Teisel päeval eelmise päeva toitu süüa ei ole üldse tore. See on puhtalt mu oma kiiks võib-olla, aga jah, nii ta on. Välja arvatud mõned pajaroad ja lihahautised, mis ongi just üleöö seisnuna parimad ja maitseküllasemad. See, et meie peres eelmise päeva toitu ei soojendata, ei tähenda muidugi, et ma ülejäägid ära viskan. Ei-ei, seda mitte. Pea kõigest annab teha midagi hoopis teist. Ja ongi täitsa uus toit kohe!
Täpselt sama lugu kartulipudruga. Järelejäänud kartuliputru saab täitsa mitmes muus toidus ära kasutada. Näiteks teha lameleivakesi või – saiakesi, kellele kuidas rohkem meeldib neid Soome pätsikesi kutsuda. Soome keeles on nad rieskad. Mulle kohe hirmsasti maitsevad. Soojalt ahjust tulnuna, killu või ja soolahelvestega – ehh! Peale võib määrida ka sulatatud juustu, toorjuustu, niisama panna juustuviil, soolakala, graavikala, suitsukala, kodujuustu, munavõid jne…
Rieska on Soomes hästi levinud lihtne küpsetis. Meilt võiks vasteks tuua vast karaski. Rieska koostisained ja väljanägemine on nagu ikka selliste traditsiooniliste toitude puhul, erinevates maakondades erinevad. Põhiliselt valmistatakse neid odrast, kaerast või kartulist, millele paremaks sidumiseks ja küpsemiseks lisatakse nisujahu.
Kartuli-rieska
4 tk.
5 dl või ja piimaga valmistatud kartuliputru
5 dl nisujahu (pool võib asendada odrajahuga, tulemus on “karusem”)
2 muna
u 1 tl soola (sõltub kartulipudru soolasusest – maitse tainast!)
Sega omavahel kartulipuder, jahu, munad ja sool. Sega käsitsi ja kergelt, just niipalju, et ained ilusti seguneks, liigselt sõtkuda ega mikseriga kloppida ei ole tarvis.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Vormi tainast jahuste kätega (tainas kleepub korralikult, nii et kasuta jahu julgelt) plaadil neli umbes 17 sentimeetrise läbimõõduga lamedat pätsikest. Vajuta sõrmedega neisse süvendid. Ahju on valmis minema nüüd sellised pätsid nagu siin parempoolsel pildil näha.
Küpseta 250 kraadi juures u 20 minutit, kuni pinnale tekivad tumedamad laigud.
Rieska’d on kõige maitsvamad soojalt.
Jahtunult võid neid pannil võis praadides üles soojendada.
Retsept on ilmunud ka kartulitoitude kogumikus Eesti Kartuli veebilehel.
Head on. Teen alati suurema koguse kartuliputru, et neid järgmisel päeval teha. Kohe ahjust võttes tasuks fooliumisse voi kilekotti panna, siis ei lähe kõvaks.
Väga huvitav! Seda tahan kindlasti proovida.
Meie peres süüakse küll ka eelmise päeva toitu, aga jääke tekib ikka ja minu unistus oleks, et mul oleks peas sellinne retseptikogu, et kohe tean, mida ühest või teisest jäägist teha. Ehk et jääkide kasutamine on mul nõrk koht.
Samas – minu arvates on just kartulipudru superhea järgmise päeva toit (ma teen just selle arvestusega rohkem). Ma teen nii, nagu ema tegi – palju võid pannile, siis tuleb kartulipudru sellega aegamisi ära segada, selles tempos, kuidas puder pannill soojeneb ja töölemisele rohkem alluma hakkab. Ja kõige olulisem on, et peale võiga segunemist ei tohi putru pannil enam pidevalt segada, et tekiks pruunid krõbedad koorikud . Ja kuigi toidublogis on see vist roppus, aga kõige parem on see vähese ketšupiga 🙂
Aga neid leivakesi tahan küll proovida!
Krentu, tere :). Ketšup nüüd ka mõni roppus. Punane pudel on meilgi alati olemas. Lapsed uhavad seda muidugi oluliselt enamatesse toitudesse, kui suured. Aga näiteks hiina-magushapu kana kastmes ja mu searibide marinaadis on ta vägagi omal kohal, muudmoodi nagu ei saagi õiget maitset neile asjadele.
Mis järgmisel päeval soojendatud toitu puudutab, siis see on jällegi minul nõrk koht. No kohe mitte ei lähe. Esiteks ei taha ma kaks päeva järjest ühte ja sama toitu süüa ja no enmajaolt pole ikka tal seda maitset, mis värskelt tehtuna.
Kui Tiiu ajakirjas veel toidukülgi tegin, siis oli seal rubriik "Täna õhtuks, homme lõunaks". Selle aja jooksul, kui igakuiselt sinna rubriiki toite tegin, õppisin ikka ise ka väga palju jääkidest uusi asju tegema ja täitsa toredaid ideid tuli. Igasugused pirukad, rohke täidisega frittatad, kotletikesed, püreesupid muidugi jms. Peakski need retseptid jälle välja kraamima 🙂
Jaa. anonüümne – see on hea soovitus. Lahtiselt hoides kipuvad nad tõesti kuivama.
see oli küll nüüd nagu rusikas silmaauku! ma just viimati soomest tõin neid valmiskujul, ja küll olid head!
Nii isuäratav. Ja hea idee. Loodan jõuda tegemiseni. Aitäh!
Tõesti maitsev paistab 🙂
Väga hea retsept järjekordselt. 🙂 Pisut jällegi muutsin. Kartuli asemel kasutasin bataati. Nisujahu asemel tatrajahu. Lisasin ka rosmariini, küüslaugupulbrit ja basiilikut. Väga maitsev!
Tore, et maitses! Ja see on ka vahva, et oma eelistustele vastavaks retsepti kohendasid. See on siin tõepoolest selline "baas" ja klassika, milles saab nii kartulit kui nisujahu teiste meelepärastega asendada. Bataadiga, kujutan ette, võis küll väga maitsev tulla!