Suvikõrvits on ilmselt üks saagikamaid taimi meie suves. Oled kunagi kuulnud kedagi kurtvat kehva suvikõrvitsasaagi üle? Mina küll ei ole, pigem vastupidi. Tundub, et suvikõrvitsa võiks varsti lausa uuema aja rahvustoitude alla liigitada – kel aed, see kasvatab kindlasti suvikõrvitsat ja suvikõrvitsaroogadest on välja antud mitu kodumaist kokaraamatutki.
Lisaks viljadele saab hästi maitsvai ampse võluda ka õitest. Toiduvalmistamiseks on hea noppida isasõisi, mis kasvavad lihtsalt varre otsas ja on vajalikud tolmeldamiseks. Peale seda, kui töö tehtud, nad närbuvad. Isasõisi on suvikõrvitsatel tavaliselt päris palju, igatahes rohkem, kui tolmeldamiseks tarvis – nii et neid võib julgelt noppida. Loomulikult võib korjata ka emasõisi, mille all on näha kasvamas ka juba pisikest suvikõrvitsabeebit. Emaseid õisi võib söögiks tarvitada koos nende pisikeste suvikõrvitsatega või siis eraldada õied ja valmistada need suvikõrvitsatest eraldi.
Korjatud õied tuleks õrnalt pesta. Eriti hoolsalt seest, sest just seal armastavad satikad koosolekuid korraldada. Kuivata õied hästi ettevaatlikult köögipaberiga patsutades. Mina ei ole iial tolmukaid eemaldanud ega ole ka kibedat maitset tundnud. Olen aga kuulnud, et selliseid juhuseid on ette tulnud. Nii et kui kahtled, võid soovi korral tolmukad koos alumise osaga, millele nad kinnituvad, eemaldada.
On päris kahju, et rõõmu suvikõrvitsaõietoitudest jagub vaid neile, kelle peenras suvikõrvits kasvab. Turul võiks neid ometigi olla, tegu pole ju mingi elitaarse imeloomaga, vaid täiesti tavalise köögiviljaga, millest saab imemaitsvaid hõrgutisi võluda. Olen korra või paar turul õisi näinud, aga need korrad on olnud tõesti erandlikud. Itaalias müüakse neid suvel isegi igas tavalises supermarketis.
Õite valmistamise osas ongi siiani lemmikuks jäänud lihtsalt tainasse kastetud ja praetud või frititud õied. Neid tuleb süüa kohe, jahtunult kaotavad nad oma võlu. Nii et sööjad peaksid juba laua ääres ootama, et kuumad ampsud otse pannilt nende taldrikutesse maanduksid.
Väga maitsvad on ka täidetud suvikõrvitsaõied. Täidiseks on hea valmistada kreem pehmest juustust – ricottast, pehmest kitsejuustust või lihtsalt toorjuustust. Täidise võib maitsestada näiteks ürtide või küüslauguga.
Lisaks võib suvikõrvitsaõisi lisada omletile. Ka quiche-tüüpi lahtine köögiviljapirukas maitseb imehea ja näeb lisaks kaunis välja, kui enne küpsetamist on täidise sisse ja peale laotatud suvikõrvitsaõisi.
TÄIDETUD SUVIKÕRVITSAÕIED
Täidetud suvikõrvitsaõied
Koostisosad
- 8 suvikõrvitsaõit
- 70 g kreemjat kitsejuustu
- 2 päikesekuivatatud tomatit
- 2 sl pankot või tavalist riivsaia
- 2 sl oliiviõli
- soola ja musta pipart
- õite sidumiseks murulauguvarsi
Tegevuskäik
- Pese suvikõrvitsaõied ja kuivata õrnalt köögipaberiga. Sega toasoe kitsejuust hakitud päikesekuivatatud tomatitega, maitsesta soola ja pipraga. Tõsta täidis lusikaga suvikõrvitsaõite sisse. Toimeta ettevaatlikult, et õrnu õisi mitte vigastada. Seo otsad murulauguvartega kinni. Nirista ahju sobivale pannile või ahjuvormi veidi oliiviõli. Tõsta sinna täidetud õied. Puista peale pankot või riivsaia ja nirista veel sortsuke oliiviõli. Küpseta õisi 200 kraadi juures 25 minutit.
PRAETUD SUVIKÕRVITSAÕIED
Praetud suvikõrvitsaõied
Koostisosad
- 12 suvikõrvitsaõit
- 1,5 dl jääkülma õlut või mullivett
- 3-4 sl nisujahu
- veidi soola
- praadimiseks õli
Tegevuskäik
- Vispelda õlu või mullivesi jahu ja soolaga vedelaks tainaks. Pole hullu, kui mõned jahutükikesed sisse jäävad, tainas ei peagi olema päris ühtlane. Kuumuta pannil umbes sentimeetri jagu õli. Kasta pestud ja kuivatatud suvikõrvitsaõied igast küljest tainasse ja tõsta ühe kihina pannile kuuma õlisse. Prae mõlemalt küljelt kuldseks, kokku maksimaalselt 5 minutit. Tõsta õied pannilt vahukulbiga küpsetuspaberile, mis imab endasse üleliigse õli. Ära neid aga sinna lebama unusta, sest serveerida tuleb kohe, kuumalt!
Vaata ka varasemast kirja pandud suvikõrvitsaõite retsepte:
Praetud suvikõrvitsaõied. Siin retseptis on munaga tehtud paneering.
Täidetud suvikõrvitsaõied. Täidises on toorjuustu, anšoovist ja salveid.
Lisa kommentaar