Enne, kui selle supi retsepti Pereköögis avaldasin, uurisin kümneid erinevaid retsepte ja proovisin ära nii mõnegi potitäie suppi. Ega neis nüüd mingit kapitaalset erinevust polnud, tegevuskäik oli üks: kõigepealt sibulate hautamine, siis koos puljongiga ketmine ja lõpuks juustusaiaga ahju. Kõige enam oli eriarvamusi jahu lisamise/mittelisamise osas. Kui aga juba Larousse ütleb, et jahu käib asja juurde, no siis tuleb sisse surada!
Alkoholina võib kasutada ka šerrit või hoopis 2 sl brändit. Või siis üldse mitte lisada, aga siis muidugi on tulemus ühe nüansi võrra vaesem ka.
Tarvis läheb:
- 750 g mugulsibulaid (8 keskmist sibulat)
- 50 g võid
- 1 tl suhkrut
- 1 tl soola
- 1 tl kuivatatud tüümiani
- 1 sl nisujahu
- 100 ml valget veini
- 700-750 ml veisepuljongit
Lisaks:
- 6 pika saia (baguette) viilu
- 100 g Gruyère juustu (asenduseks sobib Gouda või Emmental), riivitult
- värsket tüümiani või peterselli
Koori ja lõika sibulad õhukesteks viiludeks. Selle tegevuse meeldivamaks muutmiseks on abi ujumisprillidest:). Sulata pannil või. Lisa sibulad,suhkur, sool ja tüümian, sega läbi. Hauta madalal kuumusel kaane all 1 tund, kuni sibulad on kuldpruunid ja täiesti pehmed, moosilaadsed. Kõrbemise vältimiseks sega aeg-ajalt. Kui tundub, et sibulad jäävad kuivale, lisa supilusika jagu vett.
Raputa sibulatele jahu, sega läbi. Vala nüüd pannisisu potti. Vala pannile vein, keeda 5 minutit, kraapides pannipõhjast lahti kõik sinna külge jäänud osakesed. Vala kogu headus potti sibulate juurde. Lisa veisepuljong. Keeda suppi veel 30 minutit. Maitsesta vajadusel soolaga.
Tõsta supp ahjukindlatesse kaussidesse või taldrikutesse. Kuumuta ahi 230 kraadini. Rösti ahjus saiaviilud krõbedaks ja võta ahjust välja. Tõsta igale supile sai (sai peab jääma supi peale) ja raputa sellele riivitud juustu. Tõsta supikausid ahjuplaadile ja gratineeri, võimalusel ülaltkuumust kasutades või grillielemendi all, kuni juust on sulanud. Tõsta ettevaatlikult ahjust välja.
Raputa peale veel pipart, tüümianilehekesi või värsket peterselli ja serveeri kohe.
Prantsuse sibulasupp on üks 2013. a. jaanuarikuise Pereköögi supi-eri retseptidest.
Tere! Miks sibulat kohe ei või supipotis praadida?
Tere, Kristel! Täitsa vabalt võib, kui sul on selline paksupõhjaline pott, milles praadida ja hautada saab.
Suur tänu retsepti eest, nii hea supp! Sibul sai minu jaoks kohe uue tähenduse
:) no näed siis, Anette. Nii lihtsast asjast nagu sibul saab imelisi toite võluda! Sügis ja talv lähenevad, loodetavasti jõuab sibulasupp veel nii mõnelgi korral su lauale.