahu. Jahu maitset polnud üldse tunda, teda ju nii vähe selle tomatikoguse kohta tegelikult. Aga ketšup sai täitsa õige konsistentsiga. Nii et paksendamine on maitse asi, see ei pruugi üldse vajalik olla ja muidugi sõltub tomatitest ka. Et kuidas neis mahla-viljaliha tasakaal parasjagu on.
Paljudes ketšupiretseptides kooritakse tomatid enne keetmist. Ma läksin seda teed, et keetsin küll saba ja karvadega, st koore ja seemnetega, aga ajasin massi veel pärast saumikserdamist läbi sõela.
Ketšup
umbes 1 liiter
2 kg tomateid
1 punane paprika
1 punane tšilli
1 sibul
1 kaneelipulk
10 musta pipra tera
5 vürtsitera
100 ml 5%list õunaäädikat
120 g pruuni roosuhkrut
1 tl soola
1 tl Worcestershire’i kastet
Paksendamiseks (kui üldse on tarvis paksendada, vt selgitust alguse tekstis):
2 sl nisujahu
25 ml 5%list äädikat
Poolita tomatid. Puhasta paprika ja tšilli seemnetest ja südamikust, tükelda. Viiluta sibul.
Aseta kaneelipulk, pipra- ja vürtsiterad marlile ja seo nööriga pakikeseks. Tõsta tomatid, paprika, tšilli, sibul, õunaäädikas, 100 ml vett, suhkur, sool ja maitseainekotike suurde potti.
Keeda vaiksel tulel podisedes tund aega. Sega aeg-ajalt. Eemalda maitseainekotike.
Püreesta poti sisu saumikseriga. Aja ketšupimass läbi sõela, nii et selle peale jäävad ainult pildilgi näha olevad tomatiseemned ja saumikseris purustamata jäänud kooreribakesed. Need viska ära.
Kraabi kokku ka sõela alla kinni jäänud tomatipasta ja lisa ketšupile.
Lase ühtlane ketšup uuesti keema. Paksendamiseks sega omavahel nisujahu, õunaäädikas ja veidi kuuma ketšupit, nii et moodustuks ühtlane pasta. Vispelda see ketšupi hulka. Jälgi, et sisse ei jääks väikesi jahuklimpe. Keeda ketšupit veel 15 minutit. Lisa Worcestershire’i kaste. Aja vajadusel veel kord läbi sõela ja kurna kuumalt steriliseeritud pudelitesse või purkidesse.
Oo, mulle meeldib see sõel. Kust see pärit on?
Uurisin seda sõela nüüd igast kandist, mingit silti paraku ei leidnud. Aga mulle tundub, et see on meile laekunud Ikea köögiosakonnast.Pead ei julge anda:)
VÄGA maitsev ketšup tuli.
Vee jätsin lisamata ja konsistents lõpuks oli väga hea!
Väga hea meel kuulda, et maitseb! Tänud tagasiside eest. Ja tõesti, kui vett ei lisa, siis tuleb paksem. Tomatid on samas ka nii erineva mahlasisaldusega… Seda paksendamise/mitepaksendamise asja peab alati ketšupiteo käigus vaatama ja otsustama.
Väga tänuväärt retsept. Kaua see ketsup muidu purgis vastu peab? Kas seisab talv läbi kevadeni või peab varem ära kasutama?
Kristiina, ma hoian külmkapis. Aasta seisab ilusti, järele proovitud :)
Väga maitsev, aitäh suurepärase retsepti eest!