Tegelikult võiks seda nimetada ju ka kartuli-juustuvormiks või põhjata kartulipirukaks, aga galett on nii tore sõna ja kui ka mitmeid teisi ümmargusi lamedaid pirukaid/kooke võib nimetada galetiks, siis miks mitte sedagi. Pealegi, nii palju kui olen aru saanud, on sarnaselt küpsetatud kartulivorm (küll juustuta) traditsiooniline Prantsuse talupojatoit Galette De Pomme De Terre, mis passib eriti hästi röstitud kana või grillitud veisefilee juurde. Minu meelest on see igati hea ka omaette toiduna koos tilli-küüslaugupesto ja hunniku värske salatiga. Ja miks mitte ka kala juurde sedamoodi kartuleid küpsetada.
Tilli-küüslaugupesto on valmistatud ilma juustuta, seda on galetis niigi parasjagu. Pestot tuleb rohkem, kui galeti juurde kulub, aga ta on hästi maitsev ja kindlasti kappi seisma ei jää. Proovida võib kasvõi leival või grillitud kana/kala/liha/aedviljade kastmena- väga mõnus!
Kes soovib, võib kihtide vahele puistada veel kuivatatud või värskeid ürte (peterselli, murulauku, tüümianit jne), lisada purustatud küüslauku, peekonitükikesi, sibulat või muud. Mulle imponeerib just selle maitsekoosluse lihtsus: kartul+parmesan ja kõik! Lisaks muidugi tilli-küüslaugupesto, sealt tuleb lisamaitset ja särtsu veel kuhjaga.
Tegin ise pildil oleva galeti 20 cm lahtikäivas vormis, aga tegelikult on see retsept hästi lihtsalt kohandatav ükskõik kui suurele vormile ja niisamuti vastavalt sellele, kui palju kartuleid sul parasjagu kasutada on. Lihtsalt viiluta kartulid ja riivi nii palju juustu, et kõigi kihtide vahele ning peale jätkuks. On hea, kui saad 3 kihti, siis on galett just parasjagu paks. Praegustest värsketest kartulitest tuleb see galett kohe eriti hea maitsega, kartulid on veel õrnad ja mitte nii tärklist täis. Noored mugulad ka küpsevad üsna kiiresti. Ahjaa, kõige maitsvam on kartuligalett muidugi kohe kuumalt, ahjust tulles. Need krõbedad servad ja pehme aurav sisu….ahh, kui hea! Aga kui kohe ei jaksa kõike ära süüa, siis lõikude hilisem ahjus soojendamine töötab ka väga hästi. Nii et mis muud, kui galetitama!
Kartuligalett tilli-küüslaugupestoga
Valmistusaeg
Kokku
Kogus 10 lõiku
Koostisosad
Kartuligalett:
200 g värskeid pestud, koorimata kartuleid
50 g parmesani juustu
vormi määrimiseks võid
Tilli-küüslaugupesto
30 g (suur peotäis) tilli
10 Kreeka pähklit
1 sl sidrunimahla
2 küüslauguküünt
u 75 ml oliiviõli
maitse järgi soola ja musta pipart
Juhised
Lõika kartulid hästi õhukesteks viiludeks. Viilude paksus võiks olla u 1-2 millimeetrit. Riivi parmesan. Määri 20 cm lahtikäiva vormi põhi ja servad võiga. Lao kartulid ringiratast vormi, servad võivad kergelt üksteise peal olla. Puista iga kihi vahele riivitud parmesani. Võid raputada kartulitele ka veidi soola, ma pole seda vajalikuks pidanud, kuna juust on parasjagu soolane. Puista juustu ka kõige peale. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 45 minutit, kuni galett on pealt kuldne ja krõbe ning seest pehme. Valmis galetist peaks keskelt kahvel suuremat vastupanu osutamata kenasti läbi minema. Lase 5-10 minutit peale ahjust võtmist galetil jahtuda. Seejärel libista terava noa või õhukese spaatliga galeti serva ja vormi vahelt läbi, et teda oleks kergem vormist välja võtta. Eemalda vorm ja tõsta galett serveerimisalusele.
Tilli-küüslaugupestoks surista kõik selleks vajaminevad ained kastmeks. Seda võib teha köögikombainis või saumikseriga. Õli kogust reguleeri vastavalt sellele, kui paksu/vedelat pestot soovid.
Kartuligalett maitseb kõige paremini otse ahjust tulnuna, kuumalt. Juurde paku tilli-küüslaugupestot ja värsket salatit.
Postituse koostööpartner on Eesti Kartul, kelle tegevust rahastatakse turuarendustoetuse abil. Vaata ka Härra Kartuli FB lehekülge.
Viimase peal!
Kuidas sa küll need parimad kartulitoitude retseptid üles suudad leida? Sulle tuleks nende retseptide eest eriauhind üle anda!
Panin sisse vana ja tugevamaitselist juustu, aga arvan, et veelgi parem tuleb mahadamaitseliste juustudega, nt Cheddari või Nopri talu juustuga. Järgmine kord katsetan nendega.
Retsept ise on aga jumalik: lihtne, geniaalne ja ülimaitsev.
Oh nii lahe, Irina, et selle ära proovisid! Eks ole ju tõsi, less is more 😉