• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • Söögikohad
    • Söögikohtade soovitused
  • Videoretseptid
  • Info
  • Nav Social Menu

Praetud sirmik

september 11, 2010 by Mari-Liis Ilover 25 kommentaari

praetud sirmik/fried grey singer (parasol mushroom)
Lisaks metsale on ka me aed seente poolest üsna liigirikas. Sel sügisel oleme leidnud aiast söögiseentest erinevaid pilvikuid, riisikaid, puravikke, tatikuid. Ja justkui seda veel vähe oleks, ilmus muru seest üleöö suur sirmik! Nii ilus ja suur, tõeline sügisene aia ehe. Järgmiseks päevaks oli ta kübara lahti teinud ja nägi välja täpselt nagu vihmavari.
suur sirmik/grey singer (parasol mushroom)
no title
Ehkki järeltulev põlv arvas, et see naljakas asi võiks sinna kasvama jäädagi ja üldsegi, söömiseks näeb ta ikka ülikahtlane välja, ei suutnud mina muidugi jätta seent korjamata ja pannile panemata. Kus sa sellega! Seda enam, et tegu on tõelise delikatessiga. Sirmik on mahlane ja tihke. Tal on pähkliaroom, seda on tunda ka maitses. Šnitslina (munasse ja jahusse kastetult) praetuna meenutab veidike vasikaliha. Aga on muidugi hoopis põnevam. Hullult hea!
Söögiks eemaldasin kõigepealt jala, see on sitke. Siis pühkisin kübara pintsliga puhtaks. Kastsin seene lahtilöödud munasse, siis jahusse ja panin kuumale pannile võisse praadima. Paar minutit ühelt, paar teiselt poolt. Peale veidi helbelist meresoola, paar keerdu pipart.
Ja praetud vihmavari oligi valmis nautimiseks.
praetud sirmik/fried grey singer (parasol mushroom)
Täna avastasin, et hõrgutisi on tulemas veelgi, maast olid ninad välja pistnud veel mõned pisikesed sirmikulapsed. Ei teagi, keda selle suure õnne eest tänada.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Argitoidud, Retseptid, Tervislik Tagged With: seened, sügis, vegetaar-/vegantoit

Previous Post: « Krõbeda kaerahelbekattega õuna-plaadikook
Next Post: Kõrvitsapüree (säilitamiseks) »

Reader Interactions

Comments

  1. Sirliiz

    september 12, 2010 at 5:28 e.l.

    Mmm, sirmik… Imehea lihtsalt!

    Mul on emal üks salakoht kus neid kasvab. Aga ta hajutab jälgi ja keegi meist pole seni tema jälile saanud :) Kaob metsas ära ja siis ilmub sirmikutega lagedale.

    Vasta
  2. Köögikata

    september 12, 2010 at 7:15 e.l.

    Ohh, ma ootan ja otsin neid juba kesksuvest saadik, mõtlesin, et tänavu neid ei tulegi…
    Mina segan soola ja pipra munasegu sisse, muidu kõik sama. :)
    Oeh, Mari-Liis, ei tohi mind jälle metsa ahvatleda, kui mul on suured aiatööd plaanis!

    Vasta
  3. Juc

    september 12, 2010 at 7:20 e.l.

    Nonii, see tegi küll kadedaks. ma olen elus sirmikut üldse mõned korrad süüa saanud. Ja on ikka maitsev küll! Jube armas, et see ainus sirmik nii erilise kohtlemise sai ja terve blogipostituse ka endale :). Seeneuputuse jätkumist teile!

    Vasta
  4. Piret

    september 12, 2010 at 7:41 e.l.

    No see viitab küll eriliselt väljavalitutele, kui sirmik ennast lausa aias ilmutab. Ilmselt ei poetanud ta ka ennast sinna juhuslikult, ikka lootis aupakklikule kohtlemisele. Nii ka läks! Tänud eriliste hetkede jagamise eest!

    Vasta
  5. Tuuli

    september 12, 2010 at 11:40 e.l.

    Mari-Liis – see teeb tõepoolest kadedaks, kui leidub keegi, kellel sirmik lausa koduõuele kasvama tuleb. Minu elus on ka mõned hõrgud hetked sirmikuga olnud ja no on ikka supermõnusa ihuga lihaseen küll. Pildid on ka väga lahedad ja üsna talumatult isuäratavad :)

    Vasta
  6. Anonymous

    september 12, 2010 at 1:43 p.l.

    Sedasi praetud sirmikud on nii maitsvad, just sööks nagu vasikalihast valmistatud ja paneeritud šnitslit. Alati kui praetud sirmikuid järgi jääb, saab neid hommikuvõileiva peale pandud, külmalt. Väga maitsvad võileivad saavad.

    Vasta
  7. Mari-Liis

    september 12, 2010 at 2:25 p.l.

    Oh, Anonüümne, ma kujutan neid võileibu ette!
    Aga muidu, ma enne postitamist ikka korra mõtlesin, et on ikka vähe imelik, kui inimene läheb ühest(!) seenest (!) nii leili, et pildistab teda iga nurga alt ja kaks päeva järjest ning siis pühendab tema praaadimise ja maitseomaduste kirjeldamisele terve postituse. Suur heameel on näha (st lugeda) veel nii mitmeid "imelikke", kellega oma rõõmu jagada!

    Vasta
  8. Anonymous

    september 12, 2010 at 2:58 p.l.

    ma olen suur sirmiku fänn ja armastan lisaks veel kuuseriisikaid ja metsashampinjone, aga! mitte kunagi ei korja ma neid aiast.
    .. peale austerservikute, mis mul seenepakkude otsa kasvama pandud metsatukka..

    ei leia praegu seda artiklit, kus aiast korjatud sirmik pahandust tegi..

    Vasta
  9. Anonymous

    september 12, 2010 at 3:03 p.l.

    leidsin
    http://www.tarbija24.ee/101006/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/222480.php

    Vasta
  10. lovetolife

    september 12, 2010 at 3:17 p.l.

    sirmiku eest annast eiteamida ära :)

    Vasta
  11. Mari-Liis

    september 12, 2010 at 3:29 p.l.

    Anonüümne: esiteks pean ütlema, et piir meie koduõue ja metsa vahel on hägune. Aia äärealad, kust oleme seeni leidnud, on looduslikud.
    See artikkel, millele viitad, on väga kasulik lugemine kõigile. Igas seenes, mida sööd, pead olema absoluutselt kindel. Ma tean, et safransirmiku aedteisendit ei sööda. Seda on seda leitud Eestis üliharva.See seen, mis meil kasvas ja mille me ära sõime, on suur sirmik. Nii safransirmiku tüüpteisendist (mis on ka esmaklassiline söögiseen) kui ka safransirmiku aedteisendist (mittesöödav) on suurt sirmikut lihtne eristada selle järgi, et kahel esimesel värvub viljakeha vigastamisel ja lõikamisel punaseks. Suure sirmiku viljakeha värv on muutumatu.Kindlat seenetuvastamist kõigile!

    Vasta
  12. Aet

    september 12, 2010 at 7:38 p.l.

    Mari-Liis – see sirmik teadis, et ta satub headesse kätesse, sellepärast ta Su koduhoovi tuligi!

    Me emaga just sel neljapäeval meenutasime sirmikuid, mida kunagi minu lapsepõlve aegu sai korjatud ikka korvidega. Sirmikud kasvasid muide asulasiseses metsas ning neid seeni ei tuntud ega korjatud (see-eest meie korjasime need alati ära).
    Mäletan nende maitset ähmaselt ning täiskasvanuna pole neid ise enam kusagil kohanud. Kusjuures päev hiljem helistas mulle ema, et nad käisid rattamatkal ja sattusid metsas (mitte seal, kus need kunagi kasvasid, see kasvukoht on hävinud) täiesti juhuslikult otsa kolmele sirmikule.

    Vasta
  13. Liina

    september 13, 2010 at 7:57 e.l.

    Oh, mul on rõõm tõdeda, et ma olen ka täiega "imelik", eriti mis sirmikuarmastusse puutub :-D
    Aga aia suhtes jagan Mari-Liisi kogemust, omal ajal sain ka sõna võtta, et meil kasvas aias sirmikuid, sest too aed oli üht mereäärset metsamaja ümbritsev männisalu. Seal (nagu ka Mari-Liisi maal) on sirmikute õige keskkond, nii et neid ei pea pelgama. Ja ilmselt on nii, et kes ikka lapsepõlvest saati sirmikute vahel üles kasvanud, tunneb-teab selle õige lõhna ja välimuse iga kell ära :-)

    Vasta
  14. Anonymous

    september 13, 2010 at 10:26 e.l.

    selge siis…
    mu enda lapsepõlvekodus oli ka metsa ja aia piir ähmane, seega olen kokku kasvanud nii seente/marjade kui ka rästikutega :)

    praegu loen neid rästiku hirmu lugusid ja mõtlen oma lapsepõlve peale.. nagu jalad kandsid nii õue tatsasime ja täiesti omapead. suhe neisse elukatesse ja muussegi oli justkui emapiimaga sisse söödud. ei tulnud pähegi rästikut näppima minna ja loomulikult ei tohtinud ka "pea seljas" ringi joosta.. aga see on juba hoopis teine teema…

    Vasta
  15. Liina

    september 13, 2010 at 12:14 p.l.

    rästiku-teemaga ei saa ma jällegi ühineda, sest kuigi ma sõna otseses mõttes tegin oma esimesed sammud paljajalu rohu sees sellesama mereäärse krundi õuel, ei ole ma siiani kordagi päris elus rästikut näinud. kõik need seenemetsad ja marjavälud ja ei ühtki ussi…
    aga rästiku-hirm on suur, laienedes kõikidele ussidele ja madudele. kohe nii suur, et annab korraliku foobia möödu välja, kust see aga tuli, ei tea..
    oi, nüüd ma kuritarvitasin võõrast kommentaariumi teemakohatu kommentaariga :-)
    ühesõnaga, sirmikud ruulivad!

    Vasta
  16. Anonymous

    september 13, 2010 at 3:37 p.l.

    Ma just avastasin metsatuka äärest neli suurt sirmikut, mis tuleks ära süüa.
    Kas neid on võimalik ka marineerida?

    Vasta
  17. Mari-Liis

    september 13, 2010 at 5:10 p.l.

    ikka on võimalik marineerida nagu kõiki seeni. aga ta sobib eelkõige ikka värskelt praadimiseks mu meelest.

    Vasta
  18. Gaili

    september 13, 2010 at 5:26 p.l.

    Riivi järgmistele soola puistamise asemel natuke pecorinot või parmesani peale… Jubehea :)

    Vasta
  19. Anonymous

    september 16, 2010 at 5:51 e.l.

    Esimest korda elus leidsin ka mina sirmikuid….kolm neist ära toodud ja 15 pisitillut jäi veel kosuma.Kui pikk see aeg võiks olla,mil see pika jala otsas tilluke kübarahakatis end suureks vihmavarjuks kasvatab?

    Vasta
  20. Mari-Liis

    september 16, 2010 at 3:07 p.l.

    tead, see läheb uskumatult kiiresti: paar päeva ja vihmavari on valmis!

    Vasta
  21. Anonymous

    september 17, 2010 at 4:30 p.l.

    Ja see käis tõesti kiirelt:D Täna käisin vaatamas,ainult varred olid alles:D Tegelikult olin päris kurb,kahju,et nad kõik olid täpselt ühesuurused ja said korraga korjamisküpseks.Õnneks leidsin veidi eemalt veel kolm sirmikuhakatist ja panin juba targu veidi kuuseoksi katteks,et mitte jälle tühjade kätega jääda,homme loodan nad sealt ära tuua:)
    Aga pole head halvata…käisin siis veidi kaugemal ringi ja leidsin hea kuuseriisikametsa,kukeseeni ja ilusaid kivipuravikupoisse ka:) Kas kitsemampli tarvis on miskit head ideed,kuidas teda kasutada? Neid on meie oma metsas päris palju,aga pole neid varem kasutanud ega ka korjanud.Nüüd määrasin nad ära ja olevat väärt seen:)Tegelikult ma ise seenesõõja pole,aga pere sööb ja korjata armastan hirmsasti!;)

    Vasta
  22. rotike

    september 19, 2010 at 2:05 p.l.

    Meil siin Võrumaal on ikka täiega seeneuputus. Eelmisel nädalal leidsin seeneringi 80 sirmikut.Et muid seeni oli nii palju, käisime siis autoga pärast järel. Saatsin linna lastele ja tütre ämmale. Tütar, loll ei õpetanud kuidas sirmikut teha ja ämm oli ära kupatanud need. Täna tulime jälle mitmekümne sirmikuga. Ja puravikud ja kukeseened ja puhtad kuuseriisikad ja muud ka. Panin sirmikuvarred ahju kuivama, rohkem ei mahu. Aga sirmikuid ei ole kunagi säilima pannud. Ei jõua ise kõiki värskelt ära ka süüa ja lapsed ka see nädal juba läinud. Pean vist õlis läbi praadima ja nagu puravikud purki panema, ei tea kas nad nii ka head on talveks? Küll jagaks teistega ka oma seeni, aga oleme nii pärapõrgus.

    Vasta
  23. Mari-Liis

    september 19, 2010 at 5:56 p.l.

    kuule rotike, ma oma ühe sirmikuga olen siin nüüd nagu naljanumber:D
    Aga see puravike moodi võiga purki panemine tundub täitsa hea mõte olevat. Vastupidiselt mõttele sirmikuid kupatada:)
    See sinu pärapõrgu tundub üks mõnus koht olevat.

    Vasta
  24. Anonymous

    oktoober 2, 2010 at 6:57 p.l.

    Lahe teema , teil siin! Ka mina sattusin täna maal, kodumetsas kolades sirmiku uputusse.Ei osanud neid sealt otsidagi, juhuslikult nägin, et mingid "taldrikud" paistavad heina seest.Neid oli seal kusagil 20 ringis, osad olid nii üle kasvanud, et lausa külili vajunud, ja mõned olid olid alles "mikrofonid", nagu mu ristipoeg ütleb.Panin siis pange täis ja läksin koju pesukausi järgi.No nii lahedad on nad.Jagasin siis linnas sõbrannadelegi ja praadisin endale.Mina lõikan alati selle kõva südamiku , millele vars toetub, ära , kraabin alt selle ribi ka ära ja lõikan just sellisteks snitsli suurusteks tükkideks ja praen muna ja jahuga.Kui siin oli teema, et kuidas säilitada, siis just niimoodi, praetult, võibki need karbiga sügavkülma panna.Head isu!

    Vasta
  25. Mari-Liis

    oktoober 2, 2010 at 7:32 p.l.

    "mikrofonid" on väga tabavalt öeldud:)

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

MMMM, SEE SOOJA SAIA LÕHN!

Maasikad Klikka pildile ja vaata südantsoojendavate küpsetiste ideid →
Külasta bloginurka Facebookis

Populaarseimad postitused

“Siit nurgast ja sealt nurgast” 10-aastane!

Šokolaadikook. Jahuta, munata, valge suhkruta. Laktoosivaba, gluteenivaba, vegan.

Kookostrühvlid á la Raffaello

Värsked postitused

  • Hummus
  • Kirju koer piparkookide ja šokolaadiga
  • Puuviljasalat
  • Tähekringel
  • Peedi ja mädarõikaga graavilõhe

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis, Kõige paremad šokolaaditükkidega küpsised
  • Elaiza, Kõige paremad šokolaaditükkidega küpsised
  • nimekaim, Kõrvitsasai
  • Mari-Liis, Nizza salat
  • Mari, Nizza salat

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kodust väljas kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Musta leiva ja šokolaadi trühvlid

Arbuusigranita

Grillipitsa

Kõrvitsapannkoogid

Idamaise hõnguga röstitud kõrvits

Lammas ja kapsas

Jälgi mind ka Instagramis

  • Kui sul on purk kikerherneid, sidrunit, küüslauku ja veits maitseaineid (vürtsköömnepulber üsna kohustuslik), pole küsimustki: HUMMUS! Hakkasin mõtlema, et polegi ei blogisse ega Instasse oma hummust (hehh, mis oma- see üsna klassikaline versioon ju, aga noh, igatahes retsept, mida kasutan ) üles kribanud, nii et siin see on. Tahiinit mõnikord panen, mõnikord mitte- mulle tundub ilma teinekord isegi parem. Hummusesse võib suristada veel keedetud riivitud peeti: saad peedihummuse! Röstitud porganditükke- saad porgandihummuse! Röstitud kõrvitsat, röstitud paprikat- olen nende kõigiga hummuseid teinud ja kõik on väga mõnnad. Siin aga basic retsept: HUMMUS 240 g kikerherneid (400 grammisest konservist) 2 sl sidrunimahla
  • ❄️Märgatud Võrus❄️
  • Alanud aastal on meil peres ees nii palju juubeleid - kokku 5 väga ümmargust sünnat , siis veel lastel gümnaasiumilõpp kevadel- nii et see foto sobib alanud pidude jada illustreerima küll! Aitäh klõpsu eest elust enesest @karronliina
  • Kuhjaga rõõmu, õnne ja maitseküllust uude aastasse! Elagu 2021! Hoidkem ja poputagem end ja oma armsaid ning lähedasi alanud aastal veelgi rohkem. Sest kui sest pagana 2020-st üldse midagi kaasa võtta, siis kinnituse teadmisele, et õnn peitub südamlikkuses, headuses, üksteise toetamises ja tegelikult väga lihtsates asjades. Ja võtmerolli selles mängivad su lähedaseimad. Hoidkem seda õnne. . . #happynewyear #saladwreath #partyfood #beautylieswithin Pilt on tehtud @baltijaamaturg jaoks, siin ilutseb salatipärg hurmaa, pähklite ja täidetud tšillidega
  • Alati hea ja ideena aegumatu peolaua staar: suupistevaagen! See foto on muidugi vaid üks variant ja lihtsalt väike inspiratsioon, mida vaagnale võiks laduda. Rohkem ideid ja näpunäiteid blogipostituses, mille juurde viib link biost Vahvat vana-aasta lõppu! . . #snackboard #cheeseboard #newyearseve #mariliisilover #foodblogger #siitnurgastjasealtnurgast
  • Kui palavalt armastatud Kirju Koer saab tavalisest piparkoogisem ja šokolaadisem, lisaks veel apelsinikoort, rummiaroomi ja suhkrustatud puuvilju, siis sobib see ju suurepäraselt uueaastapidustusteks Siin retseptis saavad kokku itaallaste ‘salame di cioccolato’ ja piparkoogine Kirju Koer. Kõik vajaliku leiad @baltijaamaturg u 20 lõiku: 150 g piparkooke 100 g erinevaid pähkleid (näit. sarapuupähklid, Kreeka pähklid, mandlid, India pähklid) 150 g suhkrustatud ingverit, kirsse vm meelepärast kuivatatud puuviljade letilt 3 sl kakaopulbrit 3 sl suhkrut 120 g võid+100 g šokolaadi 5-6 sl piima 1 tl rummiessentsi (või maitse järgi) poolelt apelsinilt riivitud koor kaunistamiseks 2 sl tuhksuhkrut ja kuivatatud apelsiniviile Purusta piparkoogid, näiteks
  • Verivorstid ja marineeritud kõrvits vaatavad ikka veel külmkapist vastu? Tee salatit! Siin saab kasutada juba küpsetatud või tooreid verivorste- lõika õhukesteks viiludeks ja rösti ahjus kuivaks ja krõbedaks ning lao salatile!Näiteks nii, nagu siin mu Oma Maitse ajakirja tehtud pildil näha. Marineeritud kõrvitsa varusid saad ka nii edukalt vähendada, kõrvits sobib salatisse super hästi . . . #notofoodwaste #leftoverideas #christmasleftovers #salad #healthy #mariliisilover #omamaitse #bloodsausage #pickledpumpkin
  • Head pühade jätku! Raamatulugemise ja jõulufilmide vaatamise kõrvale midagi vitamiinirikast ja värsket, aga samas jõulust: puuviljasalat! ❤️ Ega tegelikult ju siin ei ole mingit retsepti vajagi, käiku võivad minna pmst kõik puuviljad, mis kodus parasjagu olemas. Hea, kui on midagi hapukamat (n. tsitrused, kiivi) ja tasakaaluks midagi magusamat (n mango, banaan). Ja kõik selle seob kokku mõnus kaste laimimahlast ja meest. TALVINE PUUVILJASALAT (u 4 portsjonit) 1 mango 2 kiivit 1 mandariin 2 granadilli peotäis kultuurmustikaid poole granaatõuna seemned Kaste: 2 sl laimimahla 3 sl vedelat mett lisaks värsket piparmünti Puhasta mango ja kiivid koorest, lõika tükkideks ja tõsta kaussi.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja