Ke siis ei teaks vana head magushaput tomati-sibula ….ee…misasja? Õigupoolest ei teadnud ma paar päeva tagasi isegi, mis nime sellele klassikule anda. Tomati-sibula möks ei ole nii hea asja kohta ju ilus öelda ja tomati-sibula hoidis on vaimuvaesuse meistriklass. Aga jagasin just oma Instagrami konto stoorides selle keetmist ja sain oma jälgijatelt teada, kuidas nende kodudes neid punaseid purgitäisi nimetatud on. Palun, siin mõned neist: gemüüse, paslööbin 😄 ja eriti peen: Chamberlain! Naljakas küll, enamus meist teab juba lapsest saadik, millega tegu ja kuidas see maitseb, aga nimega on suur segadus. Igatahes tundub mulle, et gemüüse on täitsa arusaadav ja sobilik, nii et palun, tomati-sibula gemüüse retsept ongi teie ees!
Muidugi, nagu kõigi hoidistega, võib maitset sättida oma parema arusaamise järgi. Ja sibulaid võib ka rohkem panna, näiteks tomatitega pooleks. Kui soovid hapukamat tulemust, pane äädikat terve supilusikatäis või natuke enamgi. Kui sul on hapuvõitu tomatid, lisa suhkrut rohkem. Mis äädikat puudutab, siis ausalt äeldes jääb ta ka tänu tomati oma happele parasjagu hapukas, nii et kui läheb kohe söömiseks, ma tegelikult äädikat ei lisakski. Aga säilitamisel on äädikal muidugi oma kindel roll.
Superhea lisand praetud liha või praejuustu kõrvale ja koos kartulipudruga täiesti vastupandamatu.
Tomati-sibula gemüüse
Koostisosad
- 1,3 kg tomateid
- 500 g sibulaid
- 7 nelgitera
- 7 vürtsitera
- 10 musta pipra tera
- 3 sl suhkrut
- 1 sl soola
- 0,75 sl 30% äädikat
Tegevuskäik
- Haki tomatid (köögikombainis eriti lihtne, peaasi, et püreeks ei tee, ikka tükid). Lõika sibulad pooleks ja viiluta õhukeselt. Tõsta kõik koostisosad, välja arvatud äädikas potti. Keeda ilma kaaneta 10 minutit. Lisa äädikas ja keeda paarkümmend sekundit veel. Pane kuumalt steriliseeritud purkidesse, kaaneta. Hoia hämaras temperatuurikõikumiseta kohas. Kui jahedat keldrit või sahvrit pole, siis sobib ka toatemperatuur (näiteks voodi all kastis), peaasi, et temperatuur oleks enam-vähem ühtlane.
Mul teevad ema ja vanaema seda.
Viimased talved olen kasutanud ka kiire aja supipõhjana, lisanud hakkliha ja nuudleid- lastele maitseb!
Kairi – jaa, nii paljudel teevad emad või vanaemad ja nagu olen aru saanud, siis isad ja vanaisad väga armastavad seda süüa 🙂 Väga hea idee sul supipõhjana kasutada!
Väga lihtne ja nii hea maitsega! Täeilik lemmik!
Kas maitseained jätta hoidisesse? Ma panin marlikotikesse ja võtsin välja enne purki panemist.
Maris, nii tore, et tegid ja meeldib! Muidugi võib maitseained marlikotikesse panna ja pärast keetmist välja võtta – see on väga hea mõte! Ma olen nad osaliselt välja noppinud, aga nagu pildiltki näha, siis mõned terakesed jätan purkidesse, kus nad annavad maitset edasi.
Täpselt õige maitsega asi, sellise vanaemal-oli-täpselt-selline! maitsega noh 🙂 Hästi hea. Ja kogus tuli vastavalt retseptis öeldule 👍, polnud miskit purgimöllu.
Meeli, tänud kommentaari eest. Rõõm kuulda, et kõik ilusti õnnestus. Mul jäi sel aastal täitsa tegemata see mõnus hoidis, pistsime kõik tomatid niisama nahka. Aga järgmisel suvel tahaks kindlasti ikka mõned purgid varuks keeta.