Klassikalisele Tosca koogile krõbeda mandlikatte alla õunatäidist peites saab mahlase ja mõnusalt õunase kohvi- või teekõrvase.
Karamelliseerisin õunad enne koogile panekut. Tegelikult võib muidugi ka lihtsalt õunalõigud küpsetamata põhjale laduda ja hiljem lisada mandlikatte. Aga et karamelliseeritult on õunakiht ekstra hea, tasub kindlasti see väike sammuke ette võtta.
Põhi:
2 muna
1 dl suhkrut
150 g võid, sulatatult
noaotsaga soola
2,5 dl nisujahu
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
0,5 dl piima
Õunakate:
3-4 õuna
40 g võid
1 dl suhkrut
Mandlikate:
60 g võid
1 dl suhkrut
1 sl nisujahu
0,5 dl piima
100 g mandlilaaste
Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks.
Sega omavahel kuivained, lisa ettevaatlikult segades muna-suhkruvahule.
Sega tainasse ka piim ja sulatatud ning jahutatud või.
Kata 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, määri servad võiga.
Vala tainas vormi ja küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.
Põhja küpsemise ajal valmista õunatäidis ja mandlikate.
Õunatäidise jaoks puhasta ja viiluta õunad. Sulata pannil või, lisa suhkur ja kuumuta vaiksel tulel aeg-ajalt segades, kuni suhkur on lahustunud. Lisa pannile õunaviilud ja küpseta neid või-suhkru segus umbes 15 minutit, aeg-ajalt õrnalt segades.
Tõsta pann tulelt.
Mandlikatte tegemiseks kuumuta kõik koostisained potis keemiseni.
Märkamatult on toimetades möödunud 20 minutit ja aeg põhi ahjust välja võtta. Laota põhjale karamelliseeritud õunaviilud, nendele määri mandlikate.
Tõsta ahju kuumus 225-le ja küpseta kooki veel 10 minutit.
Lase koogil vormis jahtuda. Seejärel eemalda vormist ja lase hea maitsta! Ka järgmisel päeval on hea, võib-olla isegi maitsvam, kui justvalminult:)
P.S. Kui keegi veel retsepti lugedes ei märganud, siis juhin igaks juhuks tähelepanu, et jah, selles koogis on 250 g võid! Ja kõik see mõnus koorevõi on maitses, pehmuses ja üldse, kogu koogi olemuses tunda. Võifoobid võivad vabalt jätta koogi küpsetamata, aga kõigile teistele head isu!
Kook kadus laualt hetkega:) Kahjuks ei teagi nüüd, kui hästi see kook veel teisel päeval maitseb. Siit ka küsimus – millised oleksid kogused plaadikoogi jaoks? Kas võib kahekordistada?
:) ei imesta, et väheks jäi – see on tõeliselt hea kook! Ma ei ole kunagi plaadikoogina seda teinud, küll aga kaks ümmargust korraga. Aga plaadil, hmm… tundub, et koguseid läheks tegelikult umbes kahe- ja kolmekordse koguse vahel päris sellise suure ahjuplaaditäie jaoks. Nii et tegelikult ma vist kolmekordistaks. Kui on väiksem plaat, siis jagub kahekordsest.
Hea kook, aga pealmist osa oleks võinud rohkem olla. Järgmisel korral teen suuremas vormis ja mandli ning õunaosa kahekordistan. Jõudu edaspidiseks!��
Meie pere armastab seda mandlikatet väga. Ja üldse mitte ainult Tosca koogi kattena. Selle mandlikatte all olen katsetanud igasugu põhjasid ja täidiseid. Nüüd, asjaolude tõttu, katsetasin mandlikatet nii, et või asendasin kookosrasva, piima õunamahla ja nisujahu riisijahuga – sõime ja nautisime sama innukalt.
Minu meelest jäi põhi veidi liiga paks. Oleks vôinud olla nôksa ôhem ja mandlikatet tôepoolesr rohkem.
Tere, Mai! Klassikaline Tosca ongi jah selline paksema põhjaga. Tegelikult olen sinuga täitsa nõus, et põhi võikski õhem olla – mis sest tainast ikka nii palju süüa:) Õnneks saab seda retsepti sättida nii, et teed poole põhjast ja topelt katte – kavatsen selle nüüd lähemal ajal ära proovida!