Punane pesto ehk pesto rosso

Kunagi oli Eesti Naise eelkäija kokanduskülgedel selline rubriik nagu “Uksekell helises”. Teemaks siis see, mida pakkuda ootamatult külla sadanud külalistele. Jah, sellist asja eriti nagu tänapäeval ei ole, et uksekell ikka niimoodi järsku heliseb ja oh üllatust! ukse taga seisab rõõmus punt sõpru lillede, šampuse ja tordiga. Kõigil on nii tihedad ajagraafikud, et küllatuleku aeg lepitakse kokku juba nädalaid varem. Ja kui tekibki ootamatult eksprompt idee koos õhtut veeta, siis vähemalt helistatakse ette.

Aga kui ikkagi sajaks sõbrad teatamata sisse, siis sobituks seesama pesto rosso ideaalselt sinna mainitud rubriiki. Valmib minutitega, maitseb väga-väga hea. Määri crostinidele või sega värskelt keedetud pastaga, kiiduavaldused on igal juhul garanteeritud. Minu lemmik on muide punane pesto hoopis tumedal rukkileival, kõrval klaasike head Itaalia punaveini. Kolm tugevat maitset koos, huhh, kui hea!

30 seedermänniseemneid

50 g parmesani (Valio Forte täiesti OK siin)

u 330 g-ne purgitäis päikesekuivatatud tomateid õlis

3 küüslauguküünt

veidi musta pipart

Rösti seedermänniseemneid kuumal kuival pannil paar minutit. Lõika juust väikesteks tükkideks või riivi. Vala tomatid koos õliga nõusse, kus saad purustada. Lisa seedermänniseemned, juust, väiksemaks lõigatud küüslauguküüned ja paar keerdu pipart.

Surista kõik kokku pestoks. Tavaliselt kasutatakse selleks muidugi saumikseri spetsiaalset topsi või mingit muud selleks ettenähtud anumat. Et mul on see katki, on pildil selline anum nagu on:).

Maitset võib loomulikult ise veel tuunida. Lisa näiteks värsket rosmariini, basiilikut, mõned oliivid, kapparid (mul sattuski seekord olema päikesekuivatatud tomatite konserv, milles lisandiks kapparid), tšillit, palsamiäädikat. Seedermänniseemned võib asendada mandlilaastudega. Maitsev on nii või teisiti!