On vist üsna loomulik asjade käik, et inimesed, keda seob virtuaalses maailmas üks kindel huvi, näiteks toit ja kokkamine, leiavad mingil hetkel, et oleks tore teha ka päriselus üheskoos midagi lõbusat, ühendavat ja oma kirega seotut, näiteks kohvik!
Kui kuulsin sellisest ideest, ei tekkinud mul kordagi küsimust, kas lüüa kaasa või mitte. Võimalus osaleda koos teiste omasuguste toiduhulludega milleski esmakordses ja ennenägematus tundus liiga ahvatlev ja äge, et mitte jääda pikemalt mõtlema sellega kaasnevate kohustuste, nagu filmi tegemine osalejast ja 50 koogikese küpsetamine, peale. Ma ühes varasemas postituses juba põgusalt mainisin oma ebamugavust kogu selle filminduse juures. Igaljuhul on ta nüüd valmis saanud ja kes soovib, võib selle postituse lõpus šedöövrit ka vaadata. Nagu mu ema ütles: “Oscarit peaosatäitjale ei annaks, aga rahvakunstnikuks võiks kuulutada küll.:)
Söögi poole pealt panustan kohvikusse 50 väikese pavlovaga. Munad on ootel, granadillid varutud ja hing küpsetamiseks valmis!
Kui kuulsin sellisest ideest, ei tekkinud mul kordagi küsimust, kas lüüa kaasa või mitte. Võimalus osaleda koos teiste omasuguste toiduhulludega milleski esmakordses ja ennenägematus tundus liiga ahvatlev ja äge, et mitte jääda pikemalt mõtlema sellega kaasnevate kohustuste, nagu filmi tegemine osalejast ja 50 koogikese küpsetamine, peale. Ma ühes varasemas postituses juba põgusalt mainisin oma ebamugavust kogu selle filminduse juures. Igaljuhul on ta nüüd valmis saanud ja kes soovib, võib selle postituse lõpus šedöövrit ka vaadata. Nagu mu ema ütles: “Oscarit peaosatäitjale ei annaks, aga rahvakunstnikuks võiks kuulutada küll.:)
Söögi poole pealt panustan kohvikusse 50 väikese pavlovaga. Munad on ootel, granadillid varutud ja hing küpsetamiseks valmis!
Agaramad toidublogide jälgijad on juba ilmselt kursis, kus ja millal kohvik avatakse. Tean, et siinset blogi loevad minu uudishimulikud sõbrad-tuttavad ja sugulased, kes muidu toidubloginduse vastu suurt huvi üles ei näita, seega olgu öeldud, et toidublogijate kohvik “Blogi” on avatud Solarise kõige alumisel korrusel sel laupäeval ja pühapäeval, 5. ja 6. veebruaril kell 12-18. Ootame kõiki vanu ja uusi tuttavaid meie valmistatut maitsma ja juttu rääkima. Loodan väga kohtuda ka nende oma blogi lugejatega, kellega olen rääkinud vaid siinses kommentaariumis või üldse mitte, oleks väga tore teid näha ka päriselus!
Kohviku õhustik saab olema pingevaba ja kodune ja loodetavasti ei kruvi keegi meie külastajatest ootusi professionaalide tasemele, sest seda me ju ei ole! Tuleme lihtsalt oma hobikokkamisega kaheks päevaks blogidest välja ja soovime seda ka teistega jagada.
Et kohapeal kööki ei ole, pakume peamiselt kooke ja magusat. Supid ja salatid jäävad siis järgmistele blogikohvikus osalejatele, toidublogisid on ju Eestis üle 200!:)
Seekordne menüü:
Ainult oma teadmistest, kogemustest ja ettevõtlikkusest oleks sellise ettevõtmise läbiviimiseks väheks jäänud. Idee tuli MTÜ-lt Maitseklubi, logistikapoolega aitab Carmen Catering. Ühelegi klippide vaatajale pole ilmselt kahe silma vahele jäänud, et kogu üritusele on toetava õla alla pannud Dansukker.
Oi, kuidas tahaks tulla laupäeval. Kui vaid selle aja leiaks.
Minu meelest väga lahe ja soe ja tore klipike! Ma üldse ei saa aru, miks ikka veel keskealised kiretud mehed (või siis konkreetsemalt üks) laupäevahommikuti telekas söögitegemist õpetavad:)
Väga armas ja mõnus video, Mari-Liis! Ja nende pavlovate pärast üritan oma laupäevast küpsetamist nii sättida, et jõuaks kohvikusse ka külla tulla.
Ma juba Profa blogis kiitsin, et sul tuli see filmiroll hästi välja.
Ja minu arust on ka väga kena, et te ilusasti kõik mainite, kes tegi, kes korraldas etc. ja et blogipostitused ei hakka enam: laupäeval olen Solarises või mina käisin seal ja seal.
Igatahes siiralt edu ja loodetavasti on palju huvilisi!
kahjuks internet on siin kiviaegne ja videot näha ei lase:( ja tulla kohale tahaks küll väga, aga natukene kauge on… jään järgmist korda ootama;-) jõudu ja palju päikest!:)
Suur tänu kõigile pöidlahoidjatele! Me pidime kohviku mõned minutid peale ühte sulgema, sest kõik 200 kooki oli otsas!!! Tunni ajaga… Ja siiras vabandus nende ees, kes tulid hiljem ja ei saanudki midagi, kõik kadus niiiii kiiresti.
Väga kihvt kogemus oli:)
Pavlova on olnud läbi aegade minu lemmik kook. Sinu küpsetatud pisi pavlovad olid väga maitsvad. Aitähh:)
Aitäh sulle, Helen!
Ei tea kus ja millal mul veel avaneb võimalust Sinu pavlovat maitsta? Meie olime need, kes jõudsid kohale mõned minutid peale ühte ning saime ainult vaadata, kuidas viimased kohvikulised viimaseid koogiampse võtsid. Tegime veel terve päeva ehitusest priiks, et elamusest osa saada. Aga pole hullu, kohvikusse läksime pärast ikkagi 🙂
Oh, Erru, kui kahju.
Arvasime ise ka, et need, kes meie juures pettusid, kuna koogid otsas, läksid kindlasti mujale kohvikusse, sest kohvik oli ju juba laupäevasesse kavva võetud!