Kukeseene-kapsa pannisegadik peekoni ja munaga

Suvi oli viimase ajani nii kuiv, et metsas seentega kehvad lood. Sel ajal on muidu minu kodu lähedal metsades juba nii sirmikuid, erinevaid tatikuid, puravikke, kitsemampleid, pilvikuid…nüüd ei tuhkagi. Lootust muidugi on, sest nüüd on sadanud ja vihma lubatakse veelgi. Korralikud vihmad ajavad loodetavasti seenekübarad sambliku seest siiski välja ja peagi on põhjust korvi(de)ga metsa luurele minna. Kukeseeni pole ma lähimetsast kunagi saanud, ses osas aitab välja turg. Või sõidud mujale metsadesse. Kuulsin salajuttu, et Saaremaal pidi kukekaid olema palju – kadestan teid, saarlased! 😀

Tuleb tunnistada, et ehkki olen väga suur seenefänn, polnud kukeseened tegelikult pikka aega minu lemmikute seas. Võib isegi öelda, et ma ei mõistnud seda kukeseenehullustust, mis iga jaanipäeva paiku lahti läks ja kestis sügiseni. Miks? Sest mulle tundus,et on nii palju maitsvamaid seeni! Seeni, millel on tugev ja eripärane metsaseenemekk, millest kukekatel mu meelest vajaka jäi. Olen nüüdseks aga õppinud kukeseeni armastama justnimelt seetõttu, et nad on õrnad, mahedamaitselised ja väga hõrgud õrna loomuga seened. Kukeseened sobivad tihti ka neile, kes muidu seened ära põlgavad. Olen seda näinud oma laste pealt. Lisaks on kukeseente suur pluss, eriti algajale seenehuvilisele, et nad on enamjaolt üsna puhtad, ei ussita ega vaja kupatamist. Nii et metsakuld kukeseente hellitusnimena on igati välja teenitud.

Lihtsaim (ja mis seal salata, vaat et parim) viis kukeseeni nautida on lihtsalt praadida nad võis koos sibulaga pehmeks ja saputada lõpuks peale veidike värsket tilli. Imeline! Väga hästi tuleb kukeseente maitse välja koorestes suppides, kastmetes ja hautistes. Kukeseened on võrratud ka juustuses risotos, kooreses pastas ja pirukates. Muna, juust, koor, või, sibul, küüslauk, peekon till, tüümian, murulauk – need on kukeseentega kokku loodud! Mu enda suured lemmikud on lihtne võis praetud kukeseeneomlett murulauguga (nii või kui murulauk on siin kombos äärmiselt olulised) ja quiche-tüüpi kukeseenepirukas, kus muretainapõhjal on kukeseentest kubisev koore-muna täidis ja kindlasti ka juustu. See tomatite ja juustuga pirukas SIIN on viimaste aastate kindel lemmik.

Suvel ilmus Postimehe veergudel lugu kukeseentest, kus pajatasin nii kukekate puhastamisest ja säilitamisest ja jagasin mõned retseptid ka. Üks roog, mille juba tookord südasuvel kindlasti plaanisin ka blogisse lisada, on just seesama postituse kangelane seentest, värskest kapsast, maitset andmas soolakas peekon ja kastmeks pošeeritud munast välja valguv kollane. Ülihea kooslus! Keset suve oli kapsas veel õrnem ja lihtsalt imeline, aga ega praeguselgi midagi viga pole, ehk veidi kauem tuleb praadida, et ta pehmeks saaks. Tegelikult on selle toidu juures üsna oluline jälgida, et kapsas liiga lödiks ei läheks (nagu tegelikult iga kapsatoidu puhul), las ikka jääb veidi krõmpsu ka, nii on oluliselt maitsvam.

Kukeseened sobivad kapsa, peekoni ja munaga siia pannirooga kui valatult. Olin suvel, kui selle kombo avastasin, oma leiutisega väga rahul ja loodan südamest, et see maitseb kõigile teilegi, kes retsepti ära proovivad. Toidu tegemine on lihtne ja kiire, maitset on siin aga rohkem kui küll.

Kokkuvõtteks: elagu kukekad ja saagu neid veel palju!