Kui läinud (no ametlikult siiski kestev, aga 1. septembriga saabub ikkagi alati sügismeeleolu) suvi jääb meelde suvena, kui sai õhtuti õues tšillida, grilliõhtuid pidada ja metsas käia pideva kätega vehklemiseta ja tüütu pirinata kõrva ääres, kuna valitses sääsevabadus, siis selle sügise võib loodusekroonikates ära märkida erakordselt rikkaliku puravikusaagi poolest. Facebook ja Istagram on üle ujutatud korvitäitest puravikest, mis metsast koju toodud, turulettidel lebab hunnikutes üksteisega kauniduses võistlevaid erinevates pruunides toonides kübaratega pontsakaid iludusi.
Läksin siis minagi eile metsa, et tagasi tulla suure korvitäie puravikega. Sain hoopis värvilisi pilvikuid (vt. head pilvikuretsepti siit), magusaid liivtatikuid (neist saab rohkem lugeda siit), puravikke ei ühtegi. Polnud see mets. Puravikulootuse olin juba selleks korraks maha matnud, kui järsku keegi hüüdis mind nimepidi. Ei, see ei olnud puravik. Oli hoopis Liis, kes jalutas metsas Kitaga. Kita on koer. Liis peab Neemes koos kaasaga Wana Kala kõrtsi ja on muidu ka ilus ja armas inimene. “Mari-Liis, tahad ma annan sulle ühe seene. Rohkem ei leidnud ja ühega ka midagi pole peale hakata, ehk sa leiad mõne veel juurde.” Ja see üks seen, mille Liis mulle andis, oli imekaunis, noor, värske ja prink männi-kivipuravik.
Seltsi ma talle ühtegi ei saanud, aga see üks ja ainuke sai mu meelest täiesti väärilise kohtlemise osaks. Temast sai eelroaks puraviku carpaccio, millest jagus just parasjagu kahele.
Puravik on toorelt imehea – õrn, magus, aimatava metsamaitsega. Väga peen ja hõrk. Täpset retsepti ei ole, sest mis neist õli- ja sidrunimahlatilkadest ning paarist piprakeerust ikka mõõta. See käib tunde järgi, oluline on lihtsalt, et kõik kasutatu oleks ülimalt kvaliteetne. Sidrunimahl värskelt pigistatud, oliiviõli parim extra virgin, pipar värske, sool helbeline, juust värskelt laastutatud, petersell aromaatne.
Puraviku carpaccio
noori puhtaid puravikke
sidrunimahla
oliiviõli
parmesani
pipart veskist
soolahelbeid
hakitud värsket peterselli
Puhasta puravikud pintsliga piinlikult puhtaks. Lõika õhukese terava noaga võimalikult õhukesteks laasutudeks. Laota taldrikule. Tilguta peale sidrunimahla (mitte liiga palju, hapu ei tohiks domineerida) ning oliiviõli. Jahvata mõned keerud pipart ning raputa veidi soolahelbeid. Tõmba parmesanist mõned laastud ja pudista needki seentele. Kõige peale raputa peterselli.
Lisa kommentaar