Panniroog kana, põldubade ja salveiga

Pean üles tunnistama, et kõik toidud, mis on maitsestatud salveiga, kõlavad mu jaoks äärmiselt ahvatlevalt.  Enamjaolt osutub see eelaimdus ka tõeks: salvei omapärane, kergelt kamprine ja võiks öelda isegi bensiinine maitse teeb imet ka lihtsamate toitudega. Eriti hästi sobibki salvei mu meelest elavdama just mahedamaitselisemaid aedvilju (näiteks kõrvits, suvikõrvits, porgand, oad jm) ja ka mitte just liiga maitseküllaseid lihasid nagu näiteks kana.  Kui maitsekooslusele lisada veel küüslauku ja sidrunit, ongi taldrikul juba vaat et väike ime.

Salvei on igihaljas taim ja elutseb mul peenrakastis juba aastaid. Ehkki alati kevadeti tundub, et möödunud talv on talle jätnud pöördumatu jälje ja nüüd tuleb oma lemmikuga hüvasti jätta, toibub ta alati tublilt ja juba mai lõpus saab napsata uusi värskeid aromaatseid lehti. Salveid müüakse ka poes koos teiste ürtidega, nii et kel omast käest teda võtta pole, saab maitse suhu ikka. Salveilehti toitude maitsestamise eesmärgil kuivatada pole suurt mõtet, segu jääb üsna heinamaitseline. Ravimtaimena on ta kuivatatult hea, aga see on natuke teine teema. Küll aga saab salveilehti edukalt talvel toidus kasutamiseks sügavkülmutada, tema hallikad sametised lehed ei muutu külmutades püdelaks, nagu mõned teised ürdid. Oluline on märkida veel, et salvei tuleb toiduvalmistamiseks alati läbi kuumutada! Kas siis kastmes korra hautada, pannil praadida vms. Niisama toorelt peale hakkimiseks nagu muud ürdid ta ei sobi.

Nüüd, kus ood salveile lauldud, jääb üle veel jagada üht suurepärast rooga, mis võeti sööjate poolt äärmiselt suure heakskiiduga vastu. Et laua taga olid ka lapsed, ei julgenud ma kastme sisse nii palju salveid poetada, kui tegelikult oleks soovinud ja praadisin osa salveist lihtsalt eraldi väikel pannil võis krõbedaks ja lisasin juba valmis toidule. See krõbe salvei kõige peal tegi kogu asja veel eriti maitsvaks!

Kasutasin siin ka värskeid põldubasid, mida praegu peaks küll saadama olema igalt poolt – kas aiast, turult või poest. Et ubade koor on praeguseks juba üsna paks, tasuks selle toidu jaoks nende kallal teha väike eeltöö ja oad koortest vabastada. Nii et panniroa sisse lähevad õrnad erkrohelised oad. Puhastamine ei ole sugugi keeruline, selgitan seda täpsemalt retseptis, nokitsemisele kulub lihtsalt veidi aega. Loomulikult ei pea ube nõnda koorima iga toidu jaoks, meile nii armsad suvised soolaoad käivad ju ka ikka koorega ja paljud muudki toidud. Aga selle panniroa juures on õrnad puhastatud oad maitsvamad.

Kanafilee on Kekavalt ja kannab märgistust “Antibiootikumideta kasvatatud kana”. Mida see täpsemalt tähendab ja miks on oluline, kirjutasin lahti juba ühes varasemas postituses, mis asub siin. Rohkem infot Kekava ja antibiootikumivaba kanakasvatuse kohta leiab Kekava Eesti FB lehelt, kus jagatakse ka toredaid retsepte. Mine uuri asja!

Postituse koostööpartner on Kekava Eesti.