Kaks heeringahõrgutist: parimate pidude HEERINGASALAT heeringamarjaga ja HEERINGATARTAR tatrapliinidega

Suure heeringasõbrana ei saa see mõnusalt maitserikas ja rasvane kala-amps puududa pea üheltki meie peolaualt. Blogis on juba paras ports heeringaretsepte, kui kirjutada ostingusse “heeringas”, tulevad nad kõik kenasti riburada. Aga kaks suurt lemmikut oli veel kirja panemata! Nüüd, enne uusaastapidustusi tundub selleks olevat just õige aeg, sest kala ei saa ju selle peolaualt küll puududa.

PARIMATE PIDUDE HEERINGASALAT

Ehkki esimene retsept – heeringasalat heeringamarja, muna, sibula, tilli ja hapukoorega on täiesti universaalne ja sobib absoluutselt igaks sündmuseks ja igaks aastaajaks. Talvel parim rukkileivaga, suvel värske kartuliga. Seda salatit on purgiga ka väga mugav piknikule, väljasõidule või lihtsalt külla kaasa võtta. Nii kaua kui mäletan, olen seda kaasa teinud ka meie sõpruskonna ühistele jaanituledele erinevates kaunites Eesti mereäärsetes paikades. Ka nii jõulu- kui uusaastalauale on see mõnusalt soolane ja sinepine amps kui loodud. Sellepärast olengi pannud talle nimeks “Parimate pidude heeringasalat”:)

Heeringamari sobib ilmselgelt heeringaga kokku, lisaks krõmpsuvad need marjaterakesed süües mõnusalt hamba all. Heeringamarja peaks saama mõnest poest kalaletist lahtiselt, aga ka konservides on ta enamustes poodides olemas.

Ja siin siis heeringasalati retsept:

HEERINGATARTAR tatrapliinide, peedi ja hapukoorega

Kui lõigata heeringas, sibul ja hapukurk pisikesteks kuubikuteks, ongi tulemuseks heeringatartar! Kohustusliku maitseandjana tilli ka natuke ja mõnus pliinide kate ongi valmis.

Riivitud keedetud peet ja paks hapukoor lisanditena teevad tartari mahlasemaks ja maitse poolest on ka see kõik kokku muidugi match made in heaven. Pakkusime täpselt neid tatrapliine just sellesama heeringakaaviari, peedi ja hapukoorega paari aasta tagusel suurel Eesti toidutootjaid tutvustaval üritusel Helsingis Eesti Saatkonnas ja nad said suure soosingu osaliseks. Loodan, et ka teile maitseb!

Tatrapliinid on muidugi kõige maitsvamad kuumalt. Et aga logistiliselt on niimoodi keeruline korraldada, et saaks otse pannilt neid pakkuda, olen sageli praadinud pliinid varem valmis ja siis vahetult enne söömist pannil või ahjus kuumaks lasknud.

Need pliinid valmivad ainult toortatrajahuga ja on seega gluteenivabad. Kui gluteenivabadus on oluline, siis tuleks kindlastiselles osas üle vaadata ka kasutatav õlu. Teen tatrapliine eelkergitusega tainast – kõigepelat tuleb osa jahuga valmistada vedelamat sorti kärt, mis siis tunnike soojas kohas käärib ja mullitab. Seejärel saab lisada ülejäänud jahu, munad ja maitseained. Kui tainas lõplikult kokku segatud, võib asuda kohe küpsetama. Aga taina võib ka varem valmis teha, olen seda hoidnud enne küpsetamist ka üleöö külmkapis ja ikka toimib hästi. Jahu võib muidugi seistes mõnevõrra paisuda, nii et kui tainas on seistes liiga paksuks läinud, tuleks seda vähekese veega vedeldada.

Koostööpostitus VICI-ga