• Skip to primary navigation
  • Skip to main content
  • Skip to primary sidebar
  • Skip to footer

Siit nurgast ja sealt nurgast toidublogi | Mari-Liis Ilover

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!

  • Blogi
  • Retseptid
    • Tervislik
    • Hommikusöögid
    • Argitoidud
    • Pidulikud toidud
    • Suupisted, määrded, dipid
    • Supid
    • Salatid
    • Liha ja linnuliha
    • Kala
    • Mereannid
    • Taimetoit
    • Magustoidud
    • Koogid
    • Küpsetised
    • Pirukad
    • Jõulud
    • Laste lemmikud
    • Retseptide indeks
  • Kokaraamatud
  • E-POOD
    • Privaatsuspoliitika
    • Müügitingimused
  • Videoretseptid
  • Info, kontakt, koostöö
  • 0,00 €

Kiiksuga kaerahelbepuder

november 17, 2010 by Mari-Liis Ilover 21 kommentaari

oatmeal with olive oil, cheese and salt flakes/kaerahelbepuder oliivõli, juustu ja soolahelvestega

Tavaliselt on meie hommikupuder kaerahelvestest. Või siis neljaviljahelvestest. Minu lemmik on võisilma ja soolaga odrajahupuder, aga kahjuks mu vaimustust ei jaga ülejäänud punt.

Et kõik saaksid putru süüa nii nagu neile meeldib, keedan kaerahelbed vees pehmeks ja siis tõstan osa “kiiksuga pudru” jaoks kõrvale. Laste jaoks lisan potti jäänud kaerahelvestele piima ja soola ja lasen korraks keema. Siis veidi võid sisse segada ja valmis ongi. Moos käib ka kindlasti peale ja eelistatud on alati punast värvi moos. Moosisilmaga puder aga ei ole just see toit, mis ka minul hommikuti silma särama lööks. Üldse, magus või ükskõik millise magusa lisandiga puder, ka piimaga keedetud puder, on mu hommikusöökide edetabelis viimaste seas.

Et mul viimase 19 aasta jooksul on laste pärast tulnud pea igahommikuselt pudrupott tulele panna, olen õppinud putru ka enda jaoks maitsvaks tuunima. See versioon võib tunduda esmapilgul kummaline ja ega ma ilmselt ei olekski oma juustu-kaerahelbepudrust bloginud, kui poleks sooja äratundmisrõõmuga lugenud Epicuriouse artiklit ja linkinud sealt edasi Penny de Los Santose toidu- ja fotograafiablogisse Appetite. Heureka! Minu kaerahelbepuder!

Tuleb tunnistada, et olen süüa pidanud tegema ka ajal, kui keegi siin ei teadnud, mis imeloomad on oliivõli ja parmesani juust, rääkimata sellest, et seda poest saaks. Hea, kui mingi juustu kätte said. Niisiis lisasin varem enda hommikupudrule võid (ja mitte vähe), soola ja riivitud juustu. Nii on ka maitsev.

Nüüd juba pikemat aega on minu lemmikpuder hommikuti selline kui pildil ja see ongi “retsept”:

keedetud kaerahelbed
oliivõli
soolahelbed
parmesani juust

Kõike maitse järgi.

Soovitan väga proovida, aga samas hoiatan, et oht selle maitsekoosluse lõksu langeda on suur.

Jaga postitust:

  • Click to share on Facebook (Opens in new window)
  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Pinterest (Opens in new window)

Related

Filed Under: Argitoidud, Hommikusöögid, Retseptid Tagged With: puder

Previous Post: « Dolma
Next Post: Keeks, õuntega »

Reader Interactions

Comments

  1. Köögikata

    november 17, 2010 at 11:36 e.l.

    Hmm, oskad ehk soovitada, milline soodsa hinnaga parmesan on hea? Kui teda nii palju igale poole kasutada, siis kallist ei tihka osta, aga olen odavaid peljanud proovida.

    Vasta
  2. Mari-Liis

    november 17, 2010 at 11:42 e.l.

    Köögikata: õigupoolest olekski olnud õigem kirjutada parmesani-laadne juust, no ei pea olema Parmigiano-Reggiano. Valio Forte on väga hea.

    Vasta
  3. Merit

    november 17, 2010 at 11:42 e.l.

    Mari-Liis, paistab, et mingi telepaatia on õhus!:D Olen ka viimasel ajal oma hommikuputru tuunida üritanud, aga vot sellise asja peale poleks küll tulnud! Jaga aga veel, nii tore oleks kasvõi üle päeva teistsugust putru teha:)

    Vasta
  4. Ülle

    november 17, 2010 at 12:16 p.l.

    Vot selline soolane puder oleks ka mulle meele järgi. Osad inimesed lausa vajavad hommikul magusat, mina aga singivõileiba ja soolast võiga putru. Maasikamoos jäägu pannkookidele.

    Vasta
  5. Mari-Liis

    november 17, 2010 at 12:40 p.l.

    Merit, märkasin jah ka meie telepaatiat:D
    Ülle, maasikamoosi osas ei saa enam rohkem sinuga nõus olla.

    Vasta
  6. Tuuli

    november 17, 2010 at 1:39 p.l.

    Jessas, Mari-Liis, see hommikukirjeldus on kui minu kodunt pärit v.a. parmesani lisamine (väga põnev, kindlasti proovin järgi) ja see, et mulle meeldivad hästi ka rukkihelbed (kaera- ja neljaviljale vahelduseks). Odrajahu mul ka vaheldumisi karaskisse ja pudrukeetmiseks. Odrajahupuder on lapsepõlvest pärit veidi nostalgine variant.
    Aga teen ise täpselt samamoodi, et endale soolase pudru tõstan kõrvale (mmm, meeldib just häid hamba all veidi krõmpsuvaid meresoola helbeid peale saputada) ja ülejäänud meeskond saab magusat ja moosiga.
    Nii et soolase pudru klubi on päris arvukas 🙂

    Vasta
  7. Profa

    november 17, 2010 at 2:06 p.l.

    Minu pudrus käib samuti kaerahelves, vesi, sool ja või. Muid lisasid ei kasuta. Huvitaval kombel ei ole ma j´kunagi aru saanud poindist miks putru peaks piimaga keetma, va mannapuder.

    Vasta
  8. Mai

    november 17, 2010 at 2:34 p.l.

    Me oleme ka absoluutselt igahommikused pudrusööjad. No ei saa muidu päeva käima. Võileibu ei armasta me kumbki. Ning pean tunnistama, et kaerahelbepuder on ses osas kõige tavalisem. Väga sagedasti sööme ka riisiputru või riishelbeputru. Tahtsin aga soovitada tatrajahuputru, mis mulle väga maitseb. Mehele kahjuks küll mitte. Ja mannaputru tuuniti meil vanasti ikka muna ja kakaoga ning kaerahelbeputru õunamahlaga (ilma piimata siis). Aga juustuga polegi veel proovima sattunud. Väga huvitav idee igatahes. Mari-Liisile jõudu jaksu ikka köögi ja blogilainel! Siit leiab ikka sageli toredaid ideid. Täna näiteks proovin jõhvika-apelsinikastmega kana teha.

    Vasta
  9. Kokkamas95

    november 17, 2010 at 3:19 p.l.

    Väga isuäratav! Mulle meeldib ka hommikuputrusid "tuunida", tavaliselt küll teen magusaid, aga olen soolaseid ka teinud, aga seda tahaks küll proovida. Ise soovitaksin Sul proovida (kui muidugi lõhe maitseb) segada pudru sisse hakitud kuumsuitsulõhet ja toorjuustu või sulatatud juustu. 😛

    Vasta
  10. Aet

    november 17, 2010 at 8:27 p.l.

    Vaat, kui põnev puder! Mina olen igahommikune pudrukeetja, kuid reeglina keedan seda vaid lapsele, sest siiani olen ma ise suutnud sööma õppida vaid tatraputru. Ja seda ka väga rangete nõudmistega – keedetud nii, et seda pole kordagi segatud ega ühtegi tangu ära lõhutud, piima ei lisa; võid ei tohi sisse segada, vaid seda võtan killukese iga ampsuga.
    Kuigi mu pudrukeetmiskogemus pole nii pikk kui Sul, olen ka mina terve lapse eluaja keetnud igahommikuselt talle putru. Min jaoks on hommikupuder kinnisidee, millest pole ma taganenud isegi reisidel (Jaapanis keetsin olude sunnil isegi veekeedukannus putru). Nüüd, kui ta käib lasteaias, tõusen ma seetõttu varem, et jõuaks putru keeta ja et tema jõuaks ka süüa. Lasteaias on puder hommikuti vaid 1-2 korda nädalas, aga mina tahan pakkuda iga hommik sooja putru. Pudru keetmiseks olen valinud maheviljad – tatar (beeži värvi, röstimata – mulle endale ei maitse), kaerahelbed, rukkihelbed, neljavilja, kolmevilja, odrajahu, hirss, erinevad täisterariisid (helbed ja tangud), maisimanna, isegi kinoa. Kõiki pudrud (va odrajahu) keedan veega, sest varem oli laps piima vastu allergiline ja harjus veega putrudega ära. Odrajahupudrule lisan lõpus koort või piima – see on lapsel viimase aja lemmik. Lemmikud vahelduvad periooditi, aga see beež tatar on tema jaoks üle kõige ajast aega.
    Kuna ka mina arvan, et parmesan teeb heaks enamus toite, siis võtan ideest kinni ja keedan ühel hommikul parmesaniga kaerahelbeputru – äkki tõesti hakkab maitsema. Ma olen püüdnud ennast vabastada sellest lõksust, et ma söön muidu pea igal hommikul Pajumäe rosinatega kohupiimakreemi.

    Vasta
  11. Mari-Liis

    november 17, 2010 at 8:41 p.l.

    Tuuli, hoiame ikka soolase pudru lippu kõrgel, vähemalt oma peredeski!:)
    Odrajahupudruteema on minulgi lapsepõlvest pärit, vanaema keetis ja siiani maitseb kohe väga.
    Profa, ma olen ka mõelnud seda piimaga keetmist, et milleks. Tittedele anti varem (nüüd on köögivili) esimese tahke toiduna lisaks piimale just teravilja, siis piimaga keedetult, no puder pmst. Ehk see arvamus, et puder peabki piimaga olema, on sealt, lapsepõlvest? samas on kindlasti palju neid, kellele maitsebki piimaga keedetud puder. Mina ei ole üldse tegelikult piimasõber ja minu pudru rikuks piim puhta ära.
    Mai, mannapuder muna ja kakaoga kõlab küll päris…huvitavalt:) Aga see teeb rõõmu, et siit ideid leiad! Anna siis ikka teada ka, kuidas maitses.
    Kokkamas95: kuumsuitsulõhe maitseb muidugi, väga lahe idee.

    Vasta
  12. Mari-Liis

    november 17, 2010 at 8:46 p.l.

    Aet, huvitav et teil lasteaias puder nii harva kavas on. Kas sellepärast, et lastele ei maitse? Minu omadel oli pea iga päev, vahest harva ka piimasupp. No näed, meil Aneega siis üks lemmik, odrajahupuder:)
    Ja su viimast lauset tervitan muidugi sooja aplausiga:)

    Vasta
  13. Aet

    november 17, 2010 at 9:14 p.l.

    Ma sekkun lasteaia menüüsse juba niigi haiglaselt palju ning kuna mul on oma last võimalus hommikusöögist eemal hoida, siis lasteaia hommikusöögiteemat pole puudutanud. Pakutakse sageli helbeid või müslit piima või jogurtiga, munahüüvet, võisaia jms. Piimasupid on meil tavaliselt oode ja seda 2-3 korda nädalas. Lasteaia hommikupuder on enamasti keedetud piimaga ja lisatud moosi või kuivatatud puuvilju – Anee sellisel kujul ei suuda putru süüa. Kuna hommikusöök on väga oluline toidukord päevas, toidangi teda kindluse mõttes kodus (muidu istuks pool päeva koriseva kõhuga).
    Kui juba lasteaia menüü peale jutt läks, siis mind häirib näiline mitmekesisus, mis on saavutatud kahtlaseid toiduaineid kasutades. Eriti problemaatiline on oode pärast magamist, kus alatasa figureerib sai (ikka transrasvadega, kuna vaid Vändra leib teeb puhast saia ja kuklit, aga seda ju ei osteta). Ja siis see näiline mitmekesisus – on vorst, on sink, on toorjuustumääre, on pasteet jne. Kui nüüd lugeda kokku, palju sealt naatriumglutamaati ja transrasvu iga päev kokku korjab, siis pole see just tore tõdemus. Asja juures on absurdsus veel see, et lapsed ei taha neid määrdeid – söövad kõige paremini lihtsalt puhast võileiba, aga lasteaia näidismenüüd näevad ette, et saiadel-leibadel on "mitmekesised" katted peal. Aga õnneks nad aktsepteerivad minu palvet neid toite mitte Aneele anda ja teevadki siis võileiba, kui teised vorstisaia söövad. Mitmekesisust suudan ma õhtuti ise kodus luua.
    Sellest mitmekesisuse taotlusest tuleneb ka hommikumenüü – kui kirjutaks iga päev, et on puder, siis on nende arust üksluine (mis sest, et teraviljad sisaldavad erinevaid mineraalaineid ja vitamiine), aga kui ikka üks päev on kaneeliga maisihelbed ja teisel päeval šokolaadiga riisihelbed, on ju pilt parem (seda ju ei vaadata, palju see suhkrut ja muid aineid sisaldab). Toitumise mõttest pole kahjuks selle näidismenüü koostajad aru saanud. Ja kui nüüd rahaliselt arvutada, siis nende krõbinate ja jogurti raha eest võiks kogu lasteaiale keeta lausa ökoviljadest putru…

    Vasta
  14. Anonüümne

    november 18, 2010 at 7:28 e.l.

    Meie peres on mitukümmend aastat kaerahelbeputru juustuga söödud. Algul muidugi tavaline juust, nüüd parmesanilaadne. Mäletan, kuidas kodust väljaspool süües pudrule juustu lisades alati suuri ümmargusi silmi enda ümber pidin nägema.
    Ja odrajahupuder on meie pere suur lemmik, isegi lapsed söövad. Eriti siis, kui sellele lisada veel pannil pruunistatud võid.

    Vasta
  15. Mai

    november 18, 2010 at 11:27 e.l.

    See lasteaia toidu teema on küll hirmutav. Pole sellele veel mõelnud, sest laps läheb lasteaeda alles paari aasta pärast. Ehk ikka jõuab puhta ja tervisliku toidu idee selle aja jooksul ka lasteaedadeni. See oleks ju tegelikult päris oluline teema, mida ka avalikkuses käsitleda!

    Vasta
  16. Ragne

    november 18, 2010 at 5:33 p.l.

    Selline soolane pudru on üle kõige. Kunagi kolledži ajal oli see mul toanaabriga lemmiksöök number1, sõime seda hommikuks, lõunal ja õhtul…siiamaani pole isu täis:) Teen tavaliselt pudru valmis, siis riivin kuuma pudrusse tavalise juustu sisse, peale panen võisilma, veidi meresoola ning parmesanilaaste:) viis pluss.

    Vasta
  17. Anonüümne

    november 19, 2010 at 3:35 p.l.

    kuldaväärt idee:), aitäh. Meie pere on pudrupere küll ja nüüd jälle üks maitsev soolane variant juures. Kusjuures eile proovisin õli ja parmesani hoopiski tartahelvestest tehtud pudru juurde, väga maitsev seegi variant:)

    Annika

    Vasta
  18. Mari-Liis

    november 20, 2010 at 9:10 e.l.

    Jah, Ragne, ma nagu kusagilt mäletasin, et sa ka juustuga pudru fänn:)

    Vasta
  19. Mustikas

    november 20, 2010 at 3:55 p.l.

    Uskumatult tore on, et siia on tekkinud nagu omaette soolase pudru fännide kommuun. Arvasin end alati olemas vähemuses. Kuigi pudru maitsestamiseks tuleb ju ka maitsete tasakaalustamiseks suhkrut kasutada, õnneks ei riputa ükski minu pereliige meie hommikupudrusid ohtra suhkruga üle. Ikka korralik võisilm ja ohtralt võid juurde, oleneb, kui pikaks ärgates hommikukiiks pudruga kujuneb.Ja kui ka isu magusa järele, siis täidab selle moositörts mitte supilusikaga suhkruga laiamine.
    Küll aga puutusin veidi aega tagasi kokku ühe hotellijuhiga, kes tegi kokale peapesu, kuna ta hommikusöögilauda magusat pudru ei valmistanud.Kokk üritas proffesionaalseks jääda ja mina kaitsesin kõiki soolase pudru fänne rinnaga, sest minu arvates, kui on buffee laua marmiidis supermagus pudru,pole soolase pudru armastajal midagi sellega peale hakata. Kui aga vastupidi, saab alati ju suhkrut või moosi lisada.
    Küll on aga Valio Forte üks hea kodumaine pärl,mida võib võileivale riivida, kuumale kosutavale supile, pikantsele pastale ja miks ka mitte pudrule. Juba homme proovin järele!:)

    Vasta
  20. Tuuli

    detsember 1, 2010 at 9:19 p.l.

    Tuleb tunnistada, et proovisin selle parmesaniga variandi järgi ning oli ikka hää küll. Kui võluväel võtsid ka järgmisel hommikul käed kapist juustusektori ja sahtlist juusturiivi… ja nii need sõltuvused tekivadki 🙂
    Tänud, Mari-Liis, igal juhul meeldiva uue kiiksu eest.
    Moosid jäävad minust endiselt puutumata. Vähemalt pudruteemal küll.

    Vasta
  21. Mari-Liis

    detsember 3, 2010 at 9:23 p.l.

    hehee, Tuuli, welcome to the club:)

    Vasta

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Recipe Rating




Primary Sidebar

Tere tulemast!

See siin on toidublogi, mida kirjutab Mari-Liis Ilover. Kõik tekstid ja fotod keerlevad ümber toidu. Selle kasvatamise, hankimise, valmistamise ja nautimise. Rõhk on ehedal, puhtal ja maitsval kodutoidul, PÄRIS toidul. Sekka muljeid söögikohtadest. Kui tunned, et oled sattunud õigesse kohta - siis tere tulemast, nautigem koos!
Loe lähemalt →

Külasta bloginurka Facebookis

Poppe postitusi

Risoto lõhe ja spargliga

Õunavolovanid

Nuudlivokk krevettidega, kõigi lemmik

Värsked kommentaarid

  • Mari-Liis Ilover, Odrakarask ja munavõi
  • Mery Kodavere, Odrakarask ja munavõi
  • Mari-Liis Ilover, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Barbara, Ahjus küpsetatud Hasselbacki kanafilee
  • Mari-Liis Ilover, Kanahautis ubade ja orzo pastaga

RAAMATUTÄIS ÜLIMAITSVAID JA TERVISLIKKE PUDRURETSEPTE

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

GK KOKARAAMAT. VERESUHKRUTASET REGULEERIVAD TOIDUD

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

“MEREANNID. KREVETIST KALMAARINI”

Mari-Liis Ilover raamat Mereannid - Krevetist kalmaarini

KOKARAAMAT TOIDURAISKAMISE VÄHENDAMISE ÕILSAL EESMÄRGIL

Mari-Liis Ilover raamat Targa Kokkaja Retseptiraamat - Ülimaitsvalt ülejääkidest

TULGE KÜLLA!

Mari-Liis Ilover Raamat - Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.

KERGEMAD KLASSIKUD:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Kergemad klaassikud

PIKNIKUIDEID IGAKS AASTAAJAKS:

Mari-Liis Ilover raamat -
 Piknikule

BLOGI POPIMAD RETSEPTID RAAMATUKAANTE VAHEL:

Mari-Liis Ilover raamat - Maitsev

Sildid

gluteenivaba grill heietus hoidis hommikusöök jaanipäevaks jook juust jäätis jõulud kala kala ja mereannid kana kaste kevad kevadroheline klassika kodumaa sünnipäevalauale kook kook-tort kõrvits köögivili köök: itaalia küpsetis küpsised liha lihavõtted maasikad magustoit malts mustikad pajaroog peet pirukas rabarber riis salat seened supp suupiste suvi suvikõrvits vegetaar-/vegantoit õunad šokolaad

Footer

Avasta

Porgandikuklid speltast

Kilu, tint ja rääbis ehk kuidas me "räimi" praadisime

11.aprill

Kala tomatikastmes, kiire ja maitsev roog argiõhtuks

Rostbiif, nii kuis meie majas seda tehakse

Kukeseentega täidetud suvikõrvits

Jälgi mind Instagramis

Instagram

☘️IIRI SOODASAI
Langkawi Skybridge & Cable Car. 🚡⛰️Kahe kõrge mäe vahele on ehitatud sild, kuhu saab vaid köisraudteega. Klaasseintega kabiinis sõites imetled troopilist rohelust, koskesid, merd, saari… meeletu avarus! Skybridge on tõeline inseneriime, toetudes vaid ühele talale, mille küljes silda toestavad trossid. Kõik silla osad viidi ehitamisel helikopteriga mäe otsa ja pandi seal kokku. Väga äge elamus! Sobib neile, kel kõrgustega head suhted 😀
Parim lõuna selle kuumaga ☀️🥥 Tegelikult on muidugi toit ka siin super, maitsev segu erinevatest Aasia nurkadest. Kahjuks ei jaksa nii palju süüa, et kõike maitsta, mida tahaks! Võtan ennast varsti kokku ja stooritan ka maitseelamustest 🍜 🦐🐟 🍚🦀
Värsket õhku #singapore #supertreeobservatory
Ongi taas käes see aeg aastast, kui katame laua roogadega, milles kohtuvad armsad kodused maitsed, eestlaslikud karged värvitoonid ja samas paras annus pidulikkust. Just nagu see tort. Põhjaks šokolaadiküpsised, täidiseks karamellistatud leivapuruga segatud kohupiima-vahukoorekreem, kaunistuseks mustikaid ja kamašokolaadi- kõik see kokku maitseb imehea, mitte liialt magus ja sobib kui valatult vabariigi aastapäeva tähistamiseks. Sellel pildil on näha taustal minu vanaema Niina Villeroy&Boch’i kohviserviis, mis elas üle sõja, käis Siberis ja on nüüd minu südames ja kodus aukohal. Retsepti leiad blogist, link sinna viib biost.
Hallidesse päevadesse kulub nii väga ära midagi värvilist ja sidrunivärsket. Sidrun koos peterselli ja küüslauguga ongi kreemise avokaadokastme maitsevõluriteks ja oma tööd teevad nad superhästi 💚!
Midagi head, kiiret ja kerget (igas mõttes 😊) : KLAASNUUDLISALAT TŠILLI-KÜÜSLAUGUKREVETTIDEGA
Head sõbrapäeva! Rõõmustame oma lähedasi ja armsaid täna erilise hoolega, ilma nendeta poleks elu ju kaugeltki nii tore ❣️Piltidel on südamlikud röstsaiad, laimirisoto krevettidega ja šokolaadikook maasikatega - kõik kui loodud sõbrapäeva! Retseptilingid panen stoorisse.
Kanahautis ubade ja orzo-pastaga! Sain eelmisel nädalal stoorides jagatud “leiutise” blogisse nüüd kirja. See on tõeline “kapihautis” sest strateegiliste varude kapist läksid kasutusse nii tomatikonserv, oakonserv kui pasta. Juustukatte lisasin n-ö töö käigus, sest leidsin paja podisemise ajal külmkapist veel juustujuppe, mis lausa nõudsid kiiret toiduks vormistamist. Tõeline 3in1: ✔️pastaroog, ✔️hautis ja ✔️ahjuvorm 😀Argipäeva õhtuks väga mõnus toit. Aega kulub kokku 1,5 tundi, aga suurema osa sellest podiseb ta pliidil omaette. Link blogisse viib biost.

© 2009 Mari-Liis Ilover · Veebilehe on loonud Johanna Oja