Uue aasta esimeseks postituseks on salat, mis on mind viimasel ajal nii paljudest kohtadest (Pinterest, muukeelsed toiduajakirjad, blogid jm) kummitama jäänud, et ei saanud enam muudmoodi, kui tuli järgi proovida. Nagu aru olen saanud (nojah, õigupoolest on sellest arusaamiseks vaja elementaarset toidu nimetuse lugemise oskust), on selle salati juured Taanis. Brokolisalat pidavat olema Taani perepidude, bufeelaudade ja väljasõitude “vana kooli” raudvara, millele nüüd taas värske tuul tiibadesse puhutud.
Brokoli on üks mu lemmikuid köögivilju üldse. Ja õnneks ei ole ma meie peres ainuke brokoli fänn. Lapsed imestavad alati, miks küll filmides jäetakse brokolist mulje, kui kõigi laste õudusunenäost ja maailma suurimast jälkusest, mida vanemad oma võsukestele tervislikkuse tähe all sisse üritavad sööta ning sellega lapsepõlvetrauma põhjustavad. Meie omadele on brokoli alati meeldinud, nii toorelt kui küpsetatult. Liiga pehmeks ei tohi teda vaid keeta, selge see. Igast lödist köögiviljast on tõepoolest vaid väike sammuke lapsepõlvetraumani:)
Selle salati võlu seisneb mu meelest krõmpsu toore brokoli, magusate rosinate ja soolase peekoni kooskõlas. Moodustub põnev kombinatsioon, mis maitseb tõeliselt hästi! Kreemine sinepist särtsu saanud kaste seob kõik kokku toitvaks, kuid sellegipoolest tervislikuks ja kasulikuks salatiportsuks. Kellele rosinad ei meeldi, võib need asendada kuivatatud jõhvikatega.
110 g peekonit
Prae peekonilõigud pannil krõbedaks, tükelda seejärel väiksemaks. Kolmveerand osa peekonist läheb salati sisse, ülejäänu jääb pealepuistamiseks.
Eemalda brokolilt vars. Lõika või viiluta õisikud väiksemateks tükkideks. Haki sibul.
Sega kokku kaste. Soola ja pipart lisa maitse järgi. Vala kaste salatiainetele ja sega kõik omavahel läbi. Puista peale ülejäänud peekonitükid, lisa soovi korral kaunistuseks ka mõned õhukeselt lõigatud punase sibula rõngad. Lase salatil paar tundi enne söömist maitsestuda.
Väga põnev! Olen alati arvanud, et brokkolit ei tohi toorelt süüa (umbes nagu aedubegi). Vaat siis.
Huvitav, kas külmutatud brokkolit aeglaselt sulatades ja siis salatisse pannes teeks sellele salatile karuteene?
Liisa, toore brokoli söömist pole tarvis peljata:) Aga kindlasti saad maitsva salati ka külmutatud brokolist. Siis on ta lihtsalt veidi teistsugune. Ma pigem ei sulataks brokolit aeglaselt, siis läheb ta vesiseks. Pigem korraks blanšeeriks külmutatud brokolit keevas vees, vaid nii palju, kuni sulanud, ja siis nõrutaksin ning jahutaksin. Usun, et tasub täitsa ka sellisest brokolist valmistatud salatit proovida!
Teate, teie postitus tuli lihtsalt nii õigel ajal! Ma just elasin veidi aega Taanis vahetusõpilasena ning elades sealses ühikas, sai igapäev sööklas süüa (mis muide ei anna üldse Eesti söökls toiduga võrrelda:D), seega sai päris palju nende traditsioonilisisi toite süüa. Esmalt kui seda salatit nägin, mõtlesin, et kas ma näen õigesti, et peekon ja rosin on kokku pandud?! Muidugi pidin kohe proovima ja ei pidanud kahetsema! Mõtlesin, et kirjutan kohe üles, mis seal salatis oli ja teen kodus järgi.. aga neid häid salateid oli muidugi rohkem kui üks ja üle ma ka midagi ei kirjutanud. Ighaljuhul maitses see salat nii hästi, kuigi tundus et nii soolased ja magusad asjad on kokku pandud. Vahel võis leida seal rosinate asemel ka jõhvikaid ja muid seemneid-pähkleid. Tõstsin alati kui seda pakuti, suure portsu taldrikule (lisaks muule heale kraamile). Ühesõnaga aitäh selle retsepti eest, nüüd on ka kodus kindel katsetada! :)
no just, Karolin – mindki pani esialgu see rosin-peekon kooslus kulmu kergitama. Aga midagi seal oli, mis ahvatles ja peibutas katsetama…Teinekord osutuvad esmapilgul nii kummalised kombinatsioonid tõeliselt geniaalseteks.