Tarvis läheb:
100 g karulauku
400 g ricottat
12 kanneloonitoru
Tomatikaste:
1 sl oliiviõli
1 sl võid
1 sibul
1 küüslauguküüs
400 g purustatud tomateid (1 purk)
2 sl tomatipastat
1 tl suhkrut
soola, musta pipart
Bešamell-kaste
50 g võid
2 sl nisujahu
0,5 l piima
soola
250 g mozzarella juustu
Lisaks:
musta pipart
paar lehte hakitud karulauku
Kõigepealt aja kastrulis vesi keema ja kuumuta karulauk korraks läbi, ainult niipalju, et ta vajub veidi kokku ja värv muutub tumedamaks. Poolest minutist piisab. Nõruta kohe, lase hetk jahtuda ja vajuta peos palliks. Haki peeneks. Sega ricottaga, maitsesta segu soolaga.
Nüüd on tarvis keeta kaks kastet: tomati- ja bešamell-.
Tomatikastmeks kuumuta pannil või ja õli. Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta need läbipaistvaks. Vala hulka purustatud tomatid koos vedelikuga ja tomatipasta. Maitsesta suhkru, soola ja musta pipraga. Keeda vaiksel tulel 15 minutit.
Bešamellkastmeks sulata kastrulis või, lisa nisujahu. Väga suureks abiks bešamellkastme tegemisel on spiraalvispel ehk kastmevispel, mis hoiab ära igasuguste jahuklimbikeste tekkimise. Sega kastmevispliga jahu ja sulavõi ühtlaseks, vala peale 1/3 piimast. Kuumuta pidevalt kastmevispliga segades keemiseni. Kraam potis peab olema täiesti ühtlane kreem. Nüüd lisa ülejäänud piim, sega ja lase keema. Keeda 10 minutit ja maitsesta soolaga. Bešamellkastmesse käib ka riivitud muskaatpähkel, aga ma ei pidanud seda praegu vajalikuks. Nii, nüüd ongi kõik kolm olulist komponenti: kannelloonide täidis, bešamell ja tomatikaste valmis:
Üle on jäänud veel vaid kannelloonid täita, kõik ahjuvormi laduda ja toit valmis küpsetada.
Vali selline ahjuvorm, kuhu kannelloonid mahuksid ära ilusasti ühes kihis ja tihedasti ritta laotult, nii et ka äärtesse ei jääks liigselt ruumi. Muidu lihtsalt vajub kogu kupatus küpsedes laiali. Mul on tõesti palju ahjupotte- ja -vorme, liiga palju. Sest ma lihtsalt ma ei suuda vastu panna, kui näen taaskord mõnd ilusat ja inspireerivat keraamilist, klaasist või malmist vormikest või potikest ja tassin ta õnnelikult ohates koju. See on mu kiiks. Ma tarisin näiteks Brüsselist käekotis taginepoti kaasa. Ja kasutan seda 1 kord aastas. Noh, see selleks. Igaljuhul ei leidnud ma sobivat vormi kannelloonidele (tuleb vist lahtiste silmadega jälle poes ringi vaadata:P), natuke ruumi jäi vormis üle ja ma toppisin selle täis kuivanud saiatükikesi, mis aitaksid mul vältida kastmete laialivalgumist. Oo, need saiad olid pärast ülihead, alt kastmes pehmenenud ja pealt krõbedad. Nii sai kohe ühes vormis nagu kaks toitu:)
Aga see ei ole üldse eesmärk ja loodan siiski, et leiate oma 12 kannelloonile sobiva vormi ja mahutate nad ilma saiaehitiseta sinna kenasti ära.
Kõigepealt tuleb aga karulaugu-ricottasegu kannelloonide sisse saada. Mina tegin seda tordipritsiga ja asi läks väga libedasti. Võib kasutada ka kilekotti, millele ühte nurka auguke tehtud ja siis sealt pigistada. Tõsta lihtsalt pastatoru püsti taldrikule või lõikelauale ja suru täidis sisse. Täida kõik kannelloonid ja tõsta pikali ootele, nende kord on kohe-kohe. Enne vala vormi põhja eelnevalt valmis keedetud tomatikaste. Sellele laotagi kannelloonid, kenasti üksteise vastas.
Vala ühtlaselt peale bešamellkaste. Jälgi, et kõik pastatorud oleksid kaetud. Vastasel juhul nad lihtsalt ei küpse pehmeks, ainult kuivavad. Kõige peale laota sõrmede vahel katkipudistatud mozzarella. Kasutasin Vigala mozzarellat, nimetusega Delikatess ja väga mõnusalt kuldne-krõbe jäi.
Küpseta ahjus 190 kraadi juures 25 minutit. Tõsta seejärel vorm ahjust välja ja lase roal paarkümmend minutit toatemperatuuril taheneda, siis hoiab ta rohkem koos ja on lihtsam lõigata. Raputa enne söömist peale veel värskelt jahvatatud musta pipart ja hakitud karulauku.
Ahvatlevalt isuäratav,homme teeme, oli M.kommentaar!Super pildid!
Riina
Tomatikaste ja karulaugune sisu on juba valmis:) No näis mis saab:)
No mis siis ikkagi sai, ilse? 🙂
Aitäh, Riina! Olete vast nüüdseks juba ära proovinud ka.
Mari-Liis, proovisime tõesti ja imemaitsev tuli, üks selliseid toite, mida me kõik nautisime!
Sellest päevast alates on meil külmkapis kuidagi kahtlaselt palju ricottat, karulauguta ei saa praegu nagunii hakkama.Muide, nagu facebook'ist nägin, tegi nii mõnigi kolleeg ka järele. Ilusat emadepäeva! Riina
Sul on siin veel üks rubriik, kuhu see toit passib – "lastele meeldib" millele muule puhtakslimpsitud ahjuvorm viitab 😉 Meie peres on ka kõikvõimalikud lasanjelised (sh lihata) suured laste lemmikud.
Jälgisin väga täpselt kogu retsept ja peab ütlema, et sai hea aga minu oleks isegi intensiivsemat maitset oodanud. Arvan teadvat ka millest see johtus, nimelt olid mu karulaugulehed juba üsna suured ja nõrgema maitsega. Niiet ma isegi lisaksin edaspidi täidise sisse veidi küüslauku lisaks, võibolla paneks peale ka miskit tugevama maitsega juustu ka natuke. Aga toit on selles mõttes ka hea, et tegin hommikul kastmed valmis ja siis õhtul enne sööjate saabumist keerasin kokku ja ahju. Kiirelt ja maitsvalt:) Mu suur laps, kes eriti igasugu rohelisi asju suhu ei pane, küsis küll, et mida rohelist see sul täis on topitud jälle aga sõi ja võttis isegi juurde natukene:D
Liina, sul tuline õigus. Olengi selle rubriigi täitsa unarusse jätnud. Aga jah, minu omadele on ka pasta nagu võlusõna, igal moel ja kujul:)