Odrakarask ja munavõi

Kui maitsev võib olla üks soe köömnetega odrajahukarask, seda peab küll ise tundma. Seda enam, et ükski küpsetamine ei saa olla lihtsam. Segad kõik kausis kokku, valad vormi, ootad pool tunnikest ja voilà – meie oma focaccia on valmis! Karaskita ei möödu meie peres ükski vabariigi aastapäev ja jaanipäevalgi on ta alati laual. See ristikheinanutiga pilt ongi muide tehtud viimasel jaanipäeval. Nii et vaatamata oma tagasihoidlikele koostisosadele, mini-eelarvele ja keerukust välistavale valmimisprotsessile on karask täitsa pidupäeva toit!
Teen karaskit retsepti järgi, mis minu mäletamist mööda on pärit Silvia Kalviku “Eesti rahvustoitude” raamatust. Siin on köömnetega versioon, aga karaskile võib lisada ka kuivatatud või värskeid ürte, purustatud küüslauku, praetud sibulaid, riivitud juustu, praetud peekoniribasid või muud meelepärast lisandit. Sel ajal, kui karask ahjus küpseb, on parasjagu aega teha valmis munavõi, mis on mu meelest karaskile parim lisand üldse.

Odrakarask

0,5 l petti, hapupiima või keefirit
300 g odrajahu
1 tl soola
0,5 tl suhkrut
0,5 tl soodat
3 sl sulatatud võid
paar tl köömneid

Sega kõik ained hoolsalt omavahel läbi. Kata umbes 25×35 cm suurune ahjuplaat või -vorm küpsetuspaberiga (küpsetuspaberit on lihtsam vormi asetada, kui kortsutad selle eelnevalt käte vahel pehmemaks) ja määri see omakorda võiga. Vala tainas küpsetuspaberile. Küpseta 200 kraadi juures umbes 25 minutit. Parim munavõiga. Ka lihtsalt või ja mõne soolahelbega mekib suurepäraselt.

Munavõi


3 muna
100 g võid
1-2 sl hakitud värsket tilli
u 0,5 tl soola

Keeda munad kõvaks. Koori jahtunud munad, haki kahvliga vajutades peeneks. Sega toasooja või ja tilliga, maitsesta soolaga. Kui värsket tilli pole, ei pea sellepärast munavõid tegemata jätma. Maitseb imehästi ka ilma.