Sagedasem blogikülastaja on võib-olla märganud juba siinse perenaise keeksilembust. Ei oska seda isegi kuidagimoodi põhjendada, eriti arvestades, et üsna sarnase olemusega muffinitest näiteks ei arva ma suurt midagi.
Inglise puuviljakeeks on jõuluajal meie laual alati olnud. Keeksi retsept on pärit Nami-namist. Eelmisel aastal küpsetasin viis keeksi, nii endale kui kingituseks. Praegu on just õige aeg keeks “hakkama panna”, sest ta peab 2-3 nädalat külmas seisma ja settima. Mis muidugi ei tähenda, et ta kohe süüa ei kõlbaks. Aga justnimelt peale pikka seismist maitseb ta lihtsalt oivaliselt. Kui mõnus on jõulu esimese või teise püha hommikul lõigata kohvi kõrvale üks viil alkoholis immutatud aromaatsetest puuviljadest rasket keeksi. Ja mis põhiline: niigi on söökidega sahmimist jõuluajal piisavalt, aga keeks, vot see on juba ammu enne suurt kiiret ära tehtud ja kapis ootel. Sobib suurepäraselt ka kingikotti või külla minnes kaasa võtmiseks.
Tarvis läheb:
250 g pehmet toasooja võid
200 g suhkrut (2.5 dl)
4 suurt muna
275 g nisujahu (5 dl)
2 tl küpsetuspulbrit
1.5 dl konjakit või
rummi
600 g kuivatatud hakitud puuvilju (umbes 1 liiter) – rosinaid, ploome, kirsse, aprikoose ja ananassitükke, soovi korral ka pähkleid
Tükelda kuivatatud puuviljad ning vala peale konjak või rumm. Lase üleöö kuni 24 tundi maitsestuda.
Vahusta pehme või suhkruga heledaks vahuks. Jätka vahustamist, lisa ükshaaval munad.
Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, siis sega juurde alkoholis leotatud puuviljad.
Tõsta tainas võitatud 2-liitrisesse vormi.
Küpseta 175-kraadises ahjus umbes tund aega, kuni koogi keskele torgatud puutikk puhtaks jääb.
Jahtunud keeks keera tihkelt hõbepaberisse ja pane jahedasse jõule ootama.
Kuidas me Laura Kõrvitsaga Maahommikus õige pisut teistsugust (lisaks tsitrusekoored, mandlilaastud ja keeksi “jootmine” ehk immutamine alkoholiga) keeksi tegime, vaata siit:
mul juba kapis ootel!
Seda peab küll tegema. Aitäh hea idee eest!
no küll sina, acerolakuts, oled usin:) ma teen homme kaks valmis.
Erru, proovi kindlasti! Selle võikoguse juures lihtsalt ei saa keeks mitte maitsta:)
Sa ei immuta teda lisaalkoholiga enne seisma panemist? Mina immutaks lisaks paari lusikatäiega ka.
L, ma pole immutanud. Puuviljad on ikka üsna "vintis" ja neist lahkub seismise ajal head-paremat keeksi sisse nii et vähe ei ole. Aga sa proovi ja siis sööme koos:)
Keeksi äkki isegi ei pea immutama, tõesti. Traditsiooniline fruitcake tahab küll pidevat konjakiga toitmist.
Sattusin lugema head põhjalikku lugu inglise puuviljakoogi tegemisest : http://www.cakebaker.co.uk/PerfectFruitCake.html
Seal on öeldud, et immutamine on maitse asi. A mis mu jaoks oli uudis, et mõnede arvates võib koogi juba aasta (!) enne söömist valmis teha ja ootele panna:)
Ma arvan, et nii palju konjakit ei ole maailmas olemas, et aasta ette teha ja siis immutada.
Mina küpsetasin eile tänavuse jõulukeeksi valmis, sisse läksid rosinad-aprikoosid-datlid-goji marjad ja ohtralt Blossa glögi. Lõhnab imehästi, loodan, et suudan jõuludeni noa ja näpud eemal hoida 😛
Meil on ka selle aasta esimene tehtud ja söödud…peab aga uue hakkama panema. Lastele ei maitsenud ja tundus tõesti, et puuviljad olid nende jaoks liiga vindised;)
Monica, lastele peab tõesti oma keeksi tegema:)
Hmm, ma just hiljuti mõtlesin, et peaks uurima kuidas laste suhted sellesse keeksi on. Et siis keeksi sees temperatuur nii kõrgeks ei tõuse, et tasuks alkoholi aurumisele loota?
Tead, erru, ma olen seda teemat väheke uurinud, sest kasutan toidus sageli alkoholi ja sööjateks on ka 4 last, üks nüüdseks küll juba lapseseisusest väljas:)
Olen loetu põhjal aru saanud ja ei näe üldse probleemi näiteks kastmetele sortsu veini lisamises, sest sealt aurab alkohol niikuinii välja ja kui midagi jääb, siis kogus on nii minimaalne, et pole isegi märkimist väärt. Mina ei kujuta risotot ilma valge veinita ette. Samas näiteks tiramisut teen kaks eraldi vormitäit: ühe amarettoga, teise ilma. Lapsed armastavad mul seda ja selle koguse juures, mis nad söövad, saaksid muidu ilmselt küll mingi koguse alkoholi.
See keeks aga: tund aega ahjus-usun, et selle ajaga aurustub kui mitte kõik, siis väga suur osa alkoholi. Arvan, et lastele ta ei meeldi lihtsalt maitse pärast: kangel alkoholil on nende jaoks lihtsalt liiga vänge maitse.
Panin ka just kaks pätsi ahju, see või-jahu üks ühele suhe on natuke hirmutav 😀 Keeksid on üldse vastupandamatud, rummiga immutatud veel eriti.
Kärt, mul jääb üle su viimasele lausele ainult agaralt kaasa noogutada:)
Aitäh hea idee eest! Olen aastaid teinud sarnase ideega jõulukooki (mille puhul piisab küll paaripäevasest seismisest), aga keeks… mmmm, veel parem!
Mari-Liis, aita palun 🙂 Mis hetkel sa keeksi vormist välja võtad? Ma võtsin nii nagu leivagi võtan, kui on jahtunud u pool tundi seal vormis. Keeks natuke lagunes selle peale, kas peaks päris maha jahutama enne vormist välja võtmist? Leib nt. kipub siis katki minema, kui on päris maha jahtunud.
H, mul on ka mõnikord nii olnud, et keeksid jäävad vormi kinni. Ja no vot ei ole mina sellele mingit kindlat põhjust leida suutnud. Ühe ja sama retsepti järgi tehtud keeks on kord ilusti välja tulnud vormist, kord kinni jäänud.
Et sellist asja vältida, olen viimasel ajal alati kasutanud küpsetuspaberit: lõikan küpsetuspaberist sellise pika riba, mis katab põhja ripub mõlemalt kitsamalt poolelt üle keeksivormi ääre. Valmis keeksi on nendest ribaotsest mugav vormist välja tõsta ja kinnijäämine välistatud. Loodan, et su keeks ikka päris katki ei läinud…
Tänan hea idee eest! Praegu üks ahjus küpseb ja läheb jõulukingiks. Et ise ka teaks, mis maitsega kingitus on, siis sai osa taignast degusteerimiseks suuretesse muhvinivormidesse tehtud. Saab näha, mis neist tuleb 🙂
Liina
Minul selline küsimus, kas seda keeksi võib teha ka ümmargusse keeksivormi?
Jaa, ikka võib – olen ise teinud sellisesse keskelt auguga vormi ja väga hästi õnnestub.
Keeks ahjus, lõhn on paljutõotav… aga miks ta mul pealt lõhki küpses? Ega see maitset muidugi riku, aga äkki ei osanud midagi tähele panna.
Lõhkiküpsemine võib olla tingitud liig kõrgest temperatuurist (ikka sesama vana jutt, et ahjud on erinevad) või väiksemast keeksivormist, kus kerkimisruumi jääb napiks. Aga mind näiteks absoluutselt lõhkiküpsenud keeks ei häiri, vastupidi – meeldib! 🙂 Tuhksuhkrut veel pärast peale ja just nii isuäratav näeb välja! Head maiustamist 🙂
Tulin kiitlema ja kiitma. Väga maitsev tuli, külalised kiitsid.. ei teagi kas seetõttu, et kuivatatud puuviljad omasid keeksi sees mõnusa konjakise meki või oli keeks ise nii hea. Kindlasti kordan ja teen järgmisel aastal ikka nädal/kaks varem valmis. Absoluutselt aastaaega sobiv magusroog. Suur aitäh! Süües ei seganud mitte kedagi lõhki küpsenud nö põhjapool 🙂
Tere!
Mulle nii maitsevad jõulukeeksid!
Sellel aastal ostsin väiksed ilusad keeksivormid 7 x 7 x 4 cm. Kas nendes annab seda küpsetada? Mis kraadiga ja kui kaua võiks küpsetada kui ikka saab?
Ette tänades,
Liisbet
Kui täna valmis teha, siis kas peab immutama või säilib niisama ka? Tavaliselt olen vaid nädal enne valmis teinud ja pole immutanud siis ja lapsed on ka saanud süüa. Aga nüüd kui 2 nädalat varem teha, muretsen säilimise pärast.
Tere, Lj! Keera keeks toidukilesse ja pane külmkapp. Ei juhtu temaga 2 nädalaga midagi.
Tere!
Kui soovida kaunistuseks peale teha valge glasuur ja pohlad kaunistuseks, siis kas seda teha kohe kappi pannes või alles siis kui n-ö serveerimiseks/pakendamiseks läheb? Kas on soovitusi valge glasuuri koostisosade osas?
Tänan!
Tere, Eliko! Glasuuri ja marjad lisaksin ise hiljem. mitte kohe peale küpsetamist kappi seisma pannes. Tuhksuhkrust glasuuri jaoks sega lihtsalt tuhksuhkur veega, kuni saad läikiva paksem glasuuri. Liiga vedel ei saa see olla, siis on läbipaitsev ja vajub keeksi sisse. Liiga paks samuti mitte, siis jällegi liiga kõva ja mureneb. Üldiselt läheb 100 g tuhksuhkru kohta 1 sl vett. Sidrunimaitseliseks glasuuriks asenda vesi 1 sl sidrunimahlaga. Sidrunimaitseline hapukas glasuur sobiks mu arvates siia täitsa kenasti.
Retseptis on 175 kraadi, videos 150 kraadi ahju temperatuur. Kumb siis?