Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

Rahvusköögid

Rukkijahust lameleib köömnekohupiima, kartulite ja kukeseentega

by Leave a Comment

Eks igaühel ole toitude seas lemmikud. Pean silmas mitte eraldi mingit konkreetset toitu, pigem üldisemaid kategooriaid. Kellele näivad koogid täiesti vastupandamatud, kes tunneb nõrkust salatite vastu. On lootusetuid supifänne ja andunud pastakummardajaid. Jne. Võib-olla olen seda varemgi blogis mõista andnud, aga teen siis seda taas ja tunnistan, et minu põlved lähevad nõrgaks kõiksugu soolaste pirukate peale. Erinevad tainad ja täidised, maitsed ja tekstuurid, taimsed või liha-kalaga – seni, kuni tegu on värske ja hingega tehtud pirukaga, ei suuda ma sellele ei öelda. Midagi turvalist on neis ahjus küpsenud väiksemates või suuremates hõrgutistes. Midagi, mis tekitab koduse ja sooja tunde. Hea tunde. Blogissegi on kogunenud juba paras hulk pirukaid, neid leiab rubriigist (üllatus-üllatus!) “pirukad”.

Ja taas siis üks täiendus pirukaliste hulka. Mis saaks tänasesse päeva paremini sobida, kui just eestipärastest koostisosadest tehtud küpsetis. Rukkijahu, kohupiim, köömned, kartul, seened – no mida sa hing veel ühelt taasiseseisvumispäevale pühendatud suupistelt saada tahad! Tegu on lihtsa, aga väga maitsva rukkise lameleivaga, millel õhukese kihina köömnetega maitsestatud kohupiim, lisaks saledad kartuliviilud ja kukeseened. Kui leivad ahjust väljas, võiks maitseks ja värskuseks peale raputada veel tilli (eriti mõnusad on praegused maitserikkad õisikud) ja rukolalehti. Otse loomulikult on need leivad parimad ahjusoojadena! Nii et kohe kui ahjust väljas, puista rohekraami peale, lõika tükkideks ja naudi mõnusat Eestile pühendatud suupistet.

Siin leivad enne ahjuminekut, puudu veel õhukesed kartuliviilud ja kukeseened, mis tuleks kohupiimale laotada.

Prindi

Rukkijahust lameleib köömnekohupiima, kartulite ja kukeseentega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kaks tükki

Koostisosad

Põhi:

125 g rukkijahu (kasutasin rukkikroovijahu)

0,5 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

200 g hapukoort

40 g võid (sulatatult)

Köömnekohupiim:

200 g kohupiima

u 1 tl köömneid

soola

Kate:

1 kartul (koorega)

peotäis, u 150 g kukeseeni

soola, musta pipart

tilliõisikuid ja rukolalehti

Juhised

Sega omavahel rukkijahu, sool ja küpsetuspulber. Lisa hapukoor ja sulatatud või, sega lusikaga ühtlaseks. Tulemuseks peaks olema keskmiselt paks kleepuv tainas. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Tee käed jahuseks ja jaga tainas kaheks. Vormi ahjuplaadil kaks piklikku leiba. Tainas on tõepoolest kleepuv, nii et kasuta vormimisel julgelt jahu.

Sega kohupiim soola ja köömnetega. Määri kohupiim spaatli abil leibadele.

Lõika kartul imeõhukesteks viiludeks. Laota köömnekohupiimale. Haki kukeseened väiksemaks ja lisa needki. Maitsesta soola ja pipraga.

Küpseta leibasid 220-kraadises ahjus (eelkuumutatud!) umbes 20 minutit, kuni leivad hakkavad pruunistuma.

Tõsta plaat ahjust ja puista leibadele hakitud tilli(õisikuid) ja rukolalehti. Lõika leivad enne söömist sektoriteks või meelepärase kujuga väiksemateks tükkideks.

Parim ahjusoojalt!

Kõrvale sobib hästi värske kurgi salat või hapukurgid.

Käigud Koogid,küpsetised

Köök Eesti

Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.

Aromaatne supp gyozade ja värske aedviljaga

by 2 kommentaari

See suvi on mitmeski mõttes eriline. Erakordsest soojusest, päikeseküllastest päevadest, sajandi suvest ja kõigest ilmaga seonduvast ma üldse ei hakka rääkima, seda teavad ja tajuvad niigi kõik. Minu isikliku mikromaailma suve teeb erakordseks pigem see, et  et esimest korda viimase 16 aasta jooksul (just nii vana me Saskia ongi) möödub suvi ilma tütreta, kes on mitu kuud Hiinas, Pekingis. Muidugi on mul ääretult hea meel, et tal on võimalus oma suve veeta just seal. Töötades, elades ja iseseisvudes täiesti teistsuguses kultuuriruumis. Kogedes midagi, millest mina 16-aastasena ei osanud undki näha. Ja olen nii uhke ta üle, et saab üksinda nii teistsuguses, enamjaolt täiesti umbkeelses paigas ilusti hakkama, on rõõsa ja rahul. Enne äraminekut arvasime kõik, ta ise samuti, et eks hull koduigatsus kindlasti tabab. Aga katsugu siis mitte väga kurvameelseks minna ja mõelda sellele, et kaugel kojusõitki enam. Mingit märgatavat koduigatsust aga pole. Eks seegi teeb asja lihtsamaks, et saame iga päev ju suhtlemisäppide kaudu näha- kuulda, päevaseid tegemisi üksteisega jagada, lihtsalt lobiseda ja itsitada. Ja saata talle pilte taevast. Jah, sinisest taevast! Sest see on asi, millest Pekingis pesitsev Eesti tüdruk puudust tunneb! Tohutult saastunud õhk ja sudu lasevad Pekingis taevast, seda päris sinist taevast, näha ülimalt harva. Nii et juba seetõttu, et näeme veel taevast – seda tavalist ja igapäevast, millele ju mingit tähelepanugi ei pööra – elame meie siin Eestis luksuses. Tundsin sedasama ahistavat taeva puudumise tunnet kevadel Istanbulis, kui läksime hommikul parki vaatama päikesetõusu, mis kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud olema võrratu värvidemäng linna kohal…aga tutkit. Ehkki ilm oli pilvitu. Kusagilt sudu vahelt oli aimata, et kusagil see va päike on, aga üldiselt oli kõik lihtsalt üks hägune sigrimigri. Meie teejuht ütles, et Istanbulis on see olnud nõnda juba 2 aastat ja üha hullemaks läheb. Ka päikeselistel päevadel tuleb valgus läbi sudu, õhk on niivõrd saastunud. Kurb. Seda enam tuleb väärtustada meie luksust näha sinist taevast, lõkendavat päikest ja siravaid tähti augustikuises öös. Loodetavasti ei kao need kunagi.

Aga korra veel Saskia juurde tagasi. Mulle teeb rõõmu, et ta on avastanud enda jaoks palju uusi toite. Tõenäoliselt ei oleks ta enamikku neist kodus olles näpuotsagagi puutunud, aga olude sunnil on nüüd söönud paljusid asju, mille kohta ta ise ütleb: “Mul pole õrna aimugi, millest see tehtud oli, kõik oli hieroglüüfides. Aga maitses niiii hästi!”. Tundub, et senisest seene-, kala- ja veel mitmesetme söögikraami põlgurist on saamas avatud maitsemeeltega uudishimulik toiduhuviline. Loodetavasti on siis meil varsti omast käest võtta Hiina toidu ekspert, kes hakkab koduski head-paremat vaaritama ja kogetud maitseid taaselustama.

Seniks aga tuleb ise hakkama saada. Selle supi puhul läksin ülimalt lihtsa vastupanu teed, sest põhimõtteliselt tuleb potti valada valmispuljong (Food Studio Aasia puljong) ja sellesse valmisgyozad (külmutatud), veidi keeta ja ülimaitsev kiirsupp ongi valmis! Loomulikult on võimalik aasiapärast puljongit ka ise nullist keeta,  niisamuti täita ja voltida ise gyozasid. Mõlemad mõnusad kokkamised ja teen neid hea meelega, aga jätaks selle rõõmu pigem pimedatesse ja külmadesse sügisõhtutesse, kui õue enam sugugi ei kisu. Praegu panustan pigem kiiresti valmivatele toitudele, et jääks rohkem aega olla väljas.

Ma lisasin supi sisse just neid aedvilju, mis parasjagu aiast võtta: porgand, lehtkapsas ja herned. Kõik kolm sobisid siia maitse poolest suurepäraselt! Kui lehtkapsast ei ole, võib selle asemel suppi sisse poetada paksoid või spinatit.

Prindi

Aromaatne supp gyozade ja värske aedviljaga

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

750 ml (1 pakk) Food Studio Aasia puljongit

paarisentimeetrine jupp ingverit

3 küüslauguküünt

1 suur porgand või samavõrra väiksemaid

400 g külmutatud aedvilja-gyoza'sid ehk aasiapäraseid pelmeene (eriti tublid võivad need ka ise täita-voltida, retsepte pakub sõber Google)

peotäis rohelisi lehti: lehtkapsast (kasutasin seda), paksoid või spinatit

peotäis rohelisi herneid

1 sl sojakastet

1 tl seesamiõli (kui pole, ei juhtu midagi hullu)

peale raputamiseks hakitud rohelist sibulat ja/või koriandrilehti ja -õisi

Juhised

Vala puljong potti ja kuumuta keema. Haki ingver ja küüslauk peeneks. Lisa puljongile.

Ribasta porgand aedviljalõikuriga või käsitsi, võid porgandi ka jämeda riiviga riivida. Lisa supile pelmeenid (külmutatult, pole tarvis sulatada) ja keeda u 5 minutit, kuni nad on peaaegu pehmed. Nüüd lisa porgand, rohelised lehed ja herned ja keeda veel 5 minutit, kuni lehed on "kokku kukkunud" ja ka aedviljadest kuumus läbi käinud. Ole ettevaatlik, et gyozad liigselt ei pehmeneks, siis lähevad nad katki.

Maitsesta supp sojakastme ja seesamiõliga (kui viimast kasutad). Raputa peale hakitud rohelist sibulat või koriandrit. Naudi suppi kohe värskena, seistes pehmenevad pelmeenid liigselt.

Käigud Supp

Köök Hiina

Koostööpostitus Food Studio puljongitega

Kreeka kartuli-tomatihautis

by Leave a Comment

Kui teile nüüd tundub, et mõnes Eestimaa nurgas on ilm ikka liiga soe ja toidublogija mõistus hakkab üle kuumenema (ükski normaalne inimene ju ei tee keset kuumalainet HAUTIST!), siis rahu – see roog ei valminud meeltesegaduses, vaid on tõepoolest täiesti suvine ja värske toit! Jah, ta valmib ahjuvormis ning jah, ta haudub seal tunnikese. Aga koostisained: värsked kartulid, küpsed tomatid, magus sibul ja peoga peterselli räägivad enda eest. Tegu on igati suvise toiduga, mille kõik koostisained on just praegu oma parimas vormis.

Sattusin lihtsa talupojatoidu, Kreeka kartulihautise ehk PATATES YAHNI peale juba mõnda aega tagasi internetis hoopis muid Kreeka toite uurides ja talletasin idee selleks puhuks, kui meil värske kartul ja tomat omast käest võtta. Sest siin on hea kasutada just neid. Värskest tomatist tuleb mõnusalt kerge kaste ja veidi tomatipüreed teeb ta tekstuurilt just parajaks. Kindlasti on kohustuslik kasutada rohkelt peterselli, see annab muidu maalähedase mekiga pajatäiele särtsu ja värskust.

Kes tahab, võib vabalt toidule hautamise lõppstaadiumis lisada ka oliive ja valmis roale puistada peale veel fetat. Originaalis need hautises küll ei käi, aga kindlasti ei solvu ükski Kreeka vanaema selliste väikeste lisanduste peale.

Eriti sümpaatseks teeb selle toidu asjaolu, et koostisaineid on vähe. Kui sul on kartuleid, tomatit ja sibulat on mõnus pajatäis samahästi kui olemas!

Prindi

Kreeka kartuli-tomatihautis

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kuuele

Koostisosad

1 suur punane sibul

3-4 küüslauguküünt

u 0,5 dl oliiviõli

700 g kartuleid

3 tomatit

2 sl tomatipastat

1 tl kuivatatud punet

u 2,5 dl vett

värsket peterselli

soola, musta pipart

Juhised

Viiluta punane sibul. Vajuta küüslauguküüned noa laiema poolega katki ja haki. Lõika kartulid paarisentimeetristeks tükkideks. Lõika tomatid väikesteks tükkideks.

Kuumuta sügavama panni või paksupõhjalise haudenõu põhjas oliiviõli. Seda peab olema nii palju, et jaguks kenasti sibulate hautamiseks. Hauta sibulaid oliiviõlis madalal kuumusel umbes 5 minutit. Lisa küüslauk ja hauta veel 5 minutit.

Lisa kartulid, tomatid, tomatipasta ja kuivatatud pune. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Lisa vesi.

Hauta madalal kuumusel umbes 45 minutit, kuni kahvel läheb suuremat vastupanu osutamata kartulitesse. Puista hautisesse petersell. Maitse ja kui tarvis, lisa soola, pipart.

Köök Kreeka

Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.

Suvine tabbouleh-salat kinoa, rohkete ürtide ja punaste sõstardega

by Leave a Comment

See araabimaade köögist tuntud salat on blogist varemgi läbi vilksatanud. Aga seekord on ta kohe eriti ürdirohke ja värsket kurki-tomatit täis, sest on ju ometigi suvi! Algselt kasutatakse tabboulehis bulgurit, aga tegelikult samahästi maitseb ta kas kuskussi või nagu siin praegu, kinoaga. Kinoa kogust salatis olen oma varasema retseptiga võrreldes oluliselt vähendanud, sest ühe õige tabboulehi number üks koostisaine ongi tegelikult ürdid! Araabiamaades käies ei jäta ma kunagi kasutamata võimalust maitsta originaali, sest see on alati lihtsalt nii ürdiroheliselt ja sidrunhapult hea. Ideaalne kaaslane kõiksugu grillitud lihadele ja kalale.

Et hapukust ja värskust veelgi rõhutada (ja ühtlasi anda salatile ka väike eestimaine puudutus), ei pidanud ma seekord vastu kiusatusele ja lisasin peotäie punase sõstra pärleid. See oli õige valik, marjad sobivad salatisse nagu loodud. Samas, kui sõstraid kusagilt võtta pole, ei ole nad sugugi selle salati kohustuslik koostisosa ja võib lihtsalt välja jätta või asendada näiteks granaatõunaseemnetega.

Prindi

Suvine tabbouleh salat kinoa, rohkete ürtide ja punaste sõstardega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

1 dl kinoat

2,5 dl vett

suur peotäis peterselli

3 sl hakitud piparmünti

pool pikka kurki

2 tomatit (eri värvi)

peotäis punaseid sõstraid

3 sl oliiviõli

2 sl sidrunimahla

soola, musta pipart

Juhised

Loputa kinoaseemned sõelal jooksva külma vee all. Nõruta. Kuumuta vesi koos kinoaseemnetega keema, keeda madalal kuumusel 10 minutit, selle ajaga peaks vesi olema seemnetesse imendunud ja seemned ise muutunud läbipaistvaks. Lase jahtuda.

Tükelda kurk väikesteks kuubikuteks. Tükelda ka tomatid. Haki petersellilehed peeneks. Sega jahtunud kinoa peterselli, mündi ning kurgi- ja tomatitükkidega. Lisa ka peotäis punaseid sõstraid. Lisa oliiviõli ja sidrunimahl ning sool ja pipar. Sega korralikult läbi.

Käigud Salat

Kel kinoa lemmik, soovitan blogist broovida ka teisi kinoaretsepte, mille leiab, kui otsingusse üles kirjutada “kinoa”. Soovitan kindlasti proovida näiteks neid peedi-kinoakotlette.

Postituse koostööpartner on Grüne Fee.

Kreemjuustu panna cotta rabarberi-apelsinikastmega

by Leave a Comment

Panna cotta on magustoitude kategoorias üks mu kindlaid lemmikuid ja neid, kellele see dessert samapalju meeldib, on palju-palju! Midagi nii hõrgutavat ja võrgutavat on selles siidises kooreses ampsus. Midagi, mis ei tüüta kunagi ära. Midagi, mis suudab alati üllatada, vaatamata sellele, et tehtud on teda juba nii mitmeid kordi. See vist iseloomustabki tõelisi klassikuid.

Klassikaline koorene panna cotta on muidugi samuti imeline, aga samas on selle magustoiduga võimalik ka mängida ja  katsetada edukalt veidi erinevaid variatsioone.

Blogiski on panna cottast täitsa mitu erinevat versiooni:

Panna cotta mustikatega

Kookospiima ja jogurtiga panna cotta

Petipiimaga panna cotta

Panna cotta rabarberi-maasikakompotiga

Panna cotta balsamico-maasikatega

Viimati sai katsetatud panna cottat hoopis teha uue Gourmet Club-i maitsestamata kreemjuustuga. Tegu on täiesti uue tootega (kuid peaks sellele vaatamata juba enamuses poodides müügil olema) – eriliselt maitsva ja pehme kreemiga, mis valmistatud crème fraîche – põhimõttel. Ja panna cottasse sobib ta tõesti suu-re-pä-ra-selt! Kui kangamaterjalidega võrrelda, siis klassikalise panna cotta kohta saab öelda siidine, kreemjuustuga panna cotta on aga sametine- pehme ja eriliselt kreemjas. Soovitan kõigil panna cotta fännidel kindlasti seda versiooni proovida- kes teab, ehk leiate uue lemmiku. Ja see rabarberi-apelsinikaste…ohh ja ahh! :)

Kaunist emadepäeva! Et soojust ja päikest jaguks nii õue kui põue!

Prindi

Kreemjuustu panna cotta rabarberi-apelsinikastmega

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus 4-5 portsjonit

Koostisosad

Panna cotta:

1 dl 35% koort

1 dl piima

50 g suhkrut

2 tl vanilliekstrakti või -suhkrut

2 želatiinilehte

200 g maitsestamata kreemjuustu

Rabarberi-apelsinikaste:

100 g rabarberivarsi

4 sl moosi- või marmelaadisuhkrut

poole apelsini mahl ja riivitud koor

Juhised

Kuumuta koor ja piim keemiseni. Tõsta pliidilt. Sega hulka suhkur ja vanill. Lase suhkrul segades täielikult lahustuda. Leota želatiinilehti külmas vees. Pigista kuivemaks ja sega sooja koore hulka. Lase 10 minutit jahtuda, sega hulka kreemjuust. Sega ühtlaseks. Vala pokaalidesse, kausikestesse või hoopis espressotassidesse. Lase külmas tarduda vähemalt 4 tundi.

Kastmeks tükelda rabarber ja tõsta koos suhkru, apelsinimahla ja riivitud apelsinikoorega kastrulisse. Keeda 5-7 minutit, kuni rabarber on pehmenenud. Lase jahtuda ja serveeri koos panna cottaga. Panna cotta võib jätta magustoidupokaali või ka sealt välja kummutada. Et seda oleks lihtsam välja saada, kasta vorm, kauss või milles iganes dessert tardus, korraks kuuma vette nii, et sisu ei saa märjaks.

Soovi korral võid kaunistuseks ja maitseks lisada veel röstitud mandlilaaste ja mündilehekesi.

See postitus sündis koostöös Gourmet Club-iga.

 

Ühepoti-nuudlid aedviljadega

by 1 Comment

See tunne, kui oled just valmis saanud ühe blogiväärilise roa, sättinud ta kenasti oma uude bambuskaussi koos matchivate söögiriistadega (aitäh ema, nii ilus ja vajalik kingitus!). Seesamiseemnedki kausikesse valanud ja sobiva ingverijupi taustale välja valinud. Statiivi paika sättinud ja valmis pildistama. Kaamera päästikule vajutades ei juhtu midagi. Sest kaamera aku on tühi ja laadija koos varuakuga minust 40 km kaugusel maakodus. Käime praegu palju linna ja maa vahet edasi-tagasi ja pole midagi imestada, et sellest killavoorist midagi üliolulist ühte või teise kohta maha jääb. See tunne on “nõuuuuuuuuu!” ja “ohhhjahhh” ühekorraga ja liiga sageli ei soovi seda küll igatahes tunda.

Aga mis siis ikka. Järgi sellele pagana varuakule ja laadijale ju ei sõida, aga ega siis peegelkaamera ainuke pilti tegev asjandus majas pole. Mul on ju telefon! Nii ongi see siin teine postitus blogi ajaloos, kus fotod tehtud mobiiliga. Esimene oli aastatagune maasika-tiramisu, mille pildistasin üles Sardiinias, kui suurt kaamerat reisil üldse kaasas polnudki.

Nii et palun kergemat karistust neilt, kes on siin harjunud säravaid klantsfotosid nägema ja nüüd juba mainitud põhjustel peavad olemasolevatega leppima:) Toidu maitse ei kannata selle all õnneks sugugi! Tegu ühe igati maitsva, tervisliku ja kiirelt valmiva nuudliroaga, millele on lisatud korralik ports aedvilju. Valmib kogu see toit ühes potis, keedes mõne minutiga Food Studio Aasia puljongis maitserikkaks kausitäieks. Kui on soovi, siis võib valmis nuudliroale eraldi peale praadi kana- veise- või sealiharibasid, tofukuubikuid, seeni või muna. Minu lapsed armastava teriyaki ja seesamiseemnetega praetud kanafileeribasid, neid sai ka viimati sellele nuudliroale lisatud.

Ega ma seda toitu muudmoodi oskagi nimetada, kui ühepoti-nuudlid. Ilmselgelt on siin tunda kuulsa ühepotipasta mõjutusi, mille puhul pasta koos tomatite, sibula, köögiviljade ja muu meelepärasega ühte potti laotakse ja kõik koos valmis keedetakse. Pasta puhul valatakse keeduvedelik ära, aga nuudliroa puhul las ta jääb kindlasti alles. Tegelikult imavad niikuinii nuudlid maitsva puljongi enamjaolt endasse, aga kui seda jääbki poti põhja, annab ta ainult lisamaitset ja on justkui kaste.

Järgneval pildil on näha enam-vähem kõik (mõned maitseained vaid puudu), mis selle toidu tegemiseks tarvis läheb.  Kõik head, maitsvad ja tervislikud asjad!

Head kokkamist!

Prindi

Ühepoti-nuudlid aedviljadega

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

2-3 porgandit

pool keskmist suvikõrvitsat (250 g)

200 g Türgi ube (värsked või külmutatud)

750 ml (üks pakk) Food Studio Aasia pujongit

200 g pruuni riisi nuudleid

mõned rohelise sibula varred, nii valge kui roheline osa

musti või valgeid seesamiseemneid

soola, musta pipart

Maitsekaste:

1 sl riivitud värsket ingverijuurt

1 sl sojakastet

1 tl seesamiõli

1 sl laimimahla

1 tl suhkrut

1-2 tl srirachat või muud teravat tšillikastet

Juhised

Tee porgandist ja suvikõrvitsat spiraalitajaga spiraalid. Spetsiaalse otsaga juurviljalõikuriga saab aedviljad ka lihtsalt ribadeks tõmmata. Kui pole ei spiraalitajat ega lõikurit, tee porgandist ja suvikõrvitsast lihtsalt noaga julienne (kitsad ribad). Lõika terved Türgi oad diagonaali all väiksemaks. Kui kasutad külmutatud ube, mis on juba kuppideks tehtud, siis loomulikult jäta lõikamise samm vahele.

Vala puljong potti ja kuumuta keema. Lisa nuudlid ja oad. Jälgi, et nuudlid oleksid kenasti vedelikuga kaetud. Keeda paar minutit. Lisa  porgand ja suvikõrvits, ja keeda veel minutijagu. Tõsta pott pliidilt. Sega valmis maitsekaste. Selle jaoks sega lihtsalt kausikeses omavahel kõik kastmeks vajalikud ained. Vala potti ja sega läbi. Kui tarvis, maitsesta roog veel soola ja pipraga. Potis peaks olema nüüd vähese vedelikuga maitserikas nuudliroog. Ongi valmis!

Serveerimisel puista peale rohkelt hakitud rohelist sibulat ja seesamiseemneid.

Kui soovid, prae veel juurde mõned kanaribad (olen teinud siia juurde teriyaki ja seesamiseemnetega praetud kanaribasid, väga maitsev!), kala või krevette, sealiha või seeni. Hästi sobib ka keedetud, praetud või pošeeritud muna. Need lisandid ei ole aga ilmtingimata vajalikud, toit on maitsev niisamagi!

 See postitus valmis koostöös Food Studio puljongitega.

Salatilehe-tacod

by Leave a Comment

Meil on kujunenud nõnda, et korra nädalas teeme kodus midagi mehhikopärast- harilikult tortiljavräppe (teisiõnu burritosid) või tacosid. Lisaks sellele, et need maitsevad kõigile, on neid ka ülimalt hõlbus ja kiire valmistada – tavaliselt tõstan üldse kõik koostisosad lauale ja igaüks siis laob oma taldrikusse täpselt seda mida soovib. Mida värvilisem, seda parem!

Sellise eine puhul on alati ka emasüda rahul – harilikult kühveldab järeltulev põlv oma tortiljade vahele nii palju värsket ja värvilist, et rõõm vaadata. Nende tavaline tegevuskäik ongi selline, et esmalt taldrikule tortilja, sellele salatilehed, maitsestatud hakkliha ja lisaks nii palju aedvilju, kui mahub. Siis kõik see vräpi moodi rulli ja kõhtu!

Mina ise ei tunne sellise eine puhul tortiljast sugugi puudust ja tõstan kõik hoopis krõmpsuvale salatilehele! Saabuvat rannahooaega silmas pidades (eks see ole lihtsalt trafaretne sõnakõlks, mille all mõtlen pigem keha üldist heaolu ja kerget ning energilist enesetunnet) söön jahuseid asju täpselt nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Milleks oma keha tühja ja toitainevaese ballastiga koormata? Ja Frillice salat sobib selliste tacode tegemiseks ju suurepäraselt! Lehed on just paraja suurusega, krõmpsuvad ja piisavalt tugevad, et kõike head ja paremat endas hoida ja aidata taldrikult suhu transportida.

Prindi

Salatilehe-tacod

Valmistusaeg

Kokku

Kogus u 10 tk

Koostisosad

1 pea Frillice salatit

1 sl oliiviõli

150 g kanahakkliha

1-2 sl taco maitseainet*

10 kirsstomatit

1 punane sibul

1 avokaado

1 tšillikaun

veidi riivjuustu

laimisektoreid

värsket koriandrit

soola, musta pipart

soovi korral lisaks salsat

*kasutan tavaliselt valmis maitseainet pakist. Samas võib selle ka ise kokku segada, kasutades vürtsköömneid, kuivatatud punet, tšillipulbrit, paprikapulbrit, küüslaugupulbrit, soola, pipart.

Juhised

Kuumuta pannil õli. Prae selles kanahakkliha taco maitseainega küpseks. Lõika kirsstomatid väikesteks tükkideks, haki punane sibul. Puhasta avokaado ja lõika väikesteks kuubikuteks. Haki või viiluta tšillikaun.

Eralda salatipea lehtedeks ja laota need suurele taldrikule, puidust alusele või vaagnale. Tõsta igale salatilehele hakkliha, tomateid, sibulat, avokaado- ja tšillitükke. Puista peale veel riivitud juustu, pigista mõni laimimahlatilk ja lisa koriandrilehti. Valmis! Kui kasutad ka salsat, saab iga sööja seda ise oma tacole tõsta.

Sellised salatilehe-tacod sobivad suurepäraselt ka kergeks ampsuks ja nälja peletamiseks enne grillimist kasvõi suuremale seltskonnale. Ühest Frillice salatipeast sab umbes 10 lehte, sellega tuleks siis koguste planeerimisel arvestada. Tacod võib vaagnale valmis teha või siis tõsta kõik vajamineva eraldi kausside-taldrikutega lauale ja igaüks saab oma taco ise valmistada. Seltskondlik tegevus missugune! Kes liha ei soovi, siis väga hästi passivad siia ampsudesse ka punased oad. Neid võib ka lihtsalt veel lisada. Üldse, selliste tacode puhul on nii palju võimalusi ja variatsioone:

-hakkliha võib olla kas veise-, sea-, kana- või kalkuni-

-kasutada saab ka krevette, tuunikala vm merelist

-tükeldatud avokaado asemel võib teha hoopis guacamolet

-liha saab asendada punaste ubadega

-aedviljade osas võib lisada paprikatükke, porgandiribasid, idandeid vms

Nii või teisiti, sellised salatilehe-tacod väärivad kindlasti katsetamist ja miks mitte juba sel nädalavahetusel nende ampsude tegemine ette võtta – keerulist ega aeganõudvat pole siin ju midagi!


 See postitus sündis koostöös Grüne Fee-ga.

Risoto Primavera ehk kevad taldrikul

by Leave a Comment


Täpselt niisamuti nagu puraviku- ja kõrvitsarisoto on kohustuslikud sügisel, ei kujuta ma kevade tulekut ette ilma risoto Primaverata. Sügis-talviste tummiste ja sügavate maitsete ning värvide asemel nõuavad nii maitse- kui nägemismeeled nüüd midagi muud. Midagi kergemat, õrnemat, heledamat, värskemat. Risoto Primavera kuulubki kevadesse täpselt samamoodi nagu nagu silmi kissitama panev ere päike, sooja majaseina ääres lume alt välja trüginud lumikellukesed või magusvärske vahtramahl.

Primavera (kevad itaalia keeles) võib olla lisaks risotole ka pasta, minestrone või kasvõi salat. Tähtis on see, et kasutatud köögiviljad on kevadehõngulised. Meil siin muidugi pole veel ükski kevadine köögivili veel nina mullast välja pistnud. Ja üldse, Eesti spargel on nii haruldane imeloom, et kui ainult sellele lootma jääda, jäävadki kõik sparglitoidud söömata. Nii et siinkohal pigistan silma kinni ja laon oma risotosse rõõmsalt mujalt toodud värskust ja rohelust. Siin retseptis on sparglid, rohelised herned ja suhkruhernekaunad, aga samahästi võib kasutada ka peenikesi aedoakaunu, spinatit, noort suvikõrvitsat ja muud rohelist. Mõnikord pannakse risoto Primaverasse ka porgandeid. See on siis tõesti õigustatud, kui porgandid on noored ja värsked, Ületalve seisnud porgandid ei ole siin kuidagi teemakohased ja neid ma pigem ei kasutaks.

Risoto on üks toitudest, mis tuleb valmis keeta vahetult enne söömist – nii on ta kreemjas ja pehme – nagu vaikselt voogav laine – just selline, nagu üks õige risoto olema peabki. Iseenesest on risoto valmistamine lihtne, lausa imelikult lihtne sedavõrd maitsvat tulemust arvestades. Küll aga tuleb arvestada paarikümne minutiga, mis tuleb pliidi ääres veeta risotot valvates ja kulbitäie kaupa puljongit lisades. seltsiks olles. See aeg on aga kindlasti kvaliteetselt (ja muidugi ka tulemusrikkalt) veedetud ja kulub kiiremini, kui seltsiks pokaal valget itaallast.

Prindi

Risoto Primavera

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Kokku

Kogus kolmele

Koostisosad

1 sibul

2 küüslauguküünt

2-3 sl oliiviõli

100 ml valget veini

750 ml Food Studio aedviljapuljongit (sobib ka kanapuljong)

200 g risotoriisi

u 250 g sparglivarsi (1 punt)

suur peotäis (u 100 g) suhkruhernekaunu

150 g külmutatud rohelisi herneid

poolelt sidrunilt riivitud koor ja 1 sl sidrunimahla

50 g võid

50 g parmesani juustu

musta pipart

lisaks veel rohelist: hernevõrseid, rukolalehti, hakitud peterselli vms

Juhised

Haki sibul ja küüslauk hästi peeneks. Kuumuta pannil või paksu põhjaga potis oliiviõli ja lisa hakitud sibul. Prae madalal kuumusel, segades, u 5 minutit. Lisa hakitud küüslauk ja passeeri koos sibulaga paar minutit. Lisa riis ja prae segades, kuni kõik riisiterad on rasvainega kaetud ja riisiterade pealmine pind on muutunud läbipaistvaks. Kui seni toimus kogu tegevus pannil, vala kogu panni sisu nüüd potti. Kui valmistad risotot algusest peale potis, ei ole midagi kuhugi ümber vaja valada.

Kalla nüüd riisisegule vein, sega läbi ja lase sel aurustuda. Hakka kulbitäie kaupa, nagu ikka risoto puhul, lisama puljongit. Järgmine kulbitäis lisa siis, kui eelmine on riisi sisse imendunud. Sega riisi peale puljongi lisamist, et sellest eralduks võimalikult palju tärklist. Kokku kulub risoto keetmisele 18-20 minutit. Kõige lõpuks lisa risotosse tükikestena 50 g võid ja 50 g riivitud juustu. Lisa happeks ja värskuseks risotosse ka riivitud sidrunikoor ning u 1 sl sidrunimahla. Lase võil ja juustul sulada ning klopi risoto kohevaks. Täiuslik risoto on kreemjas ja pehme. Pigem vedel (aga mitte supp!), kui kuiv.

Risoto keetmisega samal ajal valmista ette ka köögiviljad.  Kui kasutad minispargleid, ei pea neid väiksemaks lõikama. Kui kasutad pikki sparglivarsi (minu eelistus), tee nii: lõika sparglitelt tipud ja varred tükelda väiksemateks juppideks. Kui varre kõige alumine pool on kõva ja puitunud, viska see ära. Kuumuta potis soolaga maitsestatud vesi keema. Kui vesi keeb, lisa herned (ei pea eelnevalt sulatama, aga võib), suhkruhernekaunad ja sparglid: nii tipud kui tükeldatud varred. Blanšeeri minutijagu. Nõruta kohe. Kui tahad, et erkroheline värvus säiliks, võid nad kohe sõelal ka jääkülma veega üle valada. Jahtumise pärast pole tarvis muretseda, kuuma risotosse lisades soojenevad nad kohe jälle kenasti üles. Kui risoto on valmis, sega sparglid, herned ja suhkruhernekaunad risoto hulka.

Söö risotot kohe peale valmimist. Serveeri riivitud parmesani ja värskelt jahvatatud musta piprga. Lisa veelgi rohelist: rukolalehti, hernevõrseid, hakitud värsket peterselli või muud taolist.

Köök Itaalia

Postitus valmis koostöös Food Studio puljongitega

Kreveti-laksa, vastupandamatu supp kookospiima ja riisinuudlitega

by 1 Comment

Teeme kookospiima ja riisinuudlitega suppe kodus üsna sageli. Ehkki sööjad on seinast seina maitse-eelistustega, on selline supp alati kindla peale minek, sest tegelikult võib sinna sisse pista mida iganes. Kui vürtsikas ja magushapu kookospiimaleem ning riisinuudlid on valmis, siis edasine on juba puhtalt fantaasia, tuju ja kapisisu küsimus. Kana, kala, muna, seened, aedviljad, spinat, paksoi, tofu jne – valik on igaühe enda teha. Sedalaadi suppe kutsutakse Kagu-Aasias armsa nimega: laksa. Peamiselt süüakse laksat tänavatoiduna Malaisias ja Singapuris, aga ka mujal sealkandis.

Ei ole üht ja ainuõiget laksa retsepti. Supid varieeruvad alates vedeliku kogusest (kas pigem karrilaadne paksem roog või vedelam supp) kuni nuudlite kujuni (kas laiemad riisinuudlid või peened spagetitaolised). Ka erinevates piirkondades valmistatakse just sellele ainuomast laksat. Laksa on ilmselgelt sugulane Tai rahvuskangelase Tom Kha-ga. Laksas aga ei kasutata galangalit, mis Tom Kha-s on must. Tom Khas-s ei ole seevastu nuudleid. Laksa ei ole ka nii kookospiimane ja selle tõttu nii magus, kui Tom Kha. Tegelikult on muidugi erinevus ka kasutatud karripastas. Mina lähen lihtsama vastupanu teed ja teen seda suppi alati täitsa tavalise punase karripastaga, mis on alati kodus olemas. On üsna kindel, et kui kellelgi on soov ikka täiesti autentset laksat teha, leiab väiksematest vürtsidele spetsialiseerunud veebi- või muudest poodidest ka spetsiaalset laksapastat.

Minu totaalne laksa-lemmik on seesama krevettide ja laiade riisinuudlitega variant. Retsept on pärit Malaisia rahvustoitude vihikukesest, mille aastaid tagasi Kuala Lumpurist kaasa tõin ja peale karripasta valiku lihtsustamise (originaalis kasutatakse spetsiaalset laksapastat, mina kasutan punast karripastat) ei ole ma retseptis midagi suurt muutnud. Eriti tore on see, et supp valmib hämmastavalt kiiresti, kogu protsessile kulub maksimaalselt 15 minutit. Et nii lihtne toit maitseks suurepäraselt, peavad koostisosad olema samuti suurepärased. Supi headuse võti on siingi, nagu ikka suppide puhul, puljongis. Varem keetsin pidevalt ise kana- ja veisepuljongit. Aga nüüd on ju naturaalsed puljongid poes kenasti olemas ja tuleb tunnistada, et puljongipada on meil kodus tulel üha harvem ja harvem. Parim valik valmispuljongite osas on kindlasti pärit Food Studio köögist. Teen laksat puhta ja naturaalse maitsega kanapuljongist (olenemata sellest, mis lisanditeks on), aga samahästi sobib ka  Aasia puljong. Viimane on kanapuljongi baasil, lisatud on aasiapäraseid vürtse.

Ehkki käes on kevade alguse kuu (jeeee!), jagub jahedust veel küllalt, nii et sellised vürtsikad ja soojendavad aasiapärased supid nagu laksa on igati kohased ja minu meelest täiesti asendamatud kevad-talvise plirtsplärtsi ajal.

Prindi

Krevetilaksa

Valmistusaeg

Kokku

Kogus neljale

Koostisosad

paarisentimeetrine jupp ingverit

2 sl +200 ml kookospiima

u 2 tl punast karripastat

750 ml kanapuljongit

300 g külmutatud krevette (puhastatud, keedetud)

2 sl Tai kalakastet

2 sl laimimahla

150 g riisinuudleid

serveerimiseks: jupp värsket kurki (spiraalid või ribad), 4 sl idusid, värsket koriandrit, hakitud punast tšillit, laimilõike

Juhised

Haki ingver. Kuumuta poti põhjas 2 sl kookospiima, lisa karripasta (reguleeri kogust vastavalt sellele, kui teravat suppi tahad) ja sega kuumutades ühtlaseks. Lisa hakitud ingver ja kuumuta veel minutijagu. Vala potti kanapuljong ja 200 ml kookospiima. Kuumuta keema. Lisa krevetid. Neid ei pea eelnevalt sulatama, aga võib. Lase krevettidel kuumas leemes olla nii kaua, et nad läbi kuumenevad, rohkem pole tarvis. Maitsesta supp kalakastme ja laimimahlaga.

Keeda eraldi nuudlid. Laiade riisnuudlite keetmiseks kulub 3-4 minutit. Kurna ja loputa kokkukleepumise vältimiseks jooksva vee all.

Pane igasse kaussi paras ports riisinuudleid ja tõsta neile supp. Lisa igasse kaussi värske kurgi spiraalid või lihtsalt ribad, idud, koriandrilehed, tšillitükid ja laimilõigud. Viimaseid pildil näha ei ole, kuna ma .... lihtsalt unustasin nad pilti tehes kööki kapinurgale:) Aga teie pange ikka mõned laimilõigud ka supi sisse!

Käigud Supp

Köök Kagu-Aasia

See postitus valmis koostöös Food Studio puljongitega

Rukkipõhjal kilu-kodujuustupirukas

by 2 kommentaari

Täna, suure pidupäeva eelõhtul, tahaks jagada veel üht täiesti eestipärast ja väga maitsvat soolast pirukat. Rukkipõhi, täidises kilu , kodujuust ja munad – tulemus on meile nii tuttavliku ja südamelähedase maitsega, armas ja kodune pirukas.  Õhukese põhja ja küllusliku täidisega. Eesti maitsega! Pirukale annavad värvi ja mahlasust kirsstomatid, veidi on peale puistatud ka soolakas-särtsakaid kappareid.

Ja mis siin enam pikka juttu rääkida. Homme on nii tähtis päev! Meil on lõputult palju põhjuseid olla rõõmsad ja uhked oma kalli Eesti üle.  See on parim paik maailmas. Palju õnne meile kõigile!

Prindi

Rukkipõhjal kilu-kodujuustupirukas

Ettevalmistusaeg

Valmistusaeg

Ooteaeg

Kokku

Kogus 10 lõiku

Koostisosad

Põhi:

100 g rukkijahu

50 g nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

3 sl külma vett

Täidis:

4 muna

600 g kodujuustu

2 sl värsket hakitud tilli

4-6 kirsstomatit

10  kilufileed

1 sl kappareid

1 tl soola, musta pipart

Juhised

Taina jaoks sega omavahel jahud ja sool. Haki sisse külm või ja pudista näppude vahel või haki pika noaga puruseks. Lisa külm vesi ja suru tainaks. Seda on mugav teha ka köögikombainis: haki lõiketeradega kuivained ja või teraliseks, lisa vesi, töötle tainaks. Vajuta tainapall lapikuks, keera toidukilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Täidise valmistamiseks klopi munad kahvliga lahti ja sega kodujuustuga. Maitsesta segu soola ja pipraga, sega hulka hakitud till.

Suru tainas õhukese kihina võiga määritud lahtikäiva pirukavormi põhja ja äärtesse. Kasutan selle küpsetamiseks 24 cm diameetriga madalate laineliste servadega vormi. Võib kasutada ka tavalist lahtikäivat vormi, lainelised servad ei ole kohustuslikud. Tee kahvliga põhja sisse augud. Eelküpseta põhja 180 kraadi juures 8 minutit. Kui võimalik, kasuta eelküpsetamisel raskust (küpsetuspaberile tõstetud oad, herned, kruubid, riisiterad või spetsiaalsed keraamilised küpsetuskuulikesed).

Vala seejärel põhjale täidis. Laota sellele kilufileed ja poolitatud kirsstomatid ning kapparid. Küpseta pirukat 180 kraadi juures 25-30 minutit. Lase enne lahtilõikamist paarkümmend minutit jahtuda. Pirukas sobib söömiseks nii soojalt kui külmalt.

Köök Eesti

See minu retsept ilmus ka Prisma kliendilehes, “Ma armastan Eesti kööki” kampaania raames.