Mõned nädalad tagasi osalesin Maitseklubi avaüritusel Food Studios, kus muuhulgas valmistasime Heidi Parki juhendamisel Rose Berenbaumi “Pie and Pastry Bible” retsepti järgi maasika-rabarbri kooki. Siin pildil kokkamas Lia Virkus, Heidi ja Maris perenaine.ee-st:
Foto: Maitseklubi
Koogi põhi oli väga maitsev, selles oli kasutatud toorjuustu, mis teeb maitse kergelt soolakaks ja hästi muredaks. Pärast põhja eelküpsetamist kattis Heidi selle pintsliga määrides munavalgega – see on hea nipp mahlasemate kookide küpsetamise puhuks, et põhi säilitaks oma krõbeduse ja ei muutuks liiga pehmeks. Munavalge toimib siin justkui kaitsev vahekiht.
Katteks on kokku keedetud maasikad ja rabarbrid. Saadud “moos”, või noh tegelikult tõesti, moos, on valatud eelküpsetatud põhjale ja veelkord kogu kook ahjus läbi küpsetatud. Koolitusel proovitud kook oli väga maitsev, küll aga kippus sisu lahtilõigates laiali vajuma. Heidi antud retseptis oli rabarbri-maasika segule lisatud paksendajana tärklist, aga minu jaoks oli sisu ikkagi liiga vedel, ebamugav näiteks kodus külalistele pakkuda.
Eve-Liin, kes tutvustas üritusel meile erinevaid Dansukkeri suhkruid, pakkus välja mõtte, et koogi tegemisel võiks proovida kasutada Dansukkeri tarretisesuhkrut, mis tänu temas sisaduvatele tarretavatele ainetele (täielikult taimne toode) aitaks täidisel koos püsida.
Tegingi kodus koogi järele. Põhja retsepti jätsin täpselt samaks kui Heidil, muutsin ainult kogused meie mõõtmissüsteemile mugavamaks.
Täidise juures ei kasutanud ma retseptis ettenähtud maisitärklist, vaid asendasin osa tavalisest suhkrust tarretisesuhkruga. Täidis hoidis peale külmkapis seismist ilusti koos, ei valgunud laiali. Samas ei muutunud ta ka õnneks kõvaks tarretiseks, mis mulle poleks üldse selle koogi juures meeldinud. Oli just selline vahepealne pehme, aga samas mitte voolav.
See kook on hästi värske ja marjane. Rammususest siin rääkida ei saa, põhjaski on ainult 85 g võid ja kate ju puhas vitamiinipomm!
Ilus sai ta ka, lausa pidulik, nii et mina ütleksin lausa tort.
Üks mu pereliige kommenteeris, et maitselt tuletab meelde kisselli küpsistega (kissell= kate, küpsised=põhi). Keegi teistest sellist paralleeli küll ei leidnud, aga igaljuhul on see väga maitsev mahlane kevad-suvine kook ja väärib tegemist teinekordki.
Põhi:
85 g võid
150 g nisujahu
1/4 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
65 g toorjuustu
1 spl jääkülma vett
1 tl valge veini äädikat
Täidis:
500 g rabarbrit
250 g maasikaid
1 dl suhkrut
1 dl Dansukkeri tarretisesuhkrut
Põhja määrimiseks munavalget
Pane kõik põhja ained köögikombaini ja surista tainaks. Lase tund või paar külmkapis seista. Kata 23 cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga. Vajuta külm tainas koogivormi põhja ja äärtele. Küpseta soovitavalt raskuse all (vt sellekohast fotot siit postitusest) 180-kraadises ahjus 15 minutit. Lase veidi jahtuda, määri pealt munavalgega.
Täidise jaoks tükelda rabarbrid ja maasikad, keeda koos 1 dl suhkruga mbes 10 minutit. Lisa tarretisesuhkur, lase uuesti keema tõusta. Vala täidis põhjale, küpseta 180-kraadises ahjus 25 minutit. Tõsta kook ahjust, lase toatemperatuuril vormis jahtuda. Tõsta külmkappi tahenema minimaalselt neljaks tunniks.
Kaunistasin maasikate ja mündiga.
Heidi juhendamisel tegime veel maiustusi nimega s’more (nimetus väljendist “some more”). Need koosnevad täisterajahuküpsistest, vahukommist ja šokolaadist. Väga maitsvad pisikesed ampsud, mida nagu ma hiljem lugesin, meisterdatakse USA-s matkadel lõkke ääres magustoiduks nii, et vahukomm sulatatakse süte kohal ja pannakse koos šokolaadiga kahe täisteraküpsise vahele. No ikka ei saa nad üle ega ümber oma hamburgerist:)
Meie omad olid vähe peenemad ja vahukomme me ei grillinud. Küll aga küpsetasime küpsised, tegime ise vahukommid ja niristasime kogu kaunidusele veel sulašokolaadi. No tõesti, some more s’mores, please!
Foto: Maitseklubi
Aga sellest, miks ja kelle süül vahukommitegu esimesel korral untsu läks ja kogu asja tuli otsast peale alustada, ajalugu vaikib:P
Hola Mari-Liis,
I think you are the first one to write about the whole class! Very nice cake and beautiful pictures too! One thing I forgot to do in class was to melt the marshmallows with a torch to get a nice golden brown color and caramel flavor. This would be akin to roasting marshmallows over a campfire. 🙂
Right now is a bit busy because of wedding cake season, but I would love to get together sometime in the future.
Heidi
Kook on tõesti kena 🙂
Ja minu mäletamist mööda läks vahukommisegu peaaegu kaks korda sassi, st teisel korral läksid munad sassi 😉
Uskumatult kaunis ja isuäratav kook on see küpsistega kissell 🙂
Tundub nii ahvatlevalt värkse ja kerge. See kooslus läheb kindlasti järeleproovimisele. Kaunis!
Tõeliselt kaunis kook – nii rõõmsalt punane ja ahvatlev! Väga tore, et selle ilu juures ka tarretisesuhkrust veidi abi oli 🙂
Nii kaunis ja perfektne teostus. Paneb järele proovima:)
Pille, tegelikult läksid munad ka kolmandal korral sassi, sellest aga samuti ajalugu vaikib kelle süü tõttu nii juhtus:D
Mari-Liis – kook on lausa ületamatult isuäratav. Tekitab täiesti tahtmise seda ise teha.
Tõeliselt isuäratavad koogipildid!
Pille, I take the blame for the egg entanglement. Surely I did not explain well enough.
Heidi, I think there was a post in perenaine.ee blog about the class, couple of weeks ago, just after the class. The rhubarb-strawberry cake was fresh and delicious, thanks for the recipe! Let's have lunch together when your busy "wedding-cake season" is over:)
Aitäh kõigile koogikiitjatele, proovige kindlasti järgi-natuke teistsugune kui tavapärased koogid just tänu vähesele tainale ja rohkele täidisele. Aga värv just selline ilus punane jääbki, tõeline peolaua kaunitar!
Kas ilma köögikombainita on ka selle koogi põhja tegemine mõeldav?
Imeilus kook, tahaks ju maitset ka tunda:)
ilsu, muidugi. ma ei tea, kuidas see kirjutamata jäi.
Külm või näpi küpsetuspulbriga segatud jahuga puruseks.Lisa kõik ülejäänu ja sega tainaks.
Jaanipäeva õhtuks proovin järgi teha, see tort on lihtsalt nii isuäratva.
Sirliiz, ma usun, et peale suuremat sorti lihavitsutamist sobib hästi- kerge ja värskendav:)
Reedel proovin ära, kui värske magister Tartust koju saabub:)
Prooviks ka emadepäevaks seda ilusta punast kooki teha, aga ei suutnud poest konkreetset tarretisesuhkrut küll kuskilt leida. Parim, mis pakkumisel oli, oli pektiiniga moosisuhkur. Ega ei oska nõu anda, kust seda tarretiseuhkrut leida võiks, või millega seda asendada?
Täitsa võimalik, et igas poes seda suhkrut pole. Moosisuhkur tegelikult on ju ka paksendav ja peaks kuumutamisele ka kenasti alluma, kui moosikeetmiselgi kasutatakse. Aga ma ei oska tõesti 100% lubada, et õnnestub. Originaalretsept oli tegelikult maisitärklisega, seal polnud tarretisesuhkrut. Aga see oli kaks aastat tagasi ja ma kohe üldse ei mäleta, palju seda tärklist sinna võis minna. Nii et ausalt öeldes ei oskagi sind praegu aidata ega ehku peale midagi soovitada, äkki läheb emadepäeva kook hoopis untsu, siis ju täitsa hull lugu. Kui seda suhkrut ikkagi ei leia, ehk valid mõne teise koogi. Siin neid ju küll! Ma ise plaanin teha Napoleoni, vast saab siis retsepti siiagi.
Appi kui hea kook! Ei ole magus vaid just parajalt hapukas! Nädala jagu võtsin aega, et kooki teha….pean tunnistama, et oli hirm sees natukene, et kook jääb vedelaks. Hirm oli asjatu 🙂
Kook on lihtsalt VÕRRATU!
Rõõm kuulda! Heidi koogiretseptidega on muidugi üsna võimatu alt minna ka 🙂 Kusjuures olin ise täitsa unustanud juba, et blogis selline tore retsept on üldse- aitäh meelde tuletamast, teen ise ka lähipäeval üle pika aja seda uuesti!