Leedukad kutsuvad seda “šaltibarščiai”, venelased “svekolnik”. Lätlastel on ka oma supp. Mis neil vahet on, sellest ma täpselt aru pole saanud (ilmselt juurikate vahekord supis, leedukatel tundub põhiline või kohati isegi ainuke olevat peet) ja ega see vist väga tähtis polegi. Kindel on, et kõik nad on 1)külmad, 2)tehakse keefirist ja 3)koostises on peet. Eestisse on ka külmsupid jõudnud ilmselt just sealt, lähimate naabrite juurest idast ja lõunast.
Oleme ikka suviti külma suppi teinud, ka seda peedi oma. Keefiri sisse külmkapist varem keedetud köögiviljad, hapu- või värsket kurki ka, maitserohelist, muna peale ja valmis! Ka nii on väga hea.
Aga sel aastal käib supp veidi teisiti, on ekstra maitsev ja tänud selle eest lähevad Liinale. Nimelt olen paaril korral saanud süüa tema külma peedisuppi (püreestatud versioon), mis maitseb paremini kui kõik taolised supid kokku, mida ma üldse elus saanud olen, kaasaarvatud külma peedisupi kodumaadel. Saladus on supi tegemises from scratch, mitte eelmisest söögikorrast jäänud köögivilja kasutamises (arvatavasti just see on olnud aegade hämaruses üks sellelaadse külmsupi sünni ajendeid, aga ma teen nüüd ikkagi teisiti) ja puljongi kasutamises, selmet puistada kartulid-porgandid-peedid lihtsalt keefirisse ujuma. Kulub sutsuke rohkem aega ja vaeva, aga maitsev tulemus on seda igati väärt. Pealegi valmib ka sel viisil ikkagi supp kergelt ja kiirelt, aega läheb rohkem ainult puljongi jahutamiseks. Puljongiks võib olla isekeedetud kondipuljong, fondist või kuubikust tehtu. Retsepti köögiviljade suurus on see tavaline keskmine.
Meie külm suvine külm peedisupp käib nüüd niimoodi:
veidi rapsiõli
2 porgandit
4 kartulit
500 ml veisepuljongit
2-3 keedetud peeti
2 värsket soolakurki+paar sl kurgisoolvett
2 küüslauguküünt
hakitud maitserohelist: tilli, koriandrit, rohelist sibulat
1 tl sinepit
suhkrut
soola
Serveerimiseks:
paar keedetud muna
maitserohelist
musta pipart
Tükelda kartulid ja porgandid (ikka värsked, sellesuvised) üsna väikesteks tükkideks.
Kuumuta paksupõhjalise poti põhjas veidi õli ja passeeri köögivilju selles umbes 5 minutit.
Vala peale puljong, lase keema.
Keeda köögivilju maksimaalselt 15 minutit, siis jahuta, ikka koos puljongiga.
Tükelda kurgid ja riivi peet jämeda riiviga.
Vala keefir suurde kaussi ning lisa kurgid ja peet.
Lisa jahtunud puljong koos kartulite ja porganditega.
Vajuta läbi pressi või riivi supi sisse küüslauguküüned.
Lisa hakitud maitseroheline.
Maitsesta sinepi, soola, suhkru ja kurgisoolveega.
Nüüd võiks supp ideaalis külmas maitsestuda vähemalt tunnikese.
Serveeri suppi hakitud keedetud muna ja maitserohelisega. Soovi korral jahvata peale ka musta pipart.
Minu supi peal on koriandriõied, mis maitsevad vürtsikalt ja kergelt pipraselt, seega pipart vaja ei läinud.
See tuleb nüüd küll ära proovida, kohe väga kena näeb välja.
Lisaks väljanägemisele on ka maitse väga kena. Kindlasti teen seda suppi varsti jälle. Aitäh retsepti eest!
eva
Eva, tänud muljet jagamast. Seda tehakse nii harva. Alati on hea meel, kui keegi teada annab toidu meeldimisest või siis ka mitte meeldimisest:) See supp on suvel asendamatu.
Väga huvitav retsept, sooviks ka katsetada sedamoodi, aga ei suuda leida, mis koguses keefiri võiks olla? Aitäh, Liisi
Oih, ei ole jah keefiri kogust. Imelik küll, miks ma seda siis kirja ei pannud…Aga ma koguseid vaadate ma arvan, et keefiri võiks olla nii poole liitri jagu. Aga vaata ise ka, et tuleks selline paraja paksusega Sinu jaoks:)