Võileivatort on kindla peale minek. Nostalgiahõnguline ja mitmetele tõenäoliselt juba lapsepõlvest meelde jäänud. Vahepeal unarusse vajunud, kuid viimasel ajal taasleitud ajatu klassik.
Pean siinkohal üles tunnistama, et mina suhe võileivatortidega on olnud siiani leigevõitu, et mitte öelda jahe. No ei ole kuidagi ahvatlevad tundunud need majoneesikreemiga kihiti laotud saiaviilud. Kuidagi liiga rammusad, liiga üksteisele sarnased on mulle võileivatordid tundunud. Siiani. Arvamus on nüüd muutunud, kuna talvel oli mul vahva võimalus pildistada uude võileivatortide raamatusse hõrgutisi, mille valmistas Tiina Lebane (ka kaane). Pille Endeni tordid jäädvustas raamatu tarbeks Jaan Heinmaa.
Otse loomulikult “sundis” Tiina mind peale pildistamist kõiki torte ka sööma. Mida enam erinevaid võileivatorte ma mekkisin, seda enam mu tõrksus nende osas lahtus. Kui palju erinevaid maitseid! Kui kihvtid kooslused! Ka kui ilusad kõik tordid veel välja nägid, tõelised peolaua ehted. Kasvõi seesama kaanestaar taipärane terav juustutort: üpris särtsakas elamus, mida võib enda maitse järgi leebemaks või veelgi teravamaks tuunida. Tordi võib valmistada täiesti taimsena või lisa täidisesse ja kaunistamiseks veel karbitäie krevette.
Autorid ise kirjutavad samuti eessõnas, et tänapäevane võileivatortide maailm on oluliselt põnevam kui varem: “Tänane leiva- ja saiatoodete valik on mõõtmatult suurem ja rikkalikum kui võileivatortide hiilgeajal aastakümneid tagasi. Eri jahudest, erinevate seemnete, köögiviljade ja muude põnevate lisanditega saiad-leivad ju lausa kutsuvad end soolastes tortides kasutama. Samal ajal pakuvad vaheldust ka näkileivad, kuivikud, maisikrõpsud ja soolased küpsised. Kui varem kippus võileivatort uppuma hapukoore-majoneesikastmesse, siis nüüd on nende kahe klassiku kõrval meie kasutuses jogurtid ja erimaitselised toorjuustud, crème fraîche, pestod ja muud kastmed-võided. Lisandite valik, millega kreemi maitsestada või mida tordikihtide vahele panna, on isegi väikese Eesti kohta piiritu.”
Suures osas sattusid meie pildistamispäevad just aasta kõige pimedamasse aega ja oli tükk pusimist, et võluda välja valgus, mis aitaks näidata neid kauneid tordikesi parimal moel. Aga raamat sai lõppkokkuvõttes väga ilus ja sobib igati hästi nii kinkimiseks kui kaunistama omaenda kodust raamaturiiulit.
Sušitort, kas pole mitte ahvatlev:
Hästi põnev ja maitsev on lillkpasa-fetatäidisega võileivatort:
Aiapeole või piknikule kaasahaaramiseks sobib hästi teekonnapäts:
Raamat on sisu poolest jagatud võileivatortide koostise järgi: kala- ja mereandidega tordid, lihaga tordid, kanaga võileivatordid ning köögivilja-juustutordid. Lisaks retseptidele leidub kaante vahel ka ports praktilisi nõuandeid võileivatortide valmistamiseks – milline vorm valida, kuidas tort kõige paremini hiljem vormist välja saada, millega kihte immutada, nippe kaunistamiseks jne.
Mina igatahes leidsin selle raamatu kallal töötades mitmeid maitsvaid uusi avastusi võileivatortide põnevast maailmast. Usun, et igaühele leidub siin avastamisrõõmu ja põnevaid ideid, mida kodus järele proovida.
rebane
Oo kui ilus ja põnev! Palju õnne kauni raamatu puhul! 🙂
Silm tõesti puhkab maitsekatel piltidel.
Kristi
Mari-Liis Ilover
Tänud, Kristi! Minu panus raamatusse piirdus seekord küll vaid pildistamise ja söömisega, kuid mõlemaid tegevusi naudin täiega- nii et töö ja lõbu 🙂