 |
| Foto: Kristjan Lepp |
Igatahes, siin ta nüüd on: “Tulge külla! Pühapäevalõunad pere ja sõpradega.”
Olgu kohe selgitatud üks tähtis asi. Alapealkirjas on mainitud küll sõna pühapäevalõunad, aga pigem on see mu meelest lihtsalt tore üldnimetus koosviibimistele pere, sõprade ja hea toidu seltsis. Mis ei pea üldse toimuma ilmtingimata pühapäeval! Ega ka lõuna ajal. Olgu see kasvõi reede õhtu – sõna “pühapäevalõuna” lihtsalt seostub millegi helge ja rõõmsaga. Millegagi, mis vastandub hallile argipäevale, kiirustamisele, pealiskaudsusele. Perelõunates ja sõpradega koos laua taga veedetud tundides on mu meelest alati midagi eriliselt sooja, turvalist ja hingerahule olulist. Söömine on lisaks kõhu täitmisele ju ka jagatud nauding, pere ja sõprade seltsis veedetud kvaliteetaeg, võimalus olla päriselt koos, vestelda silmast silma. Kõik need nii loomulikuna tunduvad nähtused on paraku saamas kiiresti muutuvas ja üha ekraanikesksemaks muutuvas maailmas aina suuremaks defitsiidiks… Tunnistan ausalt üles, et mõte see raamat teha sündis täiesti omakasupüüdlikest vajadustest lähtuvalt:). Iga kord, kui külalised tulemas, veeretasin peas taas mõtet, kui hädasti kuluks mulle (ja ilmselt mitte ainult) ära ideede kogumik, kust valida toite just sellisteks veidi pidulikumat sorti einestamisteks. Mulle kohe väga meeldib külalisi hästi kostitada. No ikka nii, et läbimõeldud kolmekäiguline lõuna, hoolikalt toitudega sobitatud veinid, kaunilt kaetud laud. Kes on käinud, loodetavasti kinnitavad. Ja ma kujutan juba vaimusilmas ette neid toredaid pühapäevi paljude aastate pärast, kui kõik mu lapsed, kes siis juba kõik oma elu elavad, pühapäeviti (ei või iial teada, ehk juba koos oma peredega) meile kogunevad, et nautida koos olemist, head toitu ja arutada maailma asju. Kes teab, kas see ka reaalsuseks saab, aga unistada on mulle alati meeldinud…:)
Ega need pakutavad toidud ju ei peagi teab mis keerukad ega aeganõudvad olema, aga alati, iga jumala kord tundub mulle menüüd planeerides, et jah, internet, kokaraamatud ja toiduajakirjad on head ja paremat täis, aga külalistele pakkuda pole ikka midagi. Noh, umbes nii nagu hommikuti riidekapi eest seistes, teate ju küll: kapp riideid täis, aga…. Külalistele pakutavad toidud peaksid ju kõik veel omavahel loogiliselt sobima, neid võiks ühendada mingi temaatika.
Nii, nüüd igatahes on spikker olemas: aastaaegade kaupa temaatilisteks menüüdeks liigendatud kokaraamat, mis võiks olla abimeheks neile, kes armastavad külalisi võõrustada ja neid hea toiduga üllatada. Koondasin siia raamatuse toidud, mis on olnud meie kodus laual mitmeid kordi nii perelõunatel kui sõpradega koos veedetud söömaaegadel. Loodan, et need hooajalisteks ja temaatilisteks menüüdeks põimitud retseptid pakuvad inspiratsiooni teilegi.
Raamatus on mõeldud ka suurematele pühadele ja hooajalistele pidudele: jõulud, munadepühad, kevadised koolide lõpetamised – kõigi nende tähistamiseks on retseptid. Menüüsid koostades püüdsin silmas pidada, et valik oleks võimalikult lai ja sobivad lemmikud leiaksid kõik eripalgelised seltskonnad. Nii leidubki igal aastaajal veidi keerukamaid ja rafineeritumaid, pigem küpsele maitsele suunatud menüüsid ja ka lihtsamaid maitsekombinatsioone, mis on alati meeldinud ka laua ääres istuvatele lastele. Kuna mind ennast väga paelub taimetoidu maailm, tuttavate hulgaski mitmed veganid, on igas aastaajas üks pidulikumat sorti eine, kus taldrikutel vaid kõik taimne. Kaanestaarikski sattus seekord vegan-roog: polentaga täidetud portobellod röstitud kevadiste köögiviljade ja musta riisiga. Mis ei tähenda sugugi, et raamat on lihavaba, ei-ei. Muuhulgas on esindatud ka klassikalised pühapäevalõunate kaaslased rostbiif ja ahjukana. Lisaks on igale aastaajale sätitud ka üks just sellel perioodil saadaolevaid tooraineid arvestav ja aastaaja meeleoluga kõige paremini sobituv rahvusköök.
Luiskaksin, kui väidaksin, et kõik need retseptid on lihtsad ja kiired. Aga see ei olegi ju argipäeva-kokaraamat. Millal siis veel pühendada toiduvalmistamisele ja lauakatmisele rohkem aega kui külalisi oodates? Suvised eined, tõsi, valmivad siiski võimalikult lihtsalt ja vähest pliidi ääres seismist nõudes, keskendudes hoopis parimatele suvistele maitsetele ja värskes õhus einestamise võludele. Sügisel-talvel, kui ollakse taas paiksemad ja tubasemad ning on rohkem aega ja tahtmist köögis mütata , vajavad lõunadki veidi rohkem planeerimist ja aega.
Siin ka veel mõned juhuslikult valitud näited “Tulge külla!” lehekülgedest. Talve osast menüü, millel koondnimetuseks “Valge”:
Ja siin üks variant toitudest, mille tegemisel kasutatud vaid taimseid saadusi. Suvel on see muidugi eriti lihtne ja loomulik:
Ehk märkasite juba piltidelt, et paljude toitude juures on veinisoovitused. Nii on, hea toidu ja mõnusa koosolemise juurde kuulub ka hea vein. Nii mõnigi kord parasjagu peamurdmist nõudva ülesande, toidu juurde veini sobitamise, on raamatus lihtsamaks teinud Rein Kasela (Rein Kasela Veinituba) , kelle tundlik maitsemeel ja laiad veinialased teadmised ei jäta ruumi juhuslikeks valikuteks ‒ kõik sobitatud veinid klapivad toitudega suurepäraselt. Nii mitmelegi toidule leidsime sobiva veini ühiste testimiste käigus, paraku ei jõudnud me koos valitud veiniga läbi proovida absoluutselt kõiki raamatu toite – aga teades Reinu maitset ja usaldades ta kogemusi – pole ühtegi põhjust ta valikutes kahelda. Lisaks ühele konkreetsele veinile, mis toidu juures välja toodud, jagab Rein üldisemaid soovitusi ka puhuks, kui just seda üht ja ainust veini ei saa parasjagu kusagilt kätte või soovid lihtsalt proovida ka midagi muud. Lisaks tänule võrratu koostöö eest Veinitoaga lähevad maailma suurimad tänud keeletoimetaja Velve Saarele, kujundaja Külli Kuusikule ja kogu projekti kindlakäeliselt ohjanud Lia Virkusele ning Ajakirjade Kirjastusele.
Raamat on suureformaadiline, väga heal paberil, hiiglama pirakate piltidega, sobides kenasti ka kingituseks. Ühesõnaga: mulle väga meeldib! Loodan, et teilegi. Usun, et leiate siit rohkelt inspiratsiooni, et käised üles käärida ning avada oma kodu uksed neile, keda peate lähedasteks ning kellega tahate jagada rõõmu ühisest einest ja koosolemisest.
Kui on tegemist minu kahe parima sõbrannaga, siis katsetan kohe kindlasti midagi uut. Kui on suurem seltskond, siis pooled toidud on kindla peale minek, pooled midagi uut. Lemmikud on kartulisalat, täidetud munad ning juustusaiad. Kook või tort on alati olemas. Ka dipikaste ja erinevad juurviljad ei puudu laualt.
Oleneb, kes külla tuleb. Mõne inimesega võib uusi asju kohe kindlasti katsetada 🙂 ning nende inimeste puhul võib ka kindel olla, et uued maitsed ja katsetused meeldivad neile.
Tavaliselt on laual mõni kook või pirukas. Praegusel sügisesel ajal näitkes õunakook.
Headele külalistele ikka head ja paremat. Mulle meeldib külaliste tulekuks ilusti ette valmistuda ja varem valmis mõelda mida ja kuidas pakkuda. Otsin uusi retsepte, mida katsetada ja külalistelt, siis ka tagasisidet saada. Nii juhtubki, et nii mõnestki retseptist saab põhikülaline ka omapere toidulaual. Lisaks ette planeeritule juhtub ka nii, et menüü täieneb töö käigus välja mõeldud roogadega. Väga hea näide on ühest suvisest grillpiknikust, kuhu olin planeerinud kitsejuustu-kinoa salati peediga ja magusad mustika tartaletid, kuid töö käigus ja külmkapis olnud asjadest sündisid veel tomati-tüümiani pirukad ja kartuli-juustukotletid, ja seda nii muuseas. Külalised muidugi hiljem arvasid, et see kõik on mitme päeva töö tulemus 🙂
Suuremate pidude eel sirvin kokaraamatuid ja panen nii pidulauaideed paika. Laste pidude puhul on kindlasti laual veneaegse vahvlimasinaga tehtud vahvlid. Need kaovad laualt imekiiresti. Enda pidude puhul panustan kookidele ja pirukatele. Kindlasti nii magusat kui soolast. Kui aega juhtub rohkem olema, teen ka ise leiba.
Oleneb külalistest kes külla tulevad, kuid tavaliselt tundub turvalisem valik millegi kindla ja hea peale välja minna. Samas kui on piisavalt aega, et ettevalmistusi teha ja retsept tundub põnev siis, uus katsetamine on ka alati huvitav.
Külalistele pakun kas miskit soolast pirukat, liharooga või risotot ning magusaks üldjuhul kooki.
Retsepti valimisel on oluline korralik tooraine kättesaadavus millest söök valmib 🙂
Mulle väga meeldib külalisetele süüa teha. Põhiasjad mida oodatakse, on alati ikkagi klassikalised täidetud munad, singirullid, praetud sealiha marinaadis (paneerin riivleivaga) ja magusast valge šokolaadi tort. Minu isiklikud lemmikud suupisted on kilutrühvlid. Iga kord üritan alati ka mingi uue salati või suupiste laule panna.
Oleneb, kes külla tuleb. Sõbrannadele katsetan ikka midagi uut, olenevalt nende toitumisharjumustest ja eelistustest. Kuna osad mu head sõbrad (ja kaasa arvatud ma ise) ei saa kõiki toiduaineid tarbida, siis valikud tulevad sellest lähtuvalt.
Ja suuremale grupile sõpradele teen ikka midagi lollikindlat – ahjuroogaid reeglina. Ja häid ahjuköögivilju. Ja ikka mingi hea küpsetis kohvi kõrvale.
Kuna ma armastan väga omi sõpru, siis tahan neile ikka parimat pakkuda. Et see armastus ka söögist välja paistaks.
Praegu on minu elus aeg, kus kostitan peamiselt lähedasi pereliikmeid ning sõpru. Armastan neid kosutada klassikaliste toitudega, mis teinekord ka pikemat ettevalmistust vajavad. Üheks selliseks asjaks on isekeedetud puljongiga supid – kanasupp ja borš.
Magusaks pakun aga hea meelega midagi sellist, mille valmistamisel saab osaleda ka 2,5 aastane mudilane – küpsised, muhvinid, jäätis.
Siiani olen alati läinud seda teed,et teen juba tuttavaid asju. kindel toorjuustkook, ahjuliha jne. Kui on sõpradega mõnus õhtu siis pakun tihti sushit või erinevaid tortilla suupisteid. Samas viimasel ajal tahan et oleks uus ja huvitav, igatsen uusi maitseelamusi. Pikkadel pimedatel õhtutel leian end tihti kokaraamatuid sirvimas.
Palju õnne uue raamatu puhul! Juba sai raamatupoes ahvatlevat teost sirvitud, imestasin veel, et pole kuulnud või olen kõrvust mööda lasknud. Suurepärane kaanepilt, formaat tore, pildid kaunid ja retseptid ausad. 🙂
Mul meeldib oma külalistele erinevaid teistsuguseid salateid aretada. Et ei ole tavaline kartulisalat, vaid kiluga või oaga. Alati mingi uus, tore nüanss.Oma tehtud seened. Mõni hea kala liuale. Veini kõrvale oliive, erinevaid juuste. Rukkipesadesse lihtne salat, alates heeringast muna ja sibulaga, kalamarjast merevaiguga, tursamaksast muna, sibula ja kirsstomatiga. Valikuid on palju.
Küllatulevatele lastele tavaliselt mõni hea soe toit, mida nad ise ehk ei tee. Alates maksast õunte ja sibulaga, lõpetades sinepiste ribidega.
Väga kasulik raamat tundub olema.Tihti on sama teema ka minul,retsepte palju aga kui vaja,ei tule meelde,kus/mis kõik nad on.
Kohe kindlasti saadan jõuluvanale SMSi,et ta ei unustaks mulle pakkida just see raamat minu jaoks :))
Kui meile tulevad lühikese etteteatamisega külalised, siis tavaliselt valmistame friikartulikujulisi ahjukartuleid (laste hitt) ja kõrvale siis kas liha või kala ( popim on küpsetatud kana pooltiivad) ning värske salat balsamicoga või ceasari kastmega (vertigo gourmet)
Planeeritud võõrustamisel lappan retseptiraamatuid inspiratsiooni saamiseks või valmistan miskit uut, mida ise olen kuskil esmakordselt maitsta saanud (viimase aja avastus on orsoto)
Magusast valmib kõige kiiremini Banoffe, kui rohkem aega, siis lemmik on Brita kook.
Imeilus, kaunid kokaraamatud on minu nõrkus:) Peame sõprade keskis igal esmaspäeval Supiklubi. See tähendab, et iga 6 nädal tuleb alati uus supp välja mõelda ja kokku keeta! Ja nii juba viimased 10 aastat.
Külalistele toitu valmistades kardan alati kriitika alla sattuda, mis siis, et ükski külaline eales halba sõna öelda ei taha ega ütlegi. Aga just nimelt selle hirmu pärast pakun alati midagi, mida olen varem katsetanud. Vahel isegi mõtlen midagi esimest korda katsetades, et tuli nii hea, et seda pean kindlasti paar korda veel tegema, enne kui julgen kindla käega seda külalistele pakkuda. Kuigi mulle meeldib n-ö kindlapeale välja minna, ei tähenda see aga, et mulle ainult lihtsaid roogi pakkuda meeldiks, vaid pigem tahaksin just maitsetega üllatada. 🙂 Vanu häid klassikuid võib ju igaüks kodus teha.
Mina alles avastan köögi- ja söögimaailma ja seega mingeid kindlaid lemmikuid, mis alati laual oleks või mis kindla peale välja tuleks, mul polegi. Head kartulisalatit oskan teha ja lasanjet ja erinevaid kooke, aga midagi sellist erakordset… Eks ma kogun Pinteresti ideid ja katsetan neid järk-järgult.
Kiidan väga Rein Kasela kaasamist! Sest hea toit ja hea vein sobivad hästi kokku…
Mulle väga meeldib küpsetada, nii kooke, pirukaid kui ka vormirooge. Need on lihtsad, toitvad ja maitsvad ning seetõttu satuvad tihti minu pidulauale. Tähtsamate sündmuste puhul otsin enamasti internetist inspiratsiooni ning valin retsepti vastavalt üritusele, kuid enamjaolt satubki minu repertuaari vabalt valitud soolane pirukas ja lemmik toorjuustukook.
Olen käinud mitmeid kordi Oma Maitse kokakoolis Ja alati Olen peale seda kodus ühe suure õhtusöögi korraldanud. Et ikka koolitusest kasu oleks ja sõbrad ka jälle kokku saaks. Meie sõprade ring on ikka 20 inimest.
Mulle meeldib kui laud on ilusasti kaetud, alates salvrätihoidjatest kuni pitside ja karahvinideni. Tunnen kohe, et sellised õhtuid peab olema, kus on vaja viisakalt laua taga istuda, mitte niksi-näksi krõbistada.
Viimati serveerisime sõpradele alustuseks böffi, järgnes Burgundia pada ja lõpetuseks napoleoni torti. Mul on tunne, et mingisugune osa õhtusöögist vôiks olla kndlapeale minek, et vähendada ebaõnbestumise riske, aga midagi kindlasti uut Ja huvitavat. Endal ka ju põnev , et kas kukub hästi välja ja kas külalised lahkuvad ikka naeratus näol. Siiani on lahkunud 🙂
Parimat
Kristiina
Palju õnne uue raamatu puhul, tundub taas midagi imelist 🙂 Kui on väga lähedased külalised pakun julgen heameelega midagi uut katsetada ka vanade lemmikute kõrvale. Suurele seltskonnale lähen aga üldjuhul kindlapeale välja, et kõigil tuju rõõmus ja kõht nurruks mõnust 🙂
Palju õnne uue raamatu puhul!
Mulle meeldib väga külalisi võrrustada. Tavaliselt katsetan ma just uusi roogi ja võtteid kui kõlalised tulevad, siis võtan rohkem aegaettevalmistamiseks. Tahan teha kõik ise, kui teen pastat või gnocchisid, siis valmistan need ise ja tavaliselt valmistan selliseid toite, mida tean, et külalised pole enne maitsnud. Tihti kasutan metsloomaliha. Väga meeldib menüüd ette planeerida ja mind pigem rõõmustab kui hirmutab fakt, et pean terve päeva köögis veetma 🙂
Olen autoriga 100% nõus, et külaliste ootamine ja nende kostitamine on äärmiselt naudingutpakkuv elamus. Kiire elutempo juures ei tule taolisi pikalt planeeritud kohtumisi just kuigi sageli ette, kuid kui need kord juba plaani võetud on, siis tasub võtta see aeg ja nautida head toitu heas seltskonnas täiel rinnal. Mina olen külalistele pakkunud alati üht maiust, mis on muutunud klassikaks – mandlijahust tumeda šokolaadi brownied, mis passivad hästi ka neile, kes gluteenitalumatusega kimpus. Paraku aga ei ole ma väga osav soolaste/soojade piduroogade valmistada, mistõttu pakun külalistele tavaliselt erinevaid snäkke ja suupisteid. Taoline põhjalik kokaraamat kuluks mulle seega hädasti ära – usun, et mul oleks sealt palju õppida 🙂
Tundub olevat hea raamat mis võiks minu riiulisse maanduda. Mulle väga meeldib külalistele maitsvaid roogasid vaaritada. Seda mida pakkuda sõltub sellest kes külla tuleb, kui palju on aega kokkamiseks aga ka hetketujust, hooajast, kokaraamatute inspiratsioonist jne. Tihti teeme koos sõbrannaga erinevate rahvusköökide õhtuid ja katsetame uusi toiduaineid, retsepte. Pereringis aga küpsetan palju.
Tere
nii toiduvalik kui -valmistamine oleneb sellest, kes külla on tulemas. Jaotaksin külalised laias laastus kolmeks: esimesed, kellega kokkame koos ja katsetame uusi maitseid; teised, kellele teen ja pakun ise uusi elamusi; kolmandad, kellele pakun alati juba tuttavaid klassikuid.
Head,
Maarja
Armastan ka katsetada ja menüü kokaraamatuid ning blogisid lapates paika panna. Ikka selleks, et külalistel oleks üllatusmoment 🙂 viimase aja lemmikuteks on kinoasalat ahjupaprikaga ja loomulikult kõrvitsasupp 🙂 Vedel šokolaadikook ei vea ka kunagi alt!!
Minul oleneb täiesti tujust, mida külalistele pakun.
Vahest meeldib eksperimenteerida ja teha uusi toite ja vahest lähen kindla peale välja oma vanade lemmikutega.
Oma sünnipäeval pakun alati oma hitte ja kogun aasta jooksul mõne uue põneva asja juurde ka.
Samas on tore, et on selline raamat, kus on terviktoidule retseptid, mitte ainult üks osa.
Palju õnne uue raamatu puhul! Just täna käisin raamatupoes ja lehitsesin ka sinu iludust! 🙂
Külalistele pakun pigem juba varem proovitud retseptide järgi tehtud toite, kui esmakatsetusi.
Sünnipäevade ja suuremate seltskondade tuleku puhul teen tavaliselt magustoite, mis peavad üleöö kapis seisma. Nii saab kõik juba varem valmis teha ning ma ei pea köögi vahelt jooksma, kui külalised juba kohal. Sinna alla lähevad juustukoogid, kohupiimakoogid ja lemmik maustoiduklassika – küpsisetort marjadega.
Kui sõbrad on väikesele veinile tulnud külla, siis on hea ja lihtne mõni quiche ahju lükata: taigna teen juba varem valmis ning surun vormi põhja juba ära, nii on esimeste külaliste saabudes vaja vaid quiche ahju lükata ning selle poole tunnikese ajal, kui ta küpseb, nipet-näpet juustu-oliive näksida. Kõrvale pakun värsket salatit.
Kristi
http://www.jazzinokitchen.blogspot.com
Õhtust ja õnnitlused raamatu puhul!
Pühapäevad on pere jaoks kindlalt pannkoogipäevad ja ikka suured õhukesed ülepanni koogid peavad olema. Peale saab igaüks valida marjad-moosi, kondenspiima-nutella-toorjuustu (või kõike ja rohkem:)), või soolase segu (sink või hakkliha).
Külalistele küpsetaks hea meelega soolase piruka või mõne quiche`i. Üks mu lemmikretsepte on porgandi-kaerahelbe-rukkijahu muretainapõhjaga, katteks vastavalt hetkeisule sink, seened, lõhe jne. Magusast õnnestub alati üks mahlakas ja rikkalik braunikook. 🙂
Tervitades,
Mari
Virumaalt
Imekaunis raamat taas – juba need pildid ja neis sisalduvad värvid kannavad roa iseloomu ja annavad aimu maitsetest ja lõhnadest, rääkimata emotsioonist ja kujutluspiltidest! Tänan selle eest!
Meie perel on mõned traditsioonilised road, on see siis seapraad, värske salat soojade liharibade ja röstitud india pähklitega, pitsa (või pigem avatud pirukas) või šokolaadileib … Olenevalt külalistest, kellaajast, sündmusest või aastaajast teeme sobiva valiku. Uue katsetamiseks tuleb tekitada aega, et süveneda retsepti põhjal roa olemusse ja selgitada välja kas ja millistes variatsioonides seda teha saab.
Tänudega,
Helena
Õnne uue raamatu ilmumise puhul !
Kuna ma olen õppinud nii kokaks kui kondiitriks, meeldib mulle kõik toiduga seotud. Kui külla tulevad külalised, meeldib alati panna lauale nii vanu klassikuid kui ka katsetada midagi uut. Kui tean pikalt juba ette, et külalised tulevad, hakkan kohe otsima head koogi retsepti ja ka uusi suupiste retsepte. Oleneb kindlasti ka aastaajast, sest siis teab üldse milliseid toite teha ja kas pidu toimub õues või toas. Oi kuidas mulle meeldib igasugu toite katsetada. Vahest tekivad uued ja head ideed just õhtuti ning kuna olen käinud erinevatel kokandusvõistlustel siis sellega seonduvalt joonistan alati paberile üles, kuidas mingi praad külaliste ette jõuab.
Teie raamat tundub väga mõnus. Just selliseid rohkem aega nõudvate toitude kokaraamatuid võikski rohkem olla. Jõudu ja jaksu uute raamatute valmistamisel!
Aire
Pidulikematel sündmustel või kui pereliikmetest keegi tuleb lihtsalt külla, meeldib mulle teha nende jaoks uusi ja huvitavaid roogasid, kuid mida ma ise olen varem teinud. Nii saan ise kindel olla, et pakutav roog tuleb hea.
Palju õnne uue raamatu puhul! No kui on teada ette, et külalised tulevad siis ikka üritan midagi uut ja põnevat leida. Nii internetist kui ka olemasolevatest kokaraamatutest. Hästi palju on abi blogijatest. Tavaliselt mingit uut retsepti või uut toorainet või uut trendi katsetavad ikka kõik blogijad läbi. Ja siis on eriti hea järele proovida. Aastatega on tekkinud oma lemmikud, keda järgida ja kelle maitse tunnetus ühtib oma eelistustega. Kõige rohkem otsin midagi eelroogade kohta ja samuti midagi magustoidu vallas ( tordid, küpsised, koogid).
Parimate sõprade küllatulekul püüan pakkuda midagi uut. Parimad sõbrad on parimad kriitikud, nad on alati ausad.
Olen alles paaril viimasel aastal hakanud köögis julgemalt kätt proovima, vahest just seetõttu pole mul veel oma firmaroogi välja kujunenud. Alustan alati otsingutega kas internetist või kokaraamatutest, ja olen püsti hädas, kui pole suutnud varem välja mõelda, mis rooga pakkuda tahan. Tundub, et Sinu uus raamat on just täpselt rusikas silmaauku — head mõtted ja asjatundlikud õpetused/soovitused.
Kogu perekond ja kõik sõbrad teavad, et minu sünnipäeval saab pavlovat! Pavlova retsept on muide siit blogist pärit ja töötab veatult! Kindlalt minu trump 🙂
Viimasel ajal üritan oma väikesele seltskonnale alati midagi uut teha ja katsetada põnevate toitudega erinevatest maailmajagudest :)Aga koogid on külalistele endiselt kodused: nii kohupiimakoogid, õuna- ja rabarberikoogid 🙂
Üldjuhul oleme külalistele gaasigrillil liha või kala grillinud. Koogiks teen tavaliselt midagi aastaajale sobivat. Suvel rabarberi või õunakook, talvel brownie või pavlova või uhkemal puhul napoleon. Jõulude ajal ka suvikõrvitsakeeks või pohlakeeks, mis on lihtsalt mõlemad jõuluse maitsega.
Aga oleme teinud ka konkreetseid kokkamisõhtuid ning siis kamba peale kokku leppinud mingi huvitavama teema, kas sushi või mõni huvitavam retsept, mida pole varem proovinud. Viimati näiteks katsetasime spinatipirukat ning šokolaadikooki, mis mõlemad olid gluteenivabad.
Soolase toiduna on meil üsna sageli laual kasukas (kandikule tehtuna) ja magusaga olen tihti katsetanud. Enamasti on õnnestunud, on olnud ka üksikud ebaõnnestumised minujaoks.
Ma üldiselt sama toitu, sh magustoitu kunagi mitu korda ei valmista. Lihtsalt ei paku pinget, kuna maailmas on nii palju retsepte, mis tahaks kõik läbi proovida. Ehk siis pakun alati oma külalistele/perele midagi uut.
Eelkõige meeldib mulle magusat valmistada. Ja tavaliselt midagi natuke keerulisemat. Kõrged mitmekihilised tordid on eriti ägedad. Viimase aasta jooksul olen siiski ka soolaste suupistete maailma avastama hakanud.
Minul oleneb see sellest, kui palju on inimesi ja kas on võõramad või tuttavad. Kui istumine on perekeskis või lähemate sõpradega, siis armastan katsetada alati uusi asju- on ju blogdes ja toiduajakirjades nii palju põnevaid ideid, et tahaks pea kõiki järele proovida! Kuna olen suur magusasõber, siis erinevad toorjuustukoogid on alati kindla peale minek. Kui on vaja suurele seltskonnale teha, siis üheks superkoogiks on Napoleoni kook, mis tuleb mul alati välja ja võin rahumeeli teha ilma ebaõnnestumisteta. 🙂 Vist väga kindlat midagi ei ole, meeldib teha ka erinevaid suupisteid (bruchettad erinevate kateta, lavaširullid jne), kuid ka soolaseid pirukaid pärmi-lehttaiganst või lehttaignast. Igaljuhul oleks tore sellist raamatut omada, kust mõtteid ja inspiratsiooni saada! Ja palju palju õnne uue raamatu puhul ka muidugi! Eelmine kord vedas mul loosiõnnega, ehk veab ka seekord! 🙂
Palju õnne uue raamatu puhul!
Külalistele kokata mulle meeldib ja täitsa oleneb, kui olen leidnud mõne uue ja põneva retsepti, siis katsetan seda, kui tahan midagi kiiret, siis valin midagi juba ära proovitute hulgast. Tavaliselt meeldib külalisi millegi magusaga üllatada. Mingi šokolaadikook on tavaliselt kindla peale minek.
Palju õnne! Väga kaunis raamat! Väga raske on sellisest kaupluses külmalt mööda minna… Mina väga hea võõrustaja ei ole, ikka jääb ajast puudu. No kui lapsed on väiksed, siis nad nõuavad oma aja ka. Üldiselt armastan katsetada uusi asju, aga paaril viimasel aastal olen hakanud eriti õnnestunud retsepte üles märkima, et vajadusel kiiresti leiaksin. Nõnda on kujunenud ka mõned nö firmaroad, nt on mul kaks väga head kihilise peedisalati retsepti ning sugulased juba teavad, et meie pere sünnipäevadel saab alati Brita kooki ja kirjut koera. Talvel olen pakkunud ka ahjuroogi: selliseid päris ahjus süte vahel tehtuid. Need on erilised road, mis meie peres tavalised, aga üldiselt haruldased. Laste sünnipäevadel on tavaks teha väikesi lihapirukaid. Aga alati on laual ka mingi uus katsetus.
Palju õnne uue raamatu puhul! 🙂
Mulle väga meeldib uusi retsepte katsetada, aga alati ei tule need esimesel korral välja ja siis mu vaene elukaaslane peab neid käkerdisi sööma. Aga ma alla ka ei anna, ikka luban, et järgmisel korral tuleb paremini välja! 😀
Kui on oodata külalisi, siis üks mu kullafondi roog on kindlasti prosciutto-mozzarella-päikesekuivatatud tomatitega quiche. Eriliseks teeb selle see, et ma kasutan magusat muretaigent põhjaks. Tulemus on väga huvitav, maugsa ja soolase kooslus, kõigile väga maitseb. Samuti ka enda tehtud lemonade saab tavaliselt juba enne söömist otsa! 🙂
Aga ikka sirvin kokaraamatuid ja otsin blogidest uusi ideid mida kõike veel proovida ja teistega jagada, sest ma armastan kokkamist.
Küll oleks tore minna külla sellele, kellel on kodus raamat "Tulge külla!". Viimati pakkusin oma külalisele Norrast tatraputru võiga.
Õnnitlused imeilusa raamatu ilmumise eest!
Siin tutvustuses valitud palade seas oli juba nii-nii palju toredaid ja ahvatlevaid roogasid, mida tahaks kohe-kohe katsetama asuda. Ma juba ootan sooja suve, et oma suvekodus korjata põllult lilled, katta laud ning külaliste saabudes pakkuda siinseid ahvatlusi.
Viimane tore tutvus ja katsetus oli turult lihamüüja poolt soovitatud veisepõsk, mida sai üle öö väga madalal temperatuuril hautatud. Ei ole küll kiitleja, kuid tulemus oli tõesti suurepärane, seda enam, et maitseandjatena sai kasutatud kõige lihtsamaid – sool, pipar, loorber, sibul, küüslauk. Ma ei saa jätta mainimata, et juba viimased 3-4 aastat on mu kalli meespere sünnipäevakoogiks just Sinu napoleoni kook. Nii tore on alati lugeda retsepti juures olevat lugu, sest need käsitsi kirjutatud ja kleebitud "retseptiraamatud" on need kõige armsamad. Viimati sai kooki tehtud öötundidel lapse 1kuu sünnipäevaks ning kreemi kiiremaks jahutamiseks kõõlusin potiga basseini kohal.
Ma pole saanud varasemalt tänada nii vahva blogi pidamise eest, kuid nüüd on mul see võimalus – aitäh! 🙂
Ja raamat ilmus just õigel ajal, et saan selle viia oma parimale sõbrannale soolaleiva kingituseks.
Palju õnne raamatu ilmumise puhul!
Toimime erinevalt olenevalt seltskonnast või sündmusest. Mõnikord katsetame erinevate rahvusköökidega ja mõnikord teeme tüüpilise eestlastele tuttava peolaua. Samas panen lauale alati ka midagi uut ja põnevat. Minu firmaroad on vist kartulisalat ja arbuusibool. Need on lihtsalt ühed mu lemmikutest ja mulle meeldivad enda tehtud rohkem kui kellegi teise. 🙂 Teised kiidavad ka.
Ongi aeg raamatud välja loosida. Päriselt ka, suurima rõõmuga kingiksin need absoluutselt igaühele teist, kes kirjutas oma mõtetest ja lemmikutest seoses kõlaliste võõrustamisega või oma pere pühapäevatoitudega. Nii palju lahedaid ideid! Aga mis teha, autorieksemplare on nii piiratud arv, et ka parimast tahtmisest ei piisa ja peab siiski valiku tegema. Väike fortuuna mul siin kõrval otsustas täiesti juhuslikult numbreid öeldes, et raamatud saavad endale Laura (22. nov. 2015, 1.05) ja Kristel (28. nov. 2015 7.44). Palun saatke mulle meilile mariliis.ilover@gmail.com oma aadressid, et saaksin raamatud teele panna.