Jahubanaani saab osta kahes küpsusastmes: toored, rohelised (järgmisel pildil alumised) ja küpsed, kollased (jah, ära arvasid – ülemised!). Rohelist tärkliserikast jahubanaani praetakse, keedetakse, hautatakse või küpsetatakse ahjus – st kuumtöödeldakse, just nagu kartulit. Toorelt, nagu tavalist banaani, teda ei sööda. Kollased jahubanaanid on magusamad, kuna küpsemisprotsessis muundub tärklis järk-järgult suhkruks. Kuid siiski on jahubanaan küpselgi kujul üsna erinev tavalistest banaanidest.
Siinkohal meenub mulle aastate tagune seik reisil Dubaisse. Käisime toidupoes ja ostsime puuvilju. Banaanide valik võttis silme eest kirjuks. Et asja mitte liiga keeruliseks ajada, valisime lihtsalt kõige väiksemad ja suuremad. Pisikesed nimetissõrme pikkused banaanipoisid olid pehmed ja väga magusad, suured ei kõlvanud seevastu aga üldse süüa – kõvad, magedad ja kummaliselt krõmpsuvad. Nagu toores kartul. Siunasime loomulikult poodi ja ei jõudnud ära imestada, milleks või kellele sellist söögikõlbmatut kraami üldse müüakse. Alles hiljem, kui kuulsin jahubanaanist, mida kasutatakse nagu köögivilja, taipasin, et just sellega tegu oligi! Ehh, oleksin ometi toona seda aimanud, oleksin meie apartmenti köögis nendega nii mõndagi ette võtnud…
Värsketes jahubanaanides on C-vitamiini enam kui tavalistes bananides. Paraku tuleb muidugi tunnistada, et kuumtöötlemisel suur osa sellest hävib.
Jahubanaanid on rikkad vitamiinide A (tugev antioksüdant, toetab nägemist ning immuunsust, hoiab naha kaunina) ja B6 (vajalik muuhulgas närvikoe, lihaskoe ja naha normaalseks talitluseks, punaste vererakkude ja veresoonte normaalseks toimimiseks ja B12-vitamiini imendumiseks) poolest.
Mineraalidest leidub jahubanaanides rauda, magneesiumit ja fosforit. Banaan üldiselt on ju ka teada-tuntud hea kaaliumiallikas. Jahubanaanis on kaaliumit enamgi, kui tavalises banaanis. Kaaliumil on tähtis roll närvide töös ja südame tervises, samuti lihaste tugevamaks muutmises.
Ja miks siis meie üldse teda sööma peaksime? Kas omal köögivilju vähe ja kodumaist põllumeest ei peakski toetama? Loomulikult jagub, eriti praegusel ajal, kodumaised köögivilju kuhjaga ja nad on loodetavasti kõigil ka igapäevaselt laual. Teinekord aga tahaks ju proovida midagi põnevat ja hoopis teistsugust, eksootilisemat. Lihtsalt vahelduseks! Maailma maitsed tuuakse koju kätte ja miks mitte lennukipiletit ostmata nendega mõnikord katsetada:)
Rohelisi jahubanaane saab kas koorega või kooreta küpsetada ja keeta. Lisaks praadida, lisada karridesse, suppidesse, teha püreed – nagu ikka köögiviljade puhul.
Mina proovisin ära kuulsad snäkid tostone‘d (mõnel maal tuntud ka kui patacóne) ehk jahubanaanikrõpsud. Krõpsuks teeb nad topelt praadimine. Kõigepealt praetakse jahubaaniviile rasvas, et nad veidi pehmeneksid. Seejärel vajutatakse lamedaks (kasutasin pudrunuia, aga see võib olla ka taldrik, klaas, väike pann vms, millega saab suruda). Ja siis uuesti pannile, kuni nad on kuldsed ja krõbedad. Juurde sobib suurepäraselt guacamole. Aga miks mitte ka lihtsalt hapukoor või muu meelepärane kaste.
Tostone’d ehk jahubanaanikrõpsud
1-2 rohelist ehk toorest jahubanaani
praadimiseks õli (või kookosrasva)
soola
Koori jahubanaanid. Lõika umbes sentimeetri paksusteks viiludeks. Kuumuta pannil õli. Õli peaks olema nii palju, et ulatub poole jahubanaaniviilu kõrguseni. Prae viilud õrnkuldseks, mõlemalt poolt umbes minut. Tõsta köögipaberile liigsest rasvast nõrguma. Seejärel vajuta lamedaks, niimoodi:
Tegin krõpsude juurde guacamole avokaadost, punasest sibulast, küüslaugust, laimimahlast, tšillist ja koriandrist. Tõeliselt mõnus snäkk! Ja mis eriti tähelepanuväärne – eranditult kõigile meie perest need krõpsud maitsesid ja nõuti kordust.
♠ Liisbet
Mulle nii meeldib, et sinu blogist saab toiduainete kohta palju väärtuslikku informatsiooni 🙂
Mari-Liis Ilover
Liisbet, see teeb ainult rõõmu, kui õnnestub pakkuda midagi uut ja põnevat.
Pille-ip
Jahubanaani nime kuulen esimest korda eesti keeles. Äge!
Meie peres valmistatakse sellest kahte ja poolt rooga:
1. Pool siis sest mina ei söö – lihtsalt küpsest peast koorega keeta ja seejärel süüa hommikusöögiks.
2. Karri:
– kookosõlis või muus õlis madalal tulel praadida selles järjekorras
– tšilli – tillukesed kuivatatud tšillikaunad (bird eye – kuni 1cm pikad) paar tükki pooleks murda või üks värske peperonikaun diagonaalis viilutatud ja veidi õlis edasi-tagasi sõidutada spaatliga – tšilli maitse läheb õlis laiali ja jõuab ka teiste aineteni pärast
– sibul – üks suur või kaks väikest sibulat peeneks hakitult kuni klaasjad või lausa kuldsed
– kui on siis karrilehed – eelistatult värsked, aga võib ka kuivatatud, võib ka ära jätta, NB! kuivatatud kipuvad ruttu kärssama minema
– jahubanaan – 1-2 värsket rohelist jahubanaani koos koorega u 1x1x1cm kuubikuteks lõigatud (päris ainult koorest koosnevad tipud maha lõigatud ja kandid küljepealt ka veidi maha nüsitud, lõikamise ja sibula küpsemise ajal uputatud külma vette, kuhu on pandud väga väike noaotsatäis kurkumipulbrit)
– noaotsatäis kurkumit – tõesti väga vähe
– soola
Kipub veidi põhja külge kleepuma, et päris kärssama ei läheks võib lisada törtsukese vett – saab veidi kleepjam lihtsalt.
Kurkum ja sool tuleks segada ühtlaselt laiali, aga muidu pigem kaane all podiseda lasta ilma väga palju segamata.
3. Tšipsid:
Värske roheline ja veel kõva jahubanaan koorida ja lõigata u 0.5cm ratasteks. Friteerida, panna köögirätikule nõrguma, lisada nt soola või soola ja paprikat vms ja segada. Nähtavasti võib ka suhkrut lisada, sest olen näinud aga ise pole proovinud ka magusat varianti.
Värskusastmest sõltub veidi kui krõbe jääb. Väga poe kuivatatud banaani moodi kõva ei ole. Olen pannud kummitihendi ja metallklõpsuga klaaspurki ning pidas nii paar päeva vastu (otsa sai lihtsalt, aga tegin peo jaoks paar päeva varem valmis).
Mari-Liis Ilover
Pille-ip, suuuured tänud sulle kommentaari ja nende põnevate toitude lisamise eest! Tekkis kohe huvi, kus kandis elad, et jahubanaan nii mitmel moel laual, ilmselt mitte Eestis? Pean siinkohal tunnistama, et keedetud plantain'i osas kuulun sinuga ühte parteisse 🙂
Pille-ip
Tore kui meeldis. Elan Saksamaal, siin on jahubanaane nt Realis ja india ning araabia poodides leida. Kui veel Eestis elasin paar aastat tagasi, siis ei teadnud ma jahubanaanist midagi, seega ei tea ma ka kas seda üldse saada oli.
Lennart
Tänud artikli eest.
Pean vajalikuks täiendada, et nii banaani kui jahubanaani viljad on botaanilises mõttes marjad ja ei kasva puu otsas vaid tegemist on maailma suurima rohttaimega.
Anonüümne
Müüakse Balti jaama turul.
Marite
Banaan on minu vaieldamatult lemmikuim snäkk. Käisin just alles Hispaanias ning ostsin toidupoest hunniku banaane. Vaatasin veel, et eriti suured baananid olid, kuigi olid veel veidi rohelised. Panin need lauale teiste puuviljade juurde, et need kiiremini küpseksid. Kui nad olid juba enamvähem kollased, siis proovisin ühte, kuid koor ei tahtnud üldse lahti tulla ning maitse oli ka väga veider, selline puine ja üldse mitte nii magus ja pehme kui tavaliselt. Olin väga pettunud 😀 arvasin, et pean laskma neil veel valmida. Ja kuna mulle üldse ei meeldi toitu ära visata, siis võtsin need Eestisse kaasa. Haarasin täna ka vahepalaks ühe banaani, kuid endiselt oli see sama veidra maitsega, kuigi veidi magusam, kui varem. Hakkasin siis uurima internetist, et äkki on tegu teise sordiga. Ja saingi vastuse- tegu on jahubanaaniga 😀
See kook näeb väga ahvatlev välja ning on samas tervislik, seega homme teen nendest hoopiski kooki 😉 aitäh hea retsepti eest!
Mari-Liis Ilover
Näed siis, kui vahva lugu sul, Marite, Eriti tubli ju, et banaanid Eestisse kaasa võtsid! Head koogiküpsetamist!