Ma ei mäletagi täpselt, kus ma esimest korda karpe maitsta sain. Aastaid tagasi sügiseses Amsterdamis populaarses pisikeses nurgataguses söögiputkas vakstuga kaetud laualt otse suurest potist? Mõnel neljapäeval (või oli see kolmapäev, kui karpe pakuti) Controvento algusaegadel? Kes seda enam mäletab, ehkki võiks ju. Sest ega karbid pole ju Eestis teab mis tavapärane või ammuilma tuntud toit. Selge see, et nõukaajal ei valminud pereemal punasetäpiliste kuivainetotsikutega dekoreeritud köögis õhtusöögiks potitäis moules marinière’i. Seda mäletan küll, et esimesed omatehtud karbid valmisid umbes 5 aastat tagasi Stockmannist ostetud sinimerekarpidest. Esimest korda neid ise tehes värisesid nii hing ja kui käed parasjagu, sest see tundus paraja raketiteadusena: karbid puhastada, “habemed” eemaldada, siis enne pottipanekut visata ära need, kes ei sulgu (ei ela) ja peale keetmist need, kes ei avane (ka juba enne pottipanemist surnud). Nüüdseks on sinimerekarpe saada kogu aeg ja mitmetes poodides, nii et ainult kojutoomise vaev.
Kindlasti on vahe sinimerekarpidel ja sinimerekarpidel. Et kust vetest, kuidas kasvatatud, mis aastaajal jnejne. Mina tavatarbijana ostan seda, mida poest saab ja olen oma karpidega siiani igati rahul olnud.
Gratineerituna (st krõbeda katte all) on karbid mõnusad ampsud eelroaks või niisama veini kõrvale nokitsemiseks. No mis mõnusad, tegelikult ikka võrratud! Neid niimoodi süües on suvest puudu veel…noh, õige vähe:)
Tarvis läheb:
1 kg sinimerekarpe
Gratineerimiseks:
3 küüslauguküünt
3 tl siledalehelise peterselli lehti
4 tl riivsaia
Veel:
oliivõli
soolahelbeid
paar cm vedelikku poti põhja. Eriti hea aroomiga karbid saab, kui kasutada valget veini. Võib ka vett-veini pooleks. Lihtsalt veega saab ka hakkama.
Gratineerimissegu on väga mugav teha köögikombainis purustamisterade abil: pane lihtsalt küüslauguküüned, petersellilehed ja riivsai sisse ja surista ühtlaseks puruks. Teine võimalus on küüslauk pressiga purustada, petersell hästi peeneks hakkida ja siis kõik see riivsaiaga segada.
Pese karbid voolava vee all. Puhasta pealt kõigest võimalikust sodist. Kui mõni karp ka koputamise peale ei sulgu, viska ära.
Lase vedelik potis keema. Lisa karbid. Kata pott kaanega. Keeda u 7 minutit. Raputa karpe vahepeal paar korda.
Kõik karbid, mis keetmisel ei avanenud, viska ära.
Murra karp liitekohast lahti. “Kaas” viska ära. Laota alumised karbiosad koos karbilihaga ahjupannile või ahjuvormi põhja. Pane igale karbile veidi küüslaugu-peterselli-riivsaia segu. Nirista peale veidi oliiviõli.. Küpseta 200-210 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni gratineering muutub krõbedaks ja hakkab värvi võtma.
Raputa valmis karpidele soolahelbeid.
Paku kohe.
Tõepoolest-koht on tähtis!
Parimad karbid olen ise Taanis korjanud.Seal on neid massiliselt.Suured ja eriti suured.Ja kuidagi hoopis värskema ja täidlasema maitsega kui näiteks vahemere omad ja rääkimata Rimi kalaletist ;)
Värske kaup on ikka värske kaup ;)