• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • Söögikohad
    • Söögikohtade soovitused
  • Videoretseptid
  • Info

Restoran Cru

mai 24, 2012 by Mari-Liis Ilover Leave a Comment

restoran Cru, Tallinn

Selle ajaga, kui mina oma restoranikülastusest postituseni jõuan, on juba palju kevadvett merre jooksnud, hooaeg vahetunud ja Cru menüügi uuenenud. Aga tühja, head asja soovitada pole kunagi hilja, onju!
Märtsist on Tallinna vanalinn taas ühe restorani võrra rikkam. Viru tänaval, ühes Tallinna vanimas majas, on end mõnusasti sisse seadnud Cru. Ilmselt veinisõnavarast näpatud nimega restoran on Carmen Grupi uusim liige. Ka peakokk on leitud grupisiseselt, selleks on varem Carmen Cateringis vägesid juhatanud Dmitri Haljukov.
Käisin Cru kutsel uut restorani uudistamas ja toite maitsmas.
Cru’d leida ei ole mingi kunsttükk, uks ja restorani silt on kenasti Viru tänavale näha. Ehkkis siseneda saab ka otse Viru tänavalt, ei jätnud me piilumata kangialusest avanevasse armsasse sisehoovi. Oli tõeliselt kahju, et ilm ei ole meie külaskäigu ajal veel piisavalt soe õues einestamiseks. Kohe rahvarohke tänava kõrval, kuid siiski vaikne ja sopiliselt eralduv sisehoov oli väga kutsuv. Mõnel sumedal suveõhtul, või miks mitte juba nüüdki, oleks seal väga mõnus istuda, süüa ja veini juua. Restorani sõnul istutatakse sinna ronima veel metsviinapuid ja teisi taimi, nii et on lootust tõeliselt hubaseks vanalinna nurgakeseks.

restoran Cru, Tallinn

Lisaks vaiksele ja eraldatud siseõuele on väljas einestamise kohad ka restorani akende all Viru tänaval. Need lauad ei tundu küll olevat õige paik á la carte õhtusöögi nautimiseks ja nii selgub ka hiljem ettekandja käest plaanide kohta küsides, et ilmselt tekib suve edenedes sinna lihtsam kiirmenüü.
Interjöör on lahendatud lähtuvalt tüüpilisest vanalinna hõngustikust. Valgeks krohvitud ebaühtlased seinad, mõnes kohas jäetud näha paekivi. Seintel on Eesti loodust ja linna elu-olu kirjeldavad maalid. Keskaegset hõngu toonitab lühtrivalik ja laudadel sööjaid tervitavad (just, sest neilt ei sööda, peale end imetleda lubamist lahkuvad nad ettekandja abil taas oma korda ootama) savist käsitöötaldrikud.

Restoran Cru, Tallinn

See foto on pärit Cru kodulehelt

Nüüd aga kõige tähtsama, söögi juurde! Dmitri Haljukovi sõnul on tooraine väga värske ja kvaliteetne. Võimalusel kodumaine, näiteks köögiviljad ja ürdid on Eesti taludes kasvatatud.
Lauale saabunud leib-sai koos määretega on igaljuhul väga (loe: liiga) maitsvad. Keegi ei taha ju enne päris roogade saabumist kõhtu täis süüa, aga on siin on oht suur. Eriti rosina-pähklileiva ja searasvamäärde puhul.
Leivanosimise kõrvale loetud menüü on isuäratav. Eelroavalikus ahvatles mind kohe toit nimega metspart ja suitsuküülik. Joonealuses selgituses lubatakse vinnutatud pardisinki, küülikusülti, kirsse ja ebaküdooniaid. Ja seda kõike taldrikul oli ja rohkemgi veel: kõige muu kauniduse seltsis lesis ka kuubik foie gras pateed. Vahemärkusena olgu öeldud, et toitude nimetused on menüüs meeldivalt lühikesed. Need viierealised toitude nimetused, kus ühekorraga millegipärast peetakse vajalikuks ära mainida viimnegi lehelibleke, mis su taldrikul leida, on hirmutavad. Selgitusi on ju võimalik lisada toidu nimetuse alla või jätta üldse lahti kirjutamata, pealegi saab kommentaare alati küsida ka teenindajalt.
Niisiis, metspart ja suitsuküülik. Metspardifileest olid lõigatud imeõhukesed rasvaäärekesega viilakad. Vinnutamise tulemus oli struktuurilt midagi prosciuttolaadset, maitselt imehea, õrn ja metsane. Ka küülikusült oli hõrk. Taldrikud on Cru-s üsna külluslikud. Selles mõttes, et lisaks põhilisele, mis antud juhul oli pardisink ja küülikusült, leidus nende kahe peakangelase kõrval ja vahel juba mainitud foie gras patee, veel üks lilla törtsuke (kirss?), kollane pallike (ebaküdoonia?), õhuline suur tšips, veidi rohekat puru ja oranžikas püree.  Ürdioks ka muidugi. Ilus ja rikkalik küll, aga siiski oli seda kõike veidi liiga palju. Aga ainult veidi, sest iseenesest, maitsete poolest, ei läinud ükski neist lisanditest ei omavahel ega ka põhiainetega vastuollu. Ilmselt on selles virinas oma osa ka mu isiklikul “less is more” kiiksul.
Kaaslase eelroaks valitud grillitud Atlandi merikukk ja soolatursk tundus paljulubav, aga lauale saabunud kalakesed olid tuimavõitu ja ausalt öeldes üsna sarnase maitsega. Oleks hästi põnev olnud proovida ju merikukke, aga soolatursk domineeris liigselt ja kaht teinetesie kaisus olevat kala lahti mässides ei saanudki lõpuks aru, kumb on kumb. Kala juurde serveeritud krõbedad (beebi)köögiviljad olid oluliselt maitsvamad kui selle roa peakangelased.
Supikäiguks valisin metsaseene leeme täidetud mürklite, marineeritud metsaseente ja kartuliklimpidega. Lisaks lebasid seente vahel helerohelised kevadised lisandid herned ja spargel. Leem serveeriti eraldi kannus ja seda sai soovi korral ise juurde valada. Se oli tõesti väga ettenägelik, sest seeneleem oli tõeliselt hea, nii tummine ja maitseküllane. Kartuliklimp jäi selles toidus vaeslapse ossa. Klimp võib olla täitsa vabalt õrn ja suussulav, minu taldriku asukas oli kahjuks tuimavõitu ja jahune. Kui see vaene klimbike kõrvale jätta, oli supp hästi mõnus maitseelamus.
Et mulle väga meeldib hästi valmistatud veiseliha, langes pearoavalik õrnalt röstitud veisefilee kasuks. Ettekandja hoiatas mind küll veidi süüdlasliku näoga, et tegu ei ole mitte sise- vaid välisfileega, kuna peakokale meeldib välisfilee rohkem. No jumal tänatud, mulle ka! Sisefilee on liiga lihtne, liiga üleekspluateeritud. Välisfilee oli imehästi küpsetatud, pealt pruun ja seest roosa. Lihtsalt sulas suus.
Aga õhtu hitt oli mu kaaslase pearoog, menüüs nimetusega röstitud metslinnufilee ja seened. Tol päeval oli linnukeseks põldpüü. See on üks toitudest, mis jääb ajusoppidesse püsima ja mida meenutad hiljem: “Mäletad, kui me Crus käisime?” “Jajaa, siis kui me põldpüüd sõime, onju..”. Linnufilee, mis kohmaka koka käes kergesti kuivaks võib minna, oli superõrn. Praetud metsaseened ja juurselleripüree olid talle head kaaslased.
Magustoiduks jagasime rabarberi brüleekreemi ja Cru šokolaadivahtu. Tummist Cru šokolaadivahtu nüüd uuenenud kevadmenüüs enam ei ole, küll aga on alles rabarberi brüleekreem. Kindlasti soovitan seda proovida, imemaitsev! Mitte liiga magus, rabarberine, vaniljene-koorene, rukkipurune.
Loodan, et nüüdseks on ka restoranis külanud taustamuusika uuenenud, minu külaskäigu ajal mängis veebiraadio ja see pidev ” best music from dabljuudabljuudabljuu…dotcom” oli lõpuks päris väsitav.
Toitu aga osatakse selles majas tõesti hästi ja maitsvalt teha. Arvestades seda, kui noore toidukohaga (eriti sel ajal, kui ma seal käisin) tegu on, on mõned väikesed apsakad andeksantavad. Ja Cru ei ole üldse mitte “turistikas” nagu võiks ju ühelt Viru tänaval asuvalt söögikohalt oodata. Sinna on oodatud kõik! Tol õhtul, kui meie Crud külastasime, oli laudades istuv seltskond meeldivalt rahvusvaheline seltskond, lisaks eesti keelele räägiti laudades veel kolme võõrkeelt. Nii et hubases saalis tekkis lausa metropoliitne õhkkond. Nagu ma algul juba mainisin, vahetus just nüüd Crus menüü kevad-suviseks. Pole veel jõudnud maitsmas käia, aga kindlasti on plaanis, see mõnus sisehoov on juba nii kutsuv. Uuest menüüst jäi mulle kohe silma õrnsuitsu põdra tartar, praetud siiafilee kodujuustuvahu ja kalamarjaga ning krõbe jänesepirukas (jäneseliha ja hanemaks, karamelliseeritud endiiv ja aroonikaste). Ahvatlused missugused!

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Muu Tagged With: kodust väljas, restoranid ja söögikohad

Previous Post: « Panna cotta rabarberi-maasikakompotiga
Next Post: Spargel ja halloumi »

Reader Interactions

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Tärkav rohelus toiduks!

Kevadroheline Klikka pildile! →
Külasta bloginurka Facebookis

Populaarseimad postitused

“Siit nurgast ja sealt nurgast” 10-aastane!

Šokolaadikook. Jahuta, munata, valge suhkruta. Laktoosivaba, gluteenivaba, vegan.

Kookostrühvlid á la Raffaello

Värsked postitused

  • Frappé ehk külm kohvijook (seekord kofeiinivaba versioon Bambuga)
  • Šokolaadikook maasikatega
  • Rabarberibrülee
  • Baierimaa maitsed tulevad koju kätte
  • Võilillepirukas

Värsked kommentaarid

  • Helene T., Mahlane ja maitsev rabarberikook, malmpannil küpsetatud
  • Ruth, Veiseburger – suve lemmik
  • Mari-Liis Ilover, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega
  • Mari-Liis Ilover, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega
  • Kerli, Rukkikarask pähklite ja jõhvikatega

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kodust väljas kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Porgandi-apelsinijäätis ja tatravahvlid

Pohlavaht

Röstitud rooskapsad ja muskaatkõrvits – kerge ja värviline jõulutoit. Mahlane kalkuni-läätseterriin ka.

Ciabatta (seekord durumjahuga)

Rebitud sealiha (pulled pork)

Lehtkapsasalat rosinate, pähkli-seemnepuru ja kikerhernestega

Jälgi mind ka Instagramis

  • Frappé! Millal siis veel, kui mitte praegu. Lisaks ilmale, õieti selle tõttu, on ka kohv temperatuuriskaalal teinud korraliku uperpalli ja maitseb praegu külmana palju paremini. Kes pole veel tuttav frappé-ga, siis tegu on Kreekast ja Küproselt tuule tiibadesse saanud jääkohviga. Valmistamine on lihtne: pane kõrgemasse anumasse või otse pikka klaasi lahustuv kohv, suhkur ja vesi. Mikserda segu vahuks. Ma teen seda pisikese käsi piimavahustajaga (teate ju küll, väike patareidega pulk, millel vahustusrõngas otsas), aga võib vahustada ka blenderis või tavalise käsimikseriga. Nüüd lisaks veel jääkuubikuid ja piima ning värskendav suvejook ongi valmis! Proovisin hiljuti esimest korda frappé-t teha lahustuvast Bambu
  • Jaanid 2022. Ilusad päevad, armsad inimesed, rõõm ja soojus☀️❤️
  • Kui oled juba jõudnud Gourmet Club’i uusi salsasid proovida, tead kui värsked ja parajalt särtsakad need on. Sobivad nii paljude erinevatele toitude juurde! Siin üks lihtne näide: marineeritud ja siis kiirelt grillitud kanafilee (loomulikult saab ka pannil), avokaado, mangosalsa, veidi hapukoort ja koriander. Kõik see tortilja vahele ja voilá! Pikad pühad ees, kaua seda šašlõkki inimene ikka süüa jaksab . GRILITUD KANA TORTILJA MANGOSALSAGA . Magus-vürtsikas mangosalsa on tortiljade juures asendamatu! Puuviljane magusus ja värskus ning just paras doos tšillit on täiuslik linnuliha maitselisand. 2 pontsakat kanafileed 4 avokaadot 1 sl laimimahla 4 tortiljat 1 tops Gurmet Club värsket mango
  • Šokolaadikook maasikatega. See on kook, mis on meil kodus olnud paras hitt esimesest korrast, kui seda valmistasin. Mis oli eelmisel kevadel. Aasta on möödas, viimane aeg seda hõrgutist nüüd ka teiega jagada! Sest esiteks ei saa nii head asja ainult endale ju hoida ja teiseks on kohe-kohe käes ka kodumaiste maasikate hooaeg. Mis selle koogi puhul mulle endale eriti meeldib, on see, et maasikad koogi vahel on värsked, mitte küpsetatud. Ja et nad on terved või suuremate puhul poolitatud, aga mitte väikeste tükkidena. Ausalt öeldes küpsetatud maasikatega koogid mul silma särama ei panegi. Sest maasikas, vastupidiselt näiteks pohlale, on selline
  • HOUJICHA ICED LATTE! Matchaga on paljud tuttavad. Aga Houjicha [hoodźitša]? Houjicha on RÖSTITUD rohelise tee pulber, sellest ka tuhkjaspruun värv. Maitselt pehmem ja magusam kui matcha, kergelt pähkline. Väga aromaatne ja kosutav ! Jaapanis tehakse houjicha jooke lastelegi, sest kofeiinisisaldus on tänu röstimisele pisuke. Ka matchale omast mõrkjust houjichas ei ole. Siin reel’is teen houjicha pulbriga jäist lattet, mis on soojas suves supervärskendav jook ☀️. Kui soovid ka houjichat proovida, siis nüüd on hea võimalus tutvumiseks: koodiga “mariliis15” saad matchamurai.ee lehel houjicha ostult 15% soodustust . . #houjicha #icedlatte #matchamurai @matchamurai #koostöö
  • Rabarberibrülee!Kokku saavad värske ja hapukas rabarber ning kreemjas ja rammus brüleekreem. Ahh ja ohh, kui hõrk! Ei hakka seekord retsepti siia panemagi, saadan teid hoopis blogisse lugema. Brüleekreemi tegemisel on mõned nüansid, mida kindlasti silmas pidada ja katsusin need võimalikult lihtsalt ja täpselt kirja panna. Et ikka kōik ilusti õnnestuks! Aga noh, nagu mul teinekord juhtub, läks postitus väheke pikaks ja kõik see targutus siia Instasse ei mahugi Igatahes, täpne juhis rabarberibrülee tegemiseks on blogis mariliisilover.com ja otse sinna saab biost. Kaunist kevade jätku! . . #rhubarb #crèmebrûlée #siitnurgastjasealtnurgast #mariliisilover #dansukker #foodblogger #foodphotography
  • Täna sai veidike matkatud ilusas eestimaises suves. Laheda kokkusattumusena toimus Fjällräveni matk mu kodupoolsaarel, nii et täitsa tuttavad paigad Alustasime siitsamast Jägala rippsillalt. Taju restos oli matka lõpp ja seal kostitas oma imeheade palakestega @helemaialamaa Ühtlasi sain teada palju põnevat seoses matkateemalise uuringuga. Muuhulgas näiteks sellise fakti, et naised kardavad matkates kõige enam: 1. Eksimist ‍♀️ 2. (Jalgade) märjaks saamist ja külmetamist 3. Karu Tuli välja, et need on tarbetud hirmud, täiesti välditavad ja matkamist ei peaks küll segama. Suur suvi on ees, vähemalt ühe ägeda matka võiks küll selle jooksul planeerida, onju!
  • Väike galerii tänasest toidutripist Järvamaal. Kas teadsid, et igal aastal valitakse Eestis välja üks piirkond, mille toidule ja toidukultuurile pööratakse erilist tähelepanu? Aasta 2022 toidupiirkond on Järvamaa! Märksõna #piimajõedjapudrumäed ütleb nii mõndagi, sest põllumajandus siin tõesti õitseb ja kohalikke tegijaid jagub. Külastasime toiduajakirjanikega täna neist vaid osakest, aga kõik olid nii ägedad ja hingega asja juures. Ja nüüd kõik vutt-vutt Järvamaale ehedat Kesk-Eestit ja head toitu nautima! Esimesel pildil on superäge üllatus Türil, kohvik-resto Ajatu. Kindel soovitus! Aitäh ilusa päeva eest: A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Esna galerii, Põhjaka viinaköök, Hindreku talu Valgma külas, Eesti Piimandusmuuseum Imaveres, Pagaripiiga koduköök Türil, kohvik-resto

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja