Õige pitsa küpseb puuküttega kiviahjus. Puude põlemise kuumusest soojenenud kivipinnale tõstetakse pika varrega metall-labidaga ettevalmistatud pitsa ja see küpseb seal kergelt tulemaitseliseks, täiesti vastupandamatuks krõbedapõhjaliseks Itaalia imeks. Tartus La Dolce Vitas näiteks saab sellist, itaallasest omanik ja peakokk Rene Faoro ehitas õige ahju ise oma kätega valmis.
Koduses elektriahjus tavalisel ahjuplaadil sellist tulemust muidugi ei saavuta. Ja polegi vaja, kodune pitsa on ka ju hea, ta on lihtsalt…kodune! Samas, väikeste trikkide abil on ka puuküttega kiviahju puudumisel võimalik kodus saada päris õige maitse ja olemisega pitsa.
Meie selle suve avastus ja loomulikult suur hitt eelkõige laste seas on grillipitsa. Tuli tuleb grillilt ja kivi ülesannet täidab pitsaplaat! Emile Henryl on selline täitsa olemas. Tegu on savist tehtud plaadiga, mis on glasuuritud, aga samas on glasuurimisel sisse jäetud imepisikesed (ausalt öeldes mina neid ei näe, aga tulemusele toetudes usun küll:)) mikroapraod, nii et keraamiline plaat peaks toimima nagu poorne naturaalne kivi, mis imab pitsapõhjast liigse niiskuse endasse ja põhi jääb krõbe. Plaati võib loomulikult kasutada ka ahjus, aga grillil küpsetades saab ekstrana veel kaasa mõnusa tulemaitse, mis teeb pitsa veelgi paremaks.
Grillipitsa
Tainas:
2 dl käesooja vett
25 g presspärmi
1 tl mett või suhkrut
1 tl soola
1 sl oliiviõli
u 5 dl nisujahu
Kate:
(muidugi võib pitsale laotada ka muud, aga et fotol oleval pitsal on just need ained, siis olgu nad ka kirja pandud. Katet ei tohiks olla liiga palju, see ei ole pirukas!)
paar-kolm sl tomatipastat
10-12 õhukest salaamilõiku
1 mozzarella pall (125 g), väiksemaks rebitud tükkidena
pitsamaitseainet või kuivatatud punet
Lahusta pärm vees. Lisa mesi või suhkur, sool ja õli. Lisa jahu ja sõtku ühtlaseks elastseks tainaks.
Lase 1 tund soojas kohas (mul lerkib pärmitainas tavaliselt 38-kraadises ahjus või vannitoa põrandasoojendusel) rätikuga kaetult kerkida.
Vajuta kerkinud tainast suuremad õhumullid välja ja rulli õhukeseks pitsapõhjaks.
Tõsta pitsaplaadile. Määri põhjale tomatipastat, laota peale salaamiviilud ja mozzarellatükid. Puista peale punet või pitsamaitseainet.
Tõsta pitsaplaat keskmise kuumusega grillile ja küpseta, kuni juust on sulanud. Selleks kulub umbes 10 minutit. Valmis!
Pitsaplaat läheb väga kuumaks, seega tõsta ettevaatlikult pajakinnastega käepidemetest hoides see grillilt ära. Pitsat võib lõigata ja serveerida sellel samal alusel, aga sööjaid tuleb kindlasti tulise plaadi eest hoiatada.
Ehkki mulle kuum ja krõbe pitsa väga maitseb, ei tee ma seda iga päev. Muul ajal on plaat mul kasutusel hoopis serveerimisalusena. Juustud, singid ja köögiviljasnäkid näevad sellel mustal alusel ikka eriti head välja ja et pind kannatab ka lõikamist, pole muret, et plaadi võiks mittesihtotstarbeliselt kasutades ära rikkuda.
Ehkki mulle kuum ja krõbe pitsa väga maitseb, ei tee ma seda iga päev. Muul ajal on plaat mul kasutusel hoopis serveerimisalusena. Juustud, singid ja köögiviljasnäkid näevad sellel mustal alusel ikka eriti head välja ja et pind kannatab ka lõikamist, pole muret, et plaadi võiks mittesihtotstarbeliselt kasutades ära rikkuda.
Nii musta kui punast pitsaplaati on võimalik praegu HD veebipoes osta 50%-lise hinnasoodustusega. Suuruseid on kolm, minul on kasutuses keskmine suurus, link on siin. Emile Henry teeb oma teise kategooria toodetele teinekord päris korralikku allahindlust, olen ise nii mõnegi varanduse niimoodi sealt koju tassinud:) Ja teine kategooria ei tähenda Emile Henry puhul absoluutselt mitte praaktoodet, vaid mingi kosmeetilist pisiapsakat, näiteks glasuuris on kusagil all ääres pisike ebatasasus.
P.S. Sama retsepti järgi, aga teisiti, otse grillrestil küpsetatud pitsade tegemise juhendi võib leida just ilmunud juuni Pereköögist, kus teemaks seekord üllatus-üllatus! grillimine.
Kui ma katsetaks telliskiviahjus (Klaasiga ukseluuk), kui tukid enam ei pöle. Paneks siis keraamilise alusega sinna pitsa.
Ei ole kogemust, kui kaua….
In., ma olen näinud, kuidas La Dolce Vitas see asi käib. Tukid lükati ahju taha otsa ja ette otse! kuumadele tellistele tõsteti laia labidaga pitsa. Se küpses seal väga vähe aega, maksimaalselt 7 minutit.
Mina ostsi tavalise täpselt ahjusuuruse 2 cm paksuse graniitkivitüki ja küpsetan selle peal pea kõike ja tulemus on suurepärane. Panen kivi ahju, kui ahi sooja panna, ainuke asi on see, et kui on soov järjest mitu pizzat teha, siis tuleks vahepeal lasta plaadil ahjus soojeneda, sest tahes tahtmata uue pizza tegemiseks tuleb plaat välja tõsta ja plaat natuke jahtub, kuid see ei ole tegelikult ka probleemiks. Samuti olen teinud samal plaadil lehttaignast suuremaid küpsetisi ja muid huvitavaid asju
Graniitkivi on igati hea mõte, reinjy!