Peale eelmisel aastal Norras käimist sai vahvliteema meie peres aga uue hingamise. Norras nimelt pakutakse pea igas kohvikus sooje, pakse, pealt krõbedaid ja seest pehmeid vahvleid, mis vastupidiselt krõbedatele mulle vägagi meeltmööda on. Elasime reisil Airbnb kaudu renditud majas, mis kuulus ühele toredale Norra perele. Selle siinse vahvlite retsepti kirjutasin ma maha meie rendikodu köögiseinale kleebitud käsikirjaliselt retseptilt, mis tõenäoliselt selles peres on tihedas kasutuses. Originaalretseptis oli tavaline nisujahu, aga kuna ma jõudumööda püüan ikkagi rafineeritud tühje toiduaineid oma kodus vältida, siis teen vahvleid täisterakaerajahuga.
Paksude südamekujuliste vahvlite küpsetamine on meil nüüd üsna tavapärane. Lastele maitsevad nad muidugi eriti hästi ja tavapäraste pühapäevaste pannkookide asemel teemegi sageli nüüd hoopis pakse vahvleid. Tuleb muidugi omakasupüüdlikult tunnistada, et see pühapäevane vahvlitegu on mulle eriti meeltmööda, kuna vahvliküpsetamisega tegeleb meil hoopiski pereisa:)
Paksud kaeravahvlid
8 tk
200 g täisterakaerajahu (kui see ei meeldi või ei ole just siis, kui vahvliisu tuleb, võib loomulikult ka tavalist nisujahu kasutada)
80 g suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
1-1,5 tl vanillisuhkrut
suts soola
100 g võid
300 ml piima
1 muna
vahvlite küpsetamiseks õli
Sega jahu, suhkur, küpsetuspulber, vanill ja sool. Sulata või. Lisa piim, sulavõi ning lahtiklopitud muna kuivainetele. Lase tainal vähemalt 15 minutit seista. Võid taina ka juba eelmisel õhtul valmis teha ja külmkappi seisma panna. Küpseta õlitatud vahvliraudade vahel vahvlid valmis. Söö kohe soojalt meelepäraste lisanditega. Fotol on vahvlite kaaslasteks kirsikompott ja vahukoor.
KOHE proovisime järgi ja maiustasime neid vahvleid vaniljejäätisega, väga maitsvad!
just, nii peabki – mõeldud-tehtud! 🙂 Tore, et maitsesid, meie lemmikud samuti!
Nii isuäratav!:)
Mmm, kui isuäratav ja ilus! Aga eriti jäi mulle selle ilusa vahvlikuhja alt silma see sakiline taldrikuserv. Kust küll sellise leiaks ja huvitav, mis seal vahvlite all veel peidus on? :)))
Väga maitsvad vahvlid said, aitäh retsepti eest. Küpsetajatele teadmiseks: retseptis olevat soovitust vahvliraudade õlitamiseks tasub eriti just esimese vahvli puhul tõsiselt võtta … mina nokkisin esimese vahvli asemel kummaltki vahvliraualt noa abil krõbeda pannkoogi 🙂 Ehk siis vahvel oli minu ehmatuseks raudade küljes korralikult kinni ja pooldus. Aga pärast lahkemat õlitamist valmisid kõik ülejäänud vahvlid täiesti probleemitult.
Kas oskate nõu anda – kui nendest vahvlitest vegan versioon tuletada, kas puhtast kaerajahust tainas ilma munata koos püsib?
reetpeet, ostsin selle taldriku mõned aastad tagasi ühest Rootsi väikelinnast. Ei mäleta ei linnanime, ega poodi, seega jään taldriku osas vastuse täiesti võlgu:) Vahvlite all ei ole aga peidus muud, kui veel vahvleid ja mõned kirsid!
Ahhaa. Kui Rootsist, siis äkki on House of Rym. 🙂 Neil on selles stiilis imeilusad asjad. Ma tegelikult mõtlesingi hoopis, et mis taldrikumuster veel vahvlite all peidus. Mul on nimelt lisaks toiduhullusele kerge raskekujuline portselanihullus ka. 8)
Tänu vastamast ja ideedelendu! 🙂
Vastuseks vegan-versiooni osas: ma siiski kasutaks selles retseptis muna asemel igaks juhuks midagi muud siduvat, näiteks ühe väikese või pool suuremast banaanist või siis umbes 0,5 dl õunapüreed (kui on väga magus, tuleb suhkrukogust vahvlites väiksemaks võtta, smaa tegelikult banaaniga, mis asendab ju ka osaliselt suhkrut).
Tundub imemaitsev aga kas kaerajahu võib asendada ka odra või tatrajahuga ja taigna tulemus sellest ei muutu?