Lugu sai alguse sellest, et Liinal oli miskiks oma ürituseks tarvis suurt haudepotti ja et mul juhtub selline olema (u 3 korda nii suur kui see kõigile tuntud, mis fotol), laenasin. Nagu ma aru sain, oli plaan selles hautada suuremale seltskonnale cassoulet‘d. Üritus jäi külma tõttu aga ära (jah, 10-kraadises ruumis ei tee vist tõepoolest isegi kuum pajaroog ja ohtra veini manustamine olemist kuigi mõnusaks) ja sain oma poti tagasi koos suure karbitäie juba leotatud hiidubadega. Nii et ma lihtsalt pidin tahes-tahtmata neist toitu tegema! Aga olgu Liina ja pakane tänatud, sest meie poolkohustuslikus korras valminud roog oli ülimõnus.
Päris cassoulet’ sisse pannakse erinevat liha: vorste, peekonit ja muid sealihatükke, lammast, pardikoibi. Ja kõige lõpuks küpsetatakse veel riivsaiast pajale peale krõbe koorik.
Siinne versioon on lihtsam ja kiirem koosneb vaid hiidubadest, lambasooles toorvorstidest ja tomatitest, mis kõik on koos maitseainete ja ürtidega haudunud paksuks tummiseks ja väga maitsvaks talviseks soojendajaks.
Kui hiidube ei õnnestu leida (kindlasti on Sadama turul ja Keskturul, võib-olla veel kusagil?), võib hautise teha ka tavalistest valgetest ubadest. Igaljuhul tasuks eelistada kuivatatud ube konserveeritutele, sest pikalt haududes imavad kuivatatud oad endasse kordi rohkem maitseid ja aroome ning toit saab palju maitsvam. Oad peaksid hautises olema pehmed, aga mitte pudruks keenud. Vorstid olid mul Vastse-Kuuste toorvorstid lambasooles. Siis kui ma vorstijahile läksin, olidki need ainsamad toorvorstid terves poes, aga valikuvõimaluse puudumine õigustas end igati, vorstid olid väga head.
Tarvis läheb:
u 400 g kuivatatud valgeid hiidube (leotatult u 800 g)
1 + 1 sl õli
450 g toorvorste
2 sibulat
5 küüslauguküünt
2 porgandit
1 tl soola
1 tl suhkrut
1 tl kuivatatud tüümiani
2 nelgitera
10 musta pipra tera
1 sl tomatipastat
400 g purustatud tomati konservi
500 ml kuuma vett
2 loorberilehte
värsket tüümiani
värskelt purustatud musta pipart
Alusta pajaroa tegemist eelmisel õhtul sellega, et pane oad 12-24 tunniks vette likku.
Järgmisel päeval nõruta ja loputa oad.
Haki sibul ja küüslauk, tükelda porgandid.
Kuumuta pannil 1 sl õli ja prae sibul ja küüslauk läbipaistvaks. Ära pruunista!
Tõsta kõrvale ja kuumuta samal pannil pannil paar minutit porganditükke.
Tõsta sibul, küüslauk ja porgand haudepotti.
Keera tuli alla, lisa sool, suhkur, kuivatatud tüümian, nelgi- ja pipraterad ning tomatipasta. Sega läbi ja kuumuta mõni minut.
Lisa purustatud tomatid, vesi ja loorberilehed.
Lase vaiksel tulel podiseda 1,5 tundi.Vahepeal kontrolli, et oad ei ole kogu vedelikku endasse imenud, vajadusel lisa veidi kuuma vett.
Vahepeal pruunista pannil 1 sl õlis vorstid ja lõika seejärel paari sentimeetri pikkusteks juppideks.
Kui oad on poolteist tundi keenud, lisa patta vorstid ja hauta veel pool tundi.
Serveerimisel lisa värsket tüümiani, ka petersell sobib hästi. Jahvata peale musta pipart.
Kausitäis auravat oahautist, kõrval krõbeda koorega sai ja klaas veini – täiuslik külma ilma comfort food!
Vat see on küll üks hää kõhutäis. Eks peab siis minema neid hiidube jahtima, olen siiani sarnast rooga teinud tavaliste valgete ubadega. Ja see vorstisort on üsna hea jah, liha sisaldus oli isegi 95% kui mu mälu mind ei peta.
olid jah hästi lihased.
Olen teinud sarnast cassoulet' kuid toorvorstide asemel kasutasin tookord peenikest chorizot. Köögikapis ootab juba pikemat aega pakk hiidube ja ka pakk musti silmube. Tuleb ikka üks korralik pajaroog plaani võtta. Tundub igati maitsev.
jaa, muidugi chorizo sobib siia ideaalselt!
Väga mõnus kooslus tundub olevat. Sobib ideaalselt pakaselise ilmaga hinge ja ihu soojendama. Toorvorstidest on meie üks lemmik olnud astelpajupüreega toorvorstid lambasooles. Astelpaju hapukas maitse teeb rasvased vorstid kuidagi eriti mõnusaks. Aga no kui järele mõelda, siis loogiline – hapu ikka rasvast tasakaalustab. Miks see hapukapsas sinna seaprae juurde muidu nii hästi sobitub 🙂
see oli nii ahvatlev postitus, et panin eile oad likku ja tegin täna Chilli con Carnet veiselihaga…
chili con carne on väga mõnus…üldse, alati, kui ubadest midagi teen, mõtlen, et peaks sagedamini neid tarvitama, nii maitsvad on. Aga kuidagi kipub selline tooraine olema, mis ei tule kohe esimese asjana meelde:)
Tervist,
Tekkis küsimus, et kust eestis neid valgeid hiidube leida võib. Olen konserveeritud kombel neid ostnud ja ülimõnusad on aga toorena pole näinud.
Aitäh.
Ostsin hiidube Tallinna Sadama Turult, mis hetkel on küll uuenduskuuri läbimas. Aga Papa Joe toidukaubad pidid alles jääma ka uuele turule, nii et siis umbes kuu pärast saab hiidube jälle:)
Toimetasin just seda sinu retsepti talviste roogade kogumiku jaoks, Mari-Liis, ja selles retseptis rida-realt, sõna-sõnalt, täht-tähelt näpuga järje ajamine oli tead kui keeruline! Nii et pidin siia tulema ja kohe ka oma jälje maha jätma. Neelud hakkasid käima (ja mis sest, et kell on üle 22). Täna sadas veel õues lörtsi, nii et võib selle pajaroa veel lähipäevil vist ette võtta küll, eks 🙂 Imeisuäratav!
Marju, esiteks, suur rõõm sind siin näha üle pika aja:)
Teiseks tuletas su kommentaar mulle meelde, et mul on üks retsept veel esitamata, appi-appi, kohe lähipäevadel saadan sinna kuhu tarvis ära.
Ja muide, nädalavahetuseks lubati talve comebacki (õudus!), nii et see hautis on veel igati päevakohane!
Ma ei leidnud kuskilt rida, kus oleks ubade lisamine kirjas? Mina, kui algaja kokk, ajan näpuga järge ja minu jaoks on oluline teada, et kus ja kuhu ma need oad panen 🙂
Oih, kuidagi välja jäänud jah, hea et märkasid:). Koos purustatud tomatitega tuleb oad lisada!
Tere! Mul selline küsimus, et mitmele inimesele sellest kogusest jätkub?
Tuuli, sellest tuleb korralik potitäis. Ma arvan, et kuus inimest peaksid kõhu täis saama kindlasti.