Toortatrast “risoto” seentega

Et idanaabrile kehtestatud sanktsioonide tõttu pidavat sealsed restoranid vaevlema toorainepuuduses, olla osad neist tulnud nutikale ideele keeta risotot riisi asemel tatrast. Kuulsin seda infot teiseltpoolt telefoniliini, kui mulle helistati telest ja paluti tatra”risotot” Terevisiooni keetma tulla. Jutumärkides on risoto siin muidugi seetõttu, et tegelikult käib ta ikka riisist, seda juba selle sõna esimesest poolest lähtuvalt. Muidugi saab risoto-meetodil keeta sarnast rooga ka teistest teraviljadest, näiteks kruubist (orsoto) või tatrast või speltakruubist jne. Tatra”risoto” (tatroto?) leiutamise au ei saa venelased aga küll kuidagi endale võtta, sellist tüüpi roog on ammugi maailmas liikvel. Peamiselt haakumas tervislikuma toitumise teemadega ja tehtuna justnimelt toortatrast. Toortatrast on tehtud ka minu roog. Toortatatart on võimalik hankida täitsa kodumaisena, kasvatajaid, töötlejaid ja pakendajaid on juba täitsa mitmeid. Ja see on väga tore.
Tavapärasest tatrast eristab toortatart välisel vaatlusel eelkõige värv. See ei ole mitte pruun, vaid roheline. Pruuni tatra kestad on eemaldatud kuumutades, seepärast muutub ka terade värv pruuniks. Ühtlasi läheb kuumutamisel kahjuks kaotsi palju tatra imetabaselt väärtuslikke toitaineid. Toortatra puhul kuumutamist ei toimu, kestad eemaldatakse muul viisil, peamiselt kuivkoorimise teel. Nii säilib tatras oluliselt rohkem toitaineid. Toortatra maitse on pehmem ja mahedam, kui pruuni tatra maitse. Toortatar valmib kiiremini. Kes veel toortatart pole proovinud, tehke seda kindlasti. Ja paljud neist, kes proovinud, ilmselt ongi juba vahetanud toortatra seni kasutatu vastu välja.
Sellesama risotolaadse roa sees saavad toortatra terad just parasjagu valmis vaid 20 minutiga. Seened sobivad tatraga imehästi, nende koosluses ei tule pettuda ka selle toidu puhul. Tulemus on väga maitsev.