No mis ta nüüd tegelikult nii sala, rohkem ikka suure sula ja veega nagu kord ja kohus, aga ikka on ju vahest harva tore ja peen Koidulat tsiteerida:)
Ongi saabunud aeg malmpott kapinurka pagendada ja salativurr (jah, mul on selline imeloom) välja otsida. Tänane turulkäik oli tõeliselt mõnus ja kevadine: suure kausitäie salatit sain teha ainult kodumaisest värskest kraamist. Väikesed mahlased kurgid, värsked redised ja krõmps salat kokku segada, rohkelt tilli ja oliivõli-sidrunimahlakaste väikese küüslauguga, krõbedakooreline sai ja valge vein – muud pole õhtusöögiks vajagi.
Eriti õnnelik olin avastades, et lettidele on jõudnud minu suur lemmik, karulauk.
Kaurulaugurisoto, karulauguvõi, külm karulaugu-jogurtikaste, karulaugupesto – nüüd on nende kõigi kord.
Tegelikult läksin turule hoopis sooviga saada vasikapõske, et valmistada punaveinis põske polentaga (La Bottegas meeldis väga). Ega ma arvanudki, et seda letis on, aga isegi küsimise peale tehti suuri silmi ja vangutati pead- pole nähtud ega kuuldud. Käisin Nõmme turul, võib-olla Keskil on homme rohkem õnne.
Keskturul üleval korral ma olen saanud suitsutet põske carbonara tarvis, miski viljandist pärit letiga oli tegu, ja alt ühe vasikamüüja käest tellimise peale.
Maarja, tänud vihjete eest. Lähen räägin seal kellegagi.
Jaa, aga see suitsupõsk oli sul siga.
Ma ei ole vasikapõske ka kunagi vabamüügis näinud, aga loogika ütleb, et kõik need vasikad, kes karbonaadi ja praetükina letis on, omasid kunagi ka kaht põske.
Mari-Liis, kui sul õnnestus kellegagi kaubale saada, anna pln teada! Panen kõrva taha.
Oehh, karulauk!!! Ma käisin neljapäeval turul ja siis polnud karulaugust märkigi. Oleks teadnud, oleks kindla peale nädalavahetusel tagasi sättinud. Hing niiii igatseb rohelise vurtsu täis maltsa järgi.
suits oli puhas siga küll, a just allkorrusel see vasikamüüja (too otse sisse tulles treppidest mitte, a jäi vasakule, vist :))
see siga oli eile treppidest alla ja otse ja esimene paremalt. aga karulaugust polnud mälestust ka, ainult see marineeritud. kuigi ma ei olnud ka vara kohal, üle saja aasta sain magada kaua torust tuli, ja seekord ei tulnudki ainult kuueni, hoopis 11ni:)
Siga on jah igalpool olemas, põsed ja pead, suits ja värske. Ma pole vasikajahile veel ise saanud.
Vernanda, karulauk oli Nõmmel, Balta turul eile ka polnud. Ja oi kus magaks ise ka, kui ainult saaks…
Mõne päeva eest kui Tartus turul käisin, ei olnud seal muud, kui üks talvekartuli müüja ja üks kes müüs välismaist puuvilja. Väga trööstitu, peaks järgmisel nädalal vaatama minema, kas meil ka sellist värsket kodumaist kraami on, nagu teil seal päälinnas :).
Aga suitsetatud seapõske on vist jah alati! Veise oma võiksid äkki uuida otse mõne lihaveise kasvataja käest. Nad peaks ise teadma vast, kust nende kaupa võimalik saada on.
Kohe südame teeb soojaks, kui lugeda, et Eesti loodus ikka jõudsalt ärkab. Mul küsimus salativurri kohta. Kas lihtsustab elu ja on riiuliruumi väärt? Igakord kui ma jälle rätikuga salatit kuivatan, vannun, et ostan selle endale ja pärast mõtlen, et osta vahend salati kuivatamiseks – no läheb liiale see kokkamishullus mul 😀
Kätrin, mul on küll see vidin kasutuses. Muidugi eriti suvel, kui pea iga päev sööme värsket salatit. Ta kuivatab ilusti ühtlaselt ja kiiresti, samas jäävad lehed krõmpsud ja kohevad, kui nii võib öelda:)Ei kahetse vurri ostu küll.