Loomulikult ei ole õunasöömine piirdunud nende kuue aardega. Õuna-aasta tundub sel aastal hea olevat ja ubinaid sajab praegu tegelikult ustest ja akendest, sõna otseses mõttes. Kui neid niisama enam süüa ei jaksa, on käes aeg pista midagi mõnusat õuntest ahju. Üks mu suuri lemmikuid õunaajal on krõbedik ehk crumble. Veel ahjusoe magus-hapu krõbedik külma vanillijäätise või -kastmega on klassika, mis maitseb hästi peamiselt kaks korda aastas: kevadel rabarbritega ja nüüd, suve lõpus ja sügisel, õuntega.
Õunakrõbedik
4 keskmist hapukat õuna
150 g suhkrut
1 tl kaneeli
Puru:
100 g nisujahu
100 g võid
100 g kaerahelbeid
100 g demerara või tavalist suhkrut
1 tl jahvatatud ingverit
Tükelda õunad, tõsta ahjuvormi. Sega suhkru ja kaneeliga. Katte jaoks näpi sõrmede vahel või haki noaga kõik ained suureteraliseks puruks. Laota õuntele.
Küpseta 180-kraadises ahjus umbes pool tundi, kuni kate on kuldne ja krõbe ja õunad pehmed.
Paku kõrvale vanillikastet või -jäätist.
Mina saan küll sellest vaimustusest aru . sama tunne täitis ka minu selle aasta esimeste oma kartulite puhul. Olen olnud elupõline pealinnvurle ja isegi nüüd, kui palju aastaid olen sealt ära, pole ikkagi mul seda peenravaimu olnud. Selle retsepti aga proovin ära kohe täna! Õunauputus on kohutav!
Meid häiris ingverimaitse seal.
Suhkrut võib vabalt poole vähem panna!
Esimene anonüümne: ingveri võib ju välja jätta, kui selle mekk ei meeldi.
Teine anonüümne:muidugi võib! Maitse asi-mõnele meeldib magusam, mõnele vähem :)
Kaldun arvama et suhkru kogust tuleb reguleerida õunasordile vastavaks, on ju magusamaid ja hapumaid õunu. Aga selline krõbedik on alati olnud õunahooja saabumise tunnus :)
Täitsa õige, Anonüümne – õunte hapukus võib ikka päris korralikult varieeruda. Ja üldse, suhkur on ju maitseaine- kellele rohkem, kelle vähem:)
aitäh järjekordse retsepti eest ;) igati tuttav küpsetis, aga just koguste otsingul sattusin täna siia.
Ja kompliment imelise õunapuu-foto puhul!