Enne piruka juurde minemist pean ka siin näitama pilti, mis mu kodu nüüd ehib. Sest see on täiesti blogikeskne nii tänu sõnumile kui kinkijatele, keda mul on rõõm tunda ainult tänu toidublogi pidamisele. Esimestest arglikest kommentaaridest üksteise blogides on lumepallina kasvanud soe, pingevaba ja tihe läbisaamine.
Kas saab olla üks sünnipäevakingitus veel lahedam? Võib-olla kõik, kes praegu siia sattunud lugema, ei tea, ja ei peagi teadma, miks peaksid räimed üldse rokkima. Saate teada, kui proovite teha seda toitu:) Rokkivateks nimetas neid räimi esimest korda Anu ja nii see ongi jäänud.
Ave Nahkur on ise öelnud, et eided on vanad, paksud ja rämedad. Käivad mööda pidusid ning söövad ja joovad kõik ära, kiusavad mehi.”Kutsu meie küla eided ka oma pidudele. Tuleme rõõmuga ja rikume su koosolemise ära,” kõlab eitede hüüdlause.
Meie viimatipeetud pidu muidugi oligi mõeldud selleks, et kõik ära süüa ja juua, nii et eided tundsid end täiesti omas elemendis. Meest, keda kiusata, polnud enamus aega õnneks kodus.
Aitäh, Tuuli, Aet, Liina ja Piret! Nemad aplodeerivad vasakul. Mina olen teises laua otsas valgepõlleline rõõmus eit. AC/DC vestiga rokkiv siga on ka oma prototüübi juba leidnud, samuti kitarriga kass. 4 lammast ja kaks pääsukest on veel vabad:)
Nüüd lubatud pirukas.
Tarvis läheb:
Põhi
100 g külma võid
2 dl nisujahu
0,5 dl rukkijahu
3/4 tl soola
1 tl kuivatatud tüümiani
3 sl külma vett
Täidis
u 300 g keedetud või küpsetatud peeti
110 g pehmet kitsejuustu (kasutasin Soignon’i torukest, võib olla maitsestamata või ürtidega)
1 dl hapukoort
2 suurt muna
musta purustatud pipart
veidi mannat pirukapõhjale raputamiseks
Peale
balsamico kreemi
värsket tüümiani
soovi korral ka röstitud piinia- või päevalilleseemneid
Taina jaoks sega omavahel kõik kuivained, haki sisse külm või ja pudista näppude vahel või haki pika noaga puruseks. Lisa külm vesi ja suru tainaks. Seda on mugav teha köögikombainis: haki lõiketeradega kuivained ja või teraliseks, lisa vesi, töötle tainaks. Vajuta tainapall lapikuks, keera toidukilesse ja pane tunniks külmkappi.
Täidise ained (peedi puhul pole temperatuur tähtis) võta juba paar tundi varem külmkapist välja, toasoojana segunevad nad omavahel paremini.
Klopi munad lahti. Hõõru omavahel kitsejuust ja hapukoor ühtlaseks massiks. Sega munadega. Köögikombainis segades vala kõik kombaini kaussi ja sega ühtlaseks. See on täitsa ok, kui mõned kitsejuustutükid sisse jäävad. Maitsesta musta pipraga.
Lõika peet õhukesteks ratasteks.
Puista rullimisalusele nisujahu, tee ka tainarull jahuseks ning rulli tainas õhukeseks, u 3 mm paksuseks. Võita vorm. Tõsta tainas vormi, nii et ka ääred oleksid kaetud.
Raputa pirukapõhjale imeõhuke kiht mannat, nii supilusikajagu. Manna maitset pärast tunda ei ole, aga ta imab endasse peedist ja täidisest tuleva liigse niiskuse ja ei lase põhjal lödiks muutuda. See on hea nipp kõigi vedela täidisega pirukate puhul.
Laota tainale kihiti peet. Vala peale täidisesegu.
Küpseta 180 kraadi juures u 30 minutit, kuni tainaääred on krõbedad ja täidis kuldne (vt mosaiigi alumine vasakpoolne pilt). Kui küpsetamise lõpuosas tundub, et täidis hakkab liiga pruuniks minema, kata pirukas fooliumiga.
Tõsta vorm ahjust ja lase veidi jahtuda, eemalda pirukas vormist. Nirista peale balsamico kreemi ja puista üle värske tüümiani lehtedega. Kui soovid, raputa peale veel kuumal pannil hetke röstitud piinia- või seedermänniseemneid.
Kõige maitsvam leigelt või külmalt koos värske rohelise salatiga.
See pirukas sobiks hästi süüa! Õnnesoovid uue eluaasta alguse puhul (tagantjärele)!
Aitäh, Eva! Lisaks kenale väljanägemisele maitseb see pirukas tõesti hästi ja nagu ma olen aru saanud, sobib igati ka sinu toitumispõhimõtetega:))Nii et käed jahuseks!
Tohutult vaimukas kingitus! Ma alati imetlen inimesi, kel selline suurepärane kingituste väljamõtlemise fantaasia on! Ja pirukas on lihtsalt võrratult kaunis, kõik need värvid… rohkem nagu kunstiteos, kui toit. Kiitsin juba Flickris ka, aga ei saa ikka ka siin mainimata jätta! 🙂
Ehh.. väga lahe kingitus. 🙂 Mu tuttaval kokal on kodus üks sarnane, ainult et kiri ütleb millegi pärast "Lauri on meie küla parim kokk". Väga äge kingitus ja hea lugu selle juurde. Ma olen alati arvanud, et head kingid on just need, millega kaasneb hea lugu!
Jah, Juc, ja just see teeb südame soojaks, et su peale on kohe päris tõsiselt mõeldud, nuputatud, vaeva nähtud, orgunnitud…Tõeliselt liigutav ja emotsionaalne kingitus. Lisaks sellele läheb alati tuju heaks, kui pildi poole vaatan, see on nii naljakas.
Aga pirukas, see on ju tegelikult kõigest kuldne põhi, punane peet, roheline tüümian ja mustjas palsamiäädikas…Loodus on kunstnik. Muide, reaalsuses nägi pirukas mu meelest veel ilusam välja, kohalkäinud võivad kinnitada või ümberlükata:)
See pirukas oli võrdväärselt nii maitsev kui ilus. Kitsejuust-tüümian-peet kooslus on ületamatu kolmainsus. Peedipiruka värvide mäng on tõeliselt kaunis ja tulemus peaaegu sama värviline kui Ave pilt 🙂
Anna palun võhikule nõu, kuidas piruka sellest vormist kätte saaks, ilma, et põhi katki läheks! Kui suurt vormi kasutasid?
Anonüümne, selle kandilise pirukavormi põhi käib alt ära. Koguse poolest vastab 20 cm ümmargusele lahtikäivale vormile.
Tõeliselt äge kingitus 😀
Pirukas on ka ilus ja isuäratav, nagu kõik muugi siin blogis:)
Väga äge pilt! Pirukast rääkimata 🙂
Aga tegelikult tahtsin hoopis seda öelda, et nagu ka võrratu peedipiruka autor ja rokkivate räimede ema Mari-Liis ütles, on blogimise ühe suurimaks plussiks olnud see, et on tekkinud võimalus lähemalt tunda saada sedavõrd toredaid ja vahvaid toidublogardeid, kellega koos oma kirge jagada, palju väga head toitu – nagu näiteks pildil olev peedipirukas – ära süüa ja ennast vahel lihtsalt erakordselt hästi tunda. Kirg toidu ja toiduvalmistamise vastu on üks äraütlemata võimas jõud 🙂
Ja mina tahtsin tegelikult veel öelda, et ega me ainult pirukat ei söönud, see oli rohkem nagu väike algusamps muude ampsude seas või nii…:)
Ja veel, kes võtavad tegemise ette: esimesel päeval on pirukasisu kahevärviline (hele täidis ja punane peet) ,aga kui peaks järgmiseks päevaks üle jääma, võtate kapist uhke üleni roosa sisuga piruka!
väga lahe maal! ja nii tore, et rokkivad räimed on nüüd nö laulu sisse pandud ehk kivisse raiutud 🙂
oojaa, Anu, ja sinu osalus selles RR rahva sekka minekus pole mitte väike:)
Palju õnne!
Ei saa ka mainimata jätta, et väga tore kingitus. Ja pirukas näeb väga isuäratav välja, kõht hakkab kohe "laulma".
Suur rõõm oli istuda sellel imelisel õhtusöögil nii toredas seltskonnas. Kes oleks osanud ette kujutada, et blogist kujuneb välja soe sõprus ja ühised kooskäimised. Järgmine kord siis minu juures.
Punapeet ongi Eesti köögi Nokia.
Hea huumor teil! Sain naerda. Omad hilinenud ônnesoovid olen Mari-Liisile edastanud ja mis muud kui jälle üks retsept pikas toitutegemise nimekirjas, mida peab järgi tegema. Ilus värviline pirukas, silmadega palju söömist.
Oi, see pirukas oli hea ja mul just plaanis. Hakka või kohe tegema:)
Väga lahe kingitus ja aplodeerivate eitedega lugu selle juures. Siga ja tema AC/DC vest saavad eraldi 12 points! Palju õnne ka!
Super hea pirukas! Tegin kaera- ja odrajahust ning hapukoore asendasin Kreeka jogurtiga. Uus lemmik, liiga kiirelt sai otsa!!!
Mis muud, kui uus pirukas ahju, Marin:)