Peipsimaa maitsete radadel. Sibulapiruka retsept ka.

2017. aasta on Peipsimaa maitsete aasta. Ja september on Eesti toidu kuu. Nii et Maaeluministeeriumilt tulnud kutse osaleda koos teiste toidust kirjutajatega väikesel septembrikuisel väljasõidul (mis tegelikult oli maitseelamuste ja uudsuse osas hiigelsuur!) Peipsimaale võtsin vastu suurima rõõmuga. Seda enam, et viimati sai sealkandis käidud, oh jeebus, 6 aastat tagasi. Tollestki reisist sai blogisse kirjutatud vaimustuse ja vau-tundega, postitus asub siin.

Nagu juba mainitud, on Peipsimaa valitud 2017. aasta Eesti toidu piirkonnaks. Jah, justnimelt valitud ja lausa konkursil. Päris nii see asi ei käi, et keegi kusagil paneb kinnisilmi näpu kaardile ja ütleb, et vot selle Eesti maanurga kööki nüüd tutvustamegi laiemalt. Et just nende kant saaks endale aastaks Eesti toidu piirkonna austava nimetuse, teevad kohalikud toidufanaatikud tõsist ja paljuski õhinapõhist tööd. Kõik selle nimel, et kohalikule toidule ja toidukultuurile rohkem tähelepanu pöörata ja seda riiklikul tasemel laiemalt tutvustada. Eelmisel aastal oli võimalus oma saare toorainet, kööki ja maitseid laiemalt tutvustada Hiiumaal.

Mis õieti on Peipsimaa? See piirkond laiub Vasknarvast Värskani ja hõlmab nelja Peipsi järvega piirnevat maakonda: Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaad. Peipsimaal saavad kokku kolme kultuuri ja köögi traditsioonid: eestlaste, vene vanausuliste ja setude. Neist ongi tänapäevaks välja kasvanud piirkondlik toidukultuur, kus algselt kitsale piirkonnale omased söögid on segunenud.

Nagu meie reisijuht,  kogu hingest omakandi toidu entusiast ja Maitseelamuse Koja üks eestvedajaid Triinu Akkermann tabavalt ütles, on Peipsi piirkond Eestimaa sahver. Sibul, küüslauk, Peipsi järve kalad, seened-metsamarjad ja mis kõik veel – neid tullakse just siit varuma. Ja tõepoolest, meie teel oli näha palju rohkem, kui mujal Eestis, teeäärseid ja külatänavatel asuvaid müügikohti, kust otse kohalikelt kasvatajatelt-kalameestelt peamiselt suitsukala ja sibulat, aga ka kõike muud mainitut osta saigi.

Edasi mõned pildid ja meeleolud seekord külastatud paikadest ja nauditud maitsetest. Kes sealkandis käinud, teavad, kui võluv, eriline ja tagasikutsuv see Eestimaa serv on. Neid, kel veel Peipsimaa avastamata, õnnestub ehk innustada teekonda ette võtma ja enda jaoks midagi uut ja ägedat leidma.

Reisi esimene peatuspaik oli Avinurme puiduait. Avinurme on juba sajandeid puutöö keskuseks olnud. Avinurme puiduaidas hoitakse traditsioone au sees, sealt saab soetada kõikvõimalikku kohalike meistrite toodangut. Lisaks tavalisematele tarbeesemetele nagu korvid, saunakibud, õllekapad, köögitarbed jms, leidub Puiduaidas kraami, mille otstarvet esiotsa ei oska äragi arvata. Valik on tõeliselt külluslik.

Lammas ja roos ehk Liiva talu asub Kasevälja külas Iisaku vallas. Kelmika nime taga on üks tubli perekond, kus peremees tegeleb lammastega ja perenaine kasvatab imelisi roose. Need õitsesid veel meie külaskäigu ajalgi rikkalikult, kahjuks jäi pilt tegemata. Küll aga said pildile talu kaubamärgile esimese sõna andnud tegelased. Tegelikult imeväike osa neist, sest lambaid on siin saja ringis.

Et talu peremees ja perenaine olid meie külaskäigu ajal mööda ilma laiali, võtsid meid vastu peretütar Triinu ja perepoeg Madis, kes katsid võrratu degusteerimislaua talu toodanguga.

Nii Lammas ja Roosi kui Alutaguse juustu hõrgutisi saab osta laatadelt, talupoodidest ja  otse talust. Muide, Iisakus toimub reedeti õhtuturg, kust saab samuti kõike just kirjeldatut, kui ka muud kohalikku talukaupa osta. Kas pole mitte äge algatus – reede õhtul, pärast tööpäeva pakkuda inimestele mõnusaks nädalavahetuseks vajalikku kohalikku toidukraami.

Pop-up lõuna Kauksi rannas. Selle nime all oli ettevõtmine kavasse planeeritud, aga kuna järv näitas tol päeval oma pahurat poolt ja võib ehk kedagi/midagi solvamata öelda, et nägi välja nagu tormine meri, toimus kogu üritus rannast veidi eemal, seentest kubisevasse metsatukka püstitaud väliköögi ümber. Maitseelamuse Koja eestvedajad Triinu Akkermann, Tauno Laasik ja Kauksi puhkemaja perenaine Piret Talistu olid tervituseks valmistanud kalaampsud ja soojendavad tervitusjoogid. Podises kuum seenesupp ja Tauno fileeris köögis ahvenaid, mis ootasid õlletainasse kastmist ja rohkes võis (hehh, oli võikriisi tipphetk ja või kättesaamine õnnestus nibin-nabin) krõbedaks praadimist. Kõlab ju nagu toidusõbra paradiis, kas pole.

Nüüd paar soovitust, kust sealkandis kohalikku kala ja neist valmistatud tooteid osta saab. Lõunasöögil maitstud hapendatud rääbist (kui nüüd peensustesse süüvida, ega ta nüüd päriselt hapendatud ei olnud – ikka soolatud ja siis äädikamarinaadi pandud, Aga kui kohalikud nõnda nimetavad, tuleb nõus olla) ja lutsumaksa teeb Peipsi Kalatööstus, kelle üks müügikohtadest Kuldkala on Mustvee Circle K kõrval.

Omedul, otse Peipsi ääres, asub Meieranna kalapood. Pakutakse värsket kala, suitsukala ja erinevaid kalatooteid. Lisaks saab sealt osta kalastustarbeid. Suures osas püütakse poes müüdav kala ise.

Kui on soov Peipsi ääres mitu päeva veeta, saab ööbida vanausuliste külas Varnjas Mesi Tare kodumajas. Tegu on ehtsa vanausuliste majaga, milles on säilitatud võimalikult palju ehedat vana. Toad on lihtsad ja armsad, ööbima mahub 10 inimest. Nagu teisteski majapidamistes Varnjas, ei ole majas kraanivett. Värsket vett saab kaevust ja pesta saab ennast mitmes (!) elamise juurde kuuluvas saunas.

Otse loomulikult on sealkandis olles täiesti kohustuslik läbida värviline ja põnev, nupsikute kaunistustega majade ja kõrgete sibulapeenardega Kolkja-Kasepää-Varnja tänavküla.

Nende kauniste Kasepää külas pildistatud sibulavanikutega võikski ju ülevaatele Peipsimaa maitserännakust punkti panna. Aga ei saa veel! Nii nagu igalt reisilt, tuli Peipsi äärestki kaasa ideid ja inspiratsiooni, kohalikust toorainest rääkimata. Ja mu koduahjus valmiski Peipsi sibulatest rikkaliku täidise ja õhukese tainakihiga sibulapirukas. Õieti küll kaks, sest taignast jagubki kaheks pirukaks. Tõepärasema tulemuse saavutamiseks piilusin retsepti kaasa saadud kokaraamatust “Lohusuu vanaemade retseptid” ja kes teab, kui autentne mu pirukas on, aga enam-vähem vast sain ikka asjale pihta. Supermaitsev on taa nii või teisiti ja suurepärases maitses mängivad pearolli just need maailma parimad, meie oma Peipsi sibulad.
 

Rohkem infot Peipsimaa, tulevaste ürituste , söögikohtade, majutuspaikade ja muu kohta leiad siit: visitpeipsi.com. 

Maaeluministeeriumi Eesti toidu lehekülg: eestitoit.ee.