Pea uue Eesti rahvusköögivilja staatusesse jõudnud suvikõrvits möllab peenras, poes ja turulettidel.
Suvikõrvitsast saab suppi, pirukat, kooki, moosi, täita ja praadida või lihtsalt praadida õisi, täita vilju (kukeseente, singi ja juustuga näiteks, jube hea!) ja küpsetada seejärel ahjus, grillida, praadida jne.
Üks lihtne, aga väga maitsev moodus suvikõrvitsa valmistamiseks on praadida ta kergelt pannil läbi ja siis maitsestada mündi ja küüslauguga. Sobib kas iseseisvaks toiduks või grillitud liha/kala kõrvaseks. Külmalt väga hea antipasti, näiteks bruschetta kattena.
Tarvis läheb:
1 noor ja krõmps suvikõrvits, tükeldatult
1-2 sl oliiviõli
peotäis mündilehti, hakitult
1 tl valge veini äädikat
2 sellesuvise küüslaugu küünt riivitult või läbi pressi vajutatult
meresoola, värskelt jahvatatud musta pipart
Kuumuta pannil õli. Lisa suvikõrvitsa tükid ja prae 7-10 minutit, kuni viljaliha on läbipaistev, aga mitte liiga pehme (loe: lödi). Tõsta kaussi.
Lisa hakitud mündilehed ja pressitud või riivitud küüslauk. Pritsi peale valge veini äädikas. Maitsesta meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Sega õrnalt, aga hoolikalt läbi.
Süüa võib ka kohe, soojalt. Aga eriti maitsev on järgmisel päeval, kui suvikõrvits on saanud öö läbi külmkapis maitsestuda.
Pildikesi meie aia müntidest: esimene Tuulilt kevadel mündibeebina saadud, nüüd suur ja elujõuline eriti tugeva maitsega münt. Kasvab potis, sest ei taha lasta laiutama:).
Teine on tavaline piparmünt. Kolmas, põldmünt, on maitselt nõrgem kui teised mündid, aga mõnikord ongi just vaja sellist mahedamat. Neljas on poest maitsetaimeriiulist ostetud, nüüd korvis mullas kasvav münt, mille nimi oligi “münt”, nii et võta nüüd kinni, mis münt see täpselt on (münt on perekond, kuhu kuulub üle 10 liigi erinevaid liike: piparmünt, põldmünt, rohemünt, pikalehine münt ja mis kõik veel). Lehed on tal igaljuhul ümaramad ja väiksemad kui piparmündil.
Münt leiab meil hästi palju kasutust: maitsetaimena salatites, kastmetes (jogurt-münt-küüslauk), liha maitsestamiseks (lamba juures asendamatu), koogis (toorjuustukook mündi ja laimiga,mmm) ja muidugi teena. Talvel täpselt samuti, siis ikka kuivatatult. Nii et võib-olla ikkagi lasen oma potti vangistatud mündid ka vabadusse, las vohavad, küll me nad lõpuks ikka ära sööme!
Täpselt seda mul praegu vaja oligi! Jõudsin just mõelda, mida suvikõrvitsast teha grillitud kala kõrvale. Ja miks ma ise nii lihtsa asja peale ei tule, endal münt ja küüslauk, isegi värske ciabatta, kapis olemas :)
Tänuud!
Hehee, meil läheb ka täna sama asi grillitud makrelli kõrvaseks:D
Väga mõnus kooslus! Suvikõrvitsale ei ole ise taibanud seni münti kõrvale sättida ja sobib ülihästi. Kusjuures meil läks valge veini-koorekastmes koha kõrvale see mündine suvikõrvits. Sõbrunesid esimesest hetkest, seega igati kalasõbralik toit :)
p.s. kas grillitud makrell tekitas ka teis sama eufoorilisi emotsioone (õhkamine, ohkamine ja kiljatused). Meil on raudselt selle suve parim avastus ja käin juba ei-tea-kui-mitmendat korda makrelli/skumbria järgi.
Tuuli, makrell lõhestas meie pere kahte leeri:) Ühes mina ja Valter (ovatsioonud ja minestamine), teises ülejäänud. ("selline maitse on just see, mis mulle kala juures ei meeldi", "ärme rohkem tee" jne). Toppisin kõhtu ürdi-küüslaugusegu, siis grillisime. Minu arust oli lihtsalt super.
Oi, ma annaksin Valterile kohe topeltpunktid koos pika pai ja karukalliga kalagurmaanluse eest! Meil on paraku ilus aeg läbi saanud ja viimased reaktsioonid kalale on Hans Tristanil olnud suust väljaajamine :( Nii et kadestan, et teie poja oskab veel hinnata head asja. Meie hakkame nüüd seda aega ootama, kui see loll periood mööduma hakka . Nii 10+ aastat kõigest oodata. Ohjahh!
Ahjaa, tõelise eestlasena unustasin kõige olulisema. Tänud mõnusa ja lihtsa idee eest! See suvikõrvits on vääääga nauditav.
Väga mõnus, väga hea on suvikõrvits koos mündiga. Mina kasutan n.n. veemünti. Ega ma täpselt ei tea, kuidas õige nimi on, aga kasvab meil jõel peal, seal, kuhu ehitasime tammi. Kasvab seal kivide peal ja olen kogu suve jooksul värskeid lehti saanud. Veemünt on kuidagi hästi mõnusa ja tugeva aroomiga. Kuivatasin talveks ka, et siis teed teha.
Mari