Aprikoosimoos

Mõnel suvel on moosikeetmise tuhin suurem kui teisel. Et tänapäeval ei ole suveandide hoidisteks võlumine tüütu kohustus, vaid loominguline ja rõõmu pakkuv kvaliteetaeg köögis, saabki ise otsustada, kas moositad või mitte. Isegi kui ma igal aastal kõikvõimalikke marju ja puuvilju ei hoidista, on kindel, et aprikoosimoos saab purki pandud. Sest see on lihtsalt võrratu pühapäevahommikuse croissant‘iga. Sest see on ideaalne tart-tüüpi puuviljapirukate glasuurimiseks, lahtise õunapiruka juures asendamatu. Sest seda kulub ka kuulsa Sacheri tordi vahele.

Amaretto õrn mandlimekk teeb aprikoosimoosi minu arvates eriti hõrguks. Kes aga alkoholi kasutada ei soovi, võib selle välja jätta. Sidruni- või laimimahl aitavad moosis välja tuua aprikooside päikeselise maitse ja lisaks balanseerivad nad magusust. Kes soovib, võib aprikoosimoosi maitsestada ka lavendli, rosmariini piparmündi või basiilikuga. Sel juhul võiks siiski valida ühe lisamaitse, mis eristuks, näiteks kas rosmariin või lavendel, muidu läheb liiga segaseks. Vürtsidest on head kaaslased kaneel, kardemon ja ingver.

Kasutan moosikeetmiseks kindlasti häid magus-mahlaseid aprikoose, mida sööksin niisamagi. Viletsaid aprikoose pole mõtet moosiks keeta, sest paraku saab siis ka moos selline. Kõige parem, kui on võimalik moosipuuviljadeks võtta osad täisküpsed ja osad veidi tooremad aprikoosid. Tooremates on rohkem pektiini ja nii saab moos paksema tekstuuriga.

Keedan pea alati oma moosid Dansukkeri moosisuhkruga, sest esiteks kulub seda poole vähem kui tavalist suhkrut, mis tähendab rohkem puuvilja- ja marjamaitset. Teiseks, moosi ei tule paksenemiseks nii kaua keeta kui tavasuhkruga ja alles jääb rohkem vitamiine. Kolmandaks, moosisuhkrus sisalduv pektiin aitab moosidel pakseneda.

Moosivalmistamisest on ka video, seda saad vaadata SIIN. Ehk on esmakordsetele tegijatele abiks 😊

Koostöö: D-kokaraamat