Puravikuorsoto, tummine sügisetoit

Hämmastav, kuidas üks potitäis kuuma ja tummist kruubirooga suudab peletada vägisi pealetükkivat sügisespliini. Juba see, kui praed sibulat ja küüslauku, valad nende hulka pannile kodused kruubid, siis sorts veini….imeliselt soe ja aromaatne pahvakas, mis sel hetkel pannilt tuleb, on üks mu lemmiklõhnasid köögis üldse! Tummine ja toekas veisepuljong ka veel hulka ja ongi täiuslik comfort-toit peaaegu valmis. Puravikuaeg on praeguseks juba otsad kokku tõmmanud, nii et meie köögis on kasutuses juba külmutatud seened. Enamjaolt panen seened külma omas mahlas. See tähendab ilma eelneva võis praadimiseta, lihtsalt kuumutan läbi, kuni vedelik eraldub. Ja siis külma.

Selle orsoto teevad sügiseselt eriliseks punane vein (harilikult ju kasutatakse risotodes ja risotost inspiratsiooni saanud toitudes valget) ja tummine, heast maitsest ja toitainetest pungil korralik veisepuljong. Food Studio veisepuljong täpselt selline ongi. All pildil on näha, missugune paks ja kallerdunud üks õige kondipuljong peab olema. Kallerdumine tekib liimaine mõjul, see näitab, et puljongit on pikka aega, tasasel tulel,  korralikest kontidest keedetud. Puljongit soojendades see kallerdumine muidugi kaob ja saad aromaatse kuuma leeme, mida võib juba maitse poolest pakkuda kasvõi niisama, eraldi toiduna koos mõne maitsva koduse pirukaga.

Varem olen orsotosid keetnud risoto-meetodil (postituse lõpus on viited ka teistele blogis leiduvatele orsotodele), see tähendab lisanud kuuma puljongit kulbitäie kaupa, iga kulbitäie järel korralikult segades. Ikka selleks, et tärklis teradeks eralduks ja toit saaks kreemisem. Seekord katsetasin nii, et valasin kogu puljongi korraga, katsin poti kaanega ja lasin toidul rahus 45 minutit haududa. Paar korda segasin vahepeal.  Ausalt öeldes ei olnud kruupide puhul küll mingit vahet, kas lisada puljongit jupikaupa või korraga. Ju siis rafineeritud valge riisi ja terve odrakruubi terad käituvad tärklise eraldamise osas erinevalt. Kes soovib, võib aga loomulikult ka jupikaupa puljongit orsotosse lisada, kui just parasjagu 45 minutit vaba aega pliidi kõrval seista on. Tegelikult teevad lõpus lisatud parmesan, või ja hoogne kloppimine ka orsoto igati mõnusalt pehmeks ja kreemjaks.

Nii või teisiti, tegu on väga maitsva toiduga, milles saavad omal armsal moel kokku Itaalia ja Eesti köögid. Välimuse poolest ta muidugi iludusvõistlusel tõenäoliselt krooni pähe ei saaks, sisukust ja iseloomu jätkub sel roal aga rohkem kui veel ja nagu me kõik teame, on see paaaaljuuuu olulisem!

See on koostööpostitus Food Studio puljongitega.

Veel orsotosid siin blogis:

Peediorsoto
Kõrvitsaorsoto (täidetud vuti lisandina)
Kitsejuustuorsoto peekoni ja peetidega
Lihtne orsoto (ahjutursa lisandina)