sibulapannkoogid ingveridipiga.
Siin valmivad potikleepsud:
Väga iseloomulik töökoht: toiduplekiline retseptileht, nuga, nobedad näpud, maitseained, kausikesed jne….
Nn. Hiina kapsas, tegelikult Pekingi kapsas, näitas end õhtu üllatajana uuest ja väga maitsvast küljest: seni üsna mõttetuna tundunud ja minust alati poeriiulile jääv “salat” oli maapähkliõlis vokitult, puljongis hautatult ja küüslauguga maitsestatult suurepärane! Siin fotol on ta muidugi veel enne täielikku mutatsiooni, st toorelt.
Pahh! Ja aurupilves väljub ahjust Kantoni koha:
Krevetid tšillikastmes:
Ja loomulikult söödi kõik valmistatu lõpuks üheskoos ära. Ahh, see kõik oli maitsev!
Esiplaanil kausikestes kõik vokitud kraam:
Aurutatud koha Kantoni moodi:
Väga aromaatne ja väga hea lambahautis Pekingi moodi, läheb kindlasti peagi kordamisele:
Esiplaanil sibulapannkoogid ja ingveridipp (taas superhea asi!), taga vokitud veiseliha austrikastmega:
Oli tõesti väga mõnus ja maitsev. Suurepärasest seltskonnast rääkimata. Päris mitu toitu on ka meil arvatavasti lähiajal kordamisele minemas. Ja Hiina kapsas rehabiliteeris ennast küll täiesti.
Tänud Pillele, et ta ikka jõuab ja viitsib!
Kapsast ma õhaksin ka veel hiljem kodus, ikka mõnus oli.
Tõesti kohe väga vahva oli! Siiani ei usu kui palju toitu sai valmistatud (ja ka ära söödud:). Potikleepse ja dim-sume tuleb vist nüüd kodus ruttu voltima hakata, enne kui see asi meelest ära läheb. Ja kui nüüd vaadata veel postituse avaldamise kellaaega, siis on täielik müstika, Mari-Liis ja Tuuli,et te kõike toimunut juba enne õiget aega nägite ja teadsite, aga ma arvasingi, et tegusatel naistel on mingid omad nipid igalepoole jõudmiseks.:))
Oehhh, mull äärmiselt-äärmiselt kahju, et osaleda ei saanud. Nagu ma näen, oli vana tuttav tore seltkond jälle koos.:)
Väga tore oli koos-kokata 🙂