Marokopärane kana riisiga

Olen viimasel ajal köögis sagedasti seilanud Põhja-Aafrika ja Araabia maitsete lainel. Mis tähendab, et kappidesse on siginenud purgikesi harissa ja soolasidrunitega, maitseainetopse sumahhi, za’atar-i ja ras el hanout-iga ning koriander, piparmünt ja granaatõunaseemned lihtsalt peavad igaks juhuks kogu aeg olemas olema. See maitsev kanaroog liigitub maitsepaletilt samuti justnimelt sellesse maailma nurgakesse, kus au sees hapuka-soolase-vürtsika kooslus, mida rõhutab veelgi värskus (siin granaatõuna ja mõndi näol). Iseenesest on tegu hästi lihtsa riisi-kanaroaga, maitseid jagub aga piisavalt, et tekitada tunne, nagu oleksid sattunud “Tuhande ja ühe öö” lugudesse.

Pehme ja õrna kanaliha saladus siin toidus on jogurtis marineerimine. Kasutada võib nii harilikku maitsestamata jogurtit kui paksu Kreeka jogurtit. Kui jogurt on väga paks ja sellega on raske kana katta, võiks seda veidikese sidrunimahlaga lahjendada. Jogurtis sisalduvad piimhape ja kaltsium mõjuvad kana valkudele neid õrnalt lagundavalt, nii et tulemuseks on maitserikas, mahlane ja õrn kanaliha. Jogurtis marineerimine sobib hästi ka kanafileele, mis kipub muidu praadides ja ka muudmoodi küpsetades kuiv jääma.

Kanaliha ise tuleb Kekava kanafarmist ja selle teeb eriliseks Eesti Veterinaar- ja Toiduametilt saadud luba kasutada pakendil  märgistust “Antibiootikumideta kasvatatud kana”. Olen Kekava tooteid nüüdseks kasutanud üle poole aasta, külastanud nende kanalat Riia külje all ja näinud oma silmaga, kui rangelt on kontrollitud tingimused, milles kanad kasvavad. Pean ausalt üles tunnistama, et ega ma kanafarmi ei sõitnud just liiga suure õhinaga. Sest ehkki söön liha, küll mitte iga päev ja annan endale aru kõigist loomakasvatuse etappidest, (millest taldrikul nähakse ju vaid lõpptulemust), ei ole külaskäik loomakasvatusse minu jaoks mingil juhul lõbusõit.  Teisalt: kuna soovitan Kekava kanaliha kasutada ja teen seda ka oma köögis, on ülimalt tähtis ise kogeda, kus ja kuidas kanad kasvavad. Teada, mida nad söövad. Näha oma silmaga, millistes tingimustes nad elavad. Uurida infot ja kiusata küsimustega neid, kes igapäevaselt Kekavas kanade kasvatamisega tegelevad. Seda kõike õnnestus Kekavas teha. Ja mul on hea meel, et tean, kust ja kuidas tuleb lauale toiduaine, mida meie peres ja kindlasti väga paljudes teisteski kodudes sageli süüakse. Kanad on Kekavas nagu tõelised superstaarid, kellele ligipääsu valvavad ranged turva- ja hügieenireeglid. Alustuseks pidime ennast pealaest jalatallani duši all ära pesema, ka juuksed ja seejärel rõivastuma spetsiaalsesse puhtasse riietusse, millega siis pääsesime kanalasse. Kokku tuli riietust vahetada kolm korda, igas kanala eri üksuses jälle uued ja puhtad riided. Siin fotol olemegi toitumisnõustaja Teele Tederiga Kekava ühe kanamaja poole teel, puhtad nagu prillikivid! Kanalas saime pähe veel kilemütsid ja niigi lumivalgete kummikute otsa veel kilesaapad:

Iseenesestmõistetavalt ei ole kanad Kekavas puurides, vaid jalutavad rõõmsalt kanalas ringi ja ajavad omi asju – kes  sööb, kes joob, kes siblib, kes magab jne. Ehkki kõikvõimalikud kasvustimulaatorid ja -hormoonid on EL loomakasvatuses juba mõnda aega keelatud, võib siiski veel uskumatult sageli kuulda arvamust, et broilerid kasvavad nii kiiresti, kuna neile söödetakse hormoone. Tegelikut kasvavad nad kiiresti, kuna tegu on spetsiaalse kanatõuga. Sellise tõuga, mis on aretatud kasvama kiiremini, kui näiteks munakana. Kohtusime ka Kekava  juhatuse liikme Saulius Petkevičiusega, kes on tõepoolest südamega oma töö juures (teise põlve kanakasvataja) ja on antibiootikumivaba kanakasvatuse tulihingeline eestkõneleja. Viimaste aastate jooksul on Kekava invetseerinud 5,5 miljonit eurot lindude heaolusse ja bioohutusse, neile pakutakse kvaliteetseimat sööta. Tehtud töö tulemusel on linnud tugevad ja terved ega vajagi antibiootikume. Nii et tegu on tõepoolest kvaliteetse ja vastutustundlikult kasvatatud kanalihaga,  mille ainus probleem praegu on selle kättesaadavus Eestis- müüakse ainult Maximates – aga tõenäoliselt paraneb seis selles osas peatselt ja antibiootikumivabalt kasvatatud kana saab osta ka teistest poodidest.

Olen antibiootikumidest loomakasvatuses, AMR-st ja miks see ohtlik on, kirjutanud juba suvel, postitus asub siin.  Asjalikku lisainfot saab ka neist artiklitest: Maaeluministeeriumi leheküljelt: Mida peaksid teadma antibiootikumiresistentsusest loomakasvatuses?  ja Terviseameti lehelt: Antibiootikumid ja antibiootikumiresistentsus.

Et aga asi lühidalt veel korra kokku võtta, tsiteerin  21..11. 2018 “Maalehte”:
“Mis on AMR? Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele. 2015. aastal haigestus ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri. Need arvud on võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud. AMR on peagi inimeste peamiseks surma põhjuseks.” Selline hirmutav nähtus on siis AMR ja vastutundlike tarbijatena võiksime küll kõik panustada sellesse, et AMR levikule omalt poolt võimalikult vähe kaasa aidata.

Ja siin siis lõpuks ka retsept!

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti. Asjalikku lisainfot antibiootikumivabalt kasvatatud toidu kohta ja lisaks toredaid retsepte leiad siit: https://www.kekava.ee